31. detsember 2012

31.detsember- Aastalõpuvõistlus

Jüri Tarmaku sõnul oli täna kümnes aastalõpuvõistlus. Ise olen osalenud pooletel juhtudel. Ma arvan, et Tarmak mõtles üllatusvõistlust, mis toimus talveseeria raames 31 detsembril 2003, esimeseks aastalõpuvõistluseks. Mind ise seal ei olnud, ei oska kommenteerida. Minu esimene aastalõpuvõistlus ja ametlikult selle nimega toimus 2004 aastal. Siis jooksin Katrin Birk´iga koos ja 2005 aastal samuti. 2006 aastal ma ei osalenud, ei tea miks?! 2007 aastal jooksin koos Thea Kaljuriga, mäletan siis oli mobiiliga orienteerumine ja külma oli ka omajagu, nii suri minu telefon enne jooksu juba ära. Kuid saime ka ilma edukalt hakkama. Kuigi auhinnalist kohta ei tulnud. 2008 aastal jooksin võistkonnas Must kass koos Riina Laev´aga. Olime üsna tublid.
2009 aastal olin võistkonnas Punane kass koos Maris Roosipuu´ga. See võistlus lõppes õnnetult, võtsin mingil ringil vale punkti ja tulemust ei saanudki. 2010 ja 2011 olin arvatavasti muserdunud ja ei osalenud. 2012 osalemine muutus registreerimis aja lõppemise lähenedes aina kahtlasemaks. Kuid kes otsib, see ikka leiab. Nii jooksin koos Anu Malts´aga. Otsustasime juba enne kui võistkonda registreerima hakkasime, et tähtis pole võit vaid osavõtt. Ja selle lubaduse me ka täitsime. Nii, et kõik võivad kahetseda, et osalema ei tulnud. Rajameister Mati Poom ja Merike Paapson tegid võistluse nauditavaks. No jah, allikate piirkond sai üsna mudaseks trambitud ka.

30.detsember- Pelguranna

Sain siis jala valgeks ja osalesin ühistrennis. Marek Karm oli rajameister.
Täitsa lahe oli, ei pidanudki nii väga lumes sumpama. Tempo sai ise valida ja ma ei pööranudki tirimisele suurt tähelepanu, kuigi võinuks.

22. detsember 2012

20. detsember 2012

Seiklusministeerium pakub vaheldust tavapärasele orienteerumisele. Tundub põnev, soovitan osaleda. Ise kahjuks ei saa minna. Pojal sellel päeval sünnipäev ja hommikul suusa-o ja õhtul öine sise-o. Igale poole kohe ju ei jõuagi. Ikka tasa ja targu. Räägitakse, et sellel reedel maailmalõpp tuleb, kolleegid olid optimistlikud, arvasid et hommikul jõuame jõulupeo ikka ära korraldada. Inimestest tulebki hoolida (mõned vahel ei märka sinu hoolimist), see hoiab tegelikult väärtuslikku aega kokku. See tuletaski meelde, et peakski helistama.
Nii põnev, nii põnev!? Kuid mitte midagi erilist sellel päeval siiski ei juhtunudki, vähemalt minuga. Lapsed said tunnistused ja endale saan lubada väikest puhkust. Kuid ega see kaua ei kesta, sest jõulutoidud peab keegi ju ka valmist tegema. Märten tahtis ise piparkooke küpsetada ja tema palvel tegin suure kausitäie pärmitaigent, et tema saaks saiakesi küpsetada. Ilmselt temast üks kokk tulevikus saab. saiakesed söödi ka kärmelt ära. Hea kui ise paar tükki suhu jõudsin pista.

16. detsember 2012

Jõuluootus

Lumi on kenasti maas, päris suurte handedena, ning külma on ka piisavalt. Vaid liigselt tuuline. Ja jõulud lähenevad mühinaga. Aga raadios räägitakse ja telekas näidatakse, et jõulud ei saa mitte tulla, kui Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor pole laulnud. Nii juhtus,et ise mitte midagi tehes, sattusin reedel Taevast, kui sa õue lähed kontserti Jaani kirikusse kuulama. Kui võib arvata, et kirikus sageli külm on, siis kontserdil seda küll tunda ei olnud. Viimati, kui Rakveres kirikus sai viibitus, siis seal oli küll jahedam. Peale kontserti sai tehtud väike tiir ümber jõulukuuse. Mis polnud nii kõrge kui eelmisel aastal. Aga ilus oli ta küll. Põhjapõdrad sai ka üle vaadatud, jõuluvanal polnud kahjuks enam vastuvõttu. Nii ei saanud jõulusoove edastada, vaid õnnestus veidi aknast sisse piiluda. Jõululaada kaupadega sai ka põgusalt tutvust tehtud ja nii õnnestus mul turismilõksu ohvriks langeda ja endale ka üks väike eesti meene soetada. Ilmataat on vist marus, sest tuul vihiseb ja tuiskab hoolega. Nii sai organiseerimatult sisse astutud Imperiali. Tassike kuuma jooki võib vahel päästa päeva. laupäeva mõtlesin, et veedan raamatute seltsis ja õpin. Kuid ikka õnnestus leida kõrvaltegevusi ja õppimine jäi tahaplaanile. Aga päeva lõpuks õnnestus piparkoogitainas ja seda ikka mitme kilo jagu valmis sõtkutud. Taigna retsepti ja valmistamist saab vaadata siit. Pühapäeval oli võimalik osaleda vana aasta maratonil, mis toimus ekstreemsetes oludes, sest ilm ei olnud just suvine. Kaalusin ka korra sellel osalemist, kuid õnneks oli mul plaanis sellel päeval teatrisse minna. Nii sai päeva jooksul lausa kaks korda teatrit külastada. esimesel korral käisin koos Mihkliga Draamateatris Vana roosa maja vaatamas. Mihklile väga meeldis ja kohvikus oli ka tore kooki süüa. Õhtul võtsin aga vähe pikema teekonna ette ja sõitsin koos õe ja kolme töökaaslasega Rakvere teatrisse Jane Eyre vaatama. Ilm oli taas lumiselt tormine. Kohati oli nähtavus null. Kuidagi tüüpiliseks muutub, et alati kui teatrisse minek on tuisutaat lumeeidega tülli läinud. Enne teatrit põikasime veel Haljalast läbi ja tutvusime lähemalt uue ringtee süsteemiga. No eks nende liiklusmärkide jälgimine tuisus oli paras katsumus, eriti kui igapäev seda teed ei sõida. Aga õnnestus kenasti väikeste viperustega Rakverre jõuda. Naised said Firma pubis keha kinnitada ja mina sain samal ajal tädi külastada. Rakvere teatris polnud ma peale keskkooli lõpetamist käinud. Kiire arvutus ütleb, et siis juba 20 aastat. Mõnel vabaõhuetendusel olekn küll käinud, kuid need teatri külastamise alla ei kuulu. Teater on palju muutunud ja arenenud. Näitlejate fotode seinalt leidsin 3 näitlejat, kes mängisid ka 20 aastat tagasi. Etendus ise tundus kuidagi sünge, tumedad toonid ja hämar valgus. Kuid liikumine ja muusikaline pool oli hästi lahendatud. Eks ta veidi harjumatu oli, kuid rahvale meeldis ja lavastus tuleb ka 14.jaanuaril Tallinna Draamateatrisse ja soovitan küll vaadata. Etendus on pikk ja lõppes 22.40, millele lisandus veel tagasisõit Tallinna. Teeolud olid paranenud, tuisku enam ei olnud ja kojusõit tundus taas lühem ja kiirem. Ise sain 1.10 voodisse, sest reisikaaslased tuli ikka turvaliselt koju viia.

10. detsember 2012

10.detsember- Saalitreening

Tervis pole just kiita, kuid hääl on enam-vähem tagasi tulnud. Täna oli jõulukontsert Nõmme Rahu kirikus. Kolleegid muidugi lootsid, et tulen ka ja laulan väheke soolot, ma andvat Lea Liitmaa hääle kenasti välja. Tänan-tänan, kuid ma ikkagi loobusin sellest üritusest. No pole vaja ennast vs. häält liialt koormata. Aga saalitreeningu tegin täna siiski. Hüppamine väsitas täna tublisti, sest treener Sigrid tahtis näha ilusaid hüppeid ja neid aja peale. Enda üllatuseks tulid hüpped kenasti välja ja kaunikesti palju jõudsin neid minuti jooksul sooritada. Mihkel on ka palju arenenud, enesekindlust on juurde tulnud ja hüppenööri nurka ei viska, kui midagi kohe välja ei tule. Ma ka täna harjutasin ühte vigurit pea terve tund, lõpuks hakkas juba looma. Eks see ole paljuski mõtlemises ka kinni. Järgmine kord siis jälle uuesti.

4. detsember 2012

4.detsember

Täna, 10 aastat tagasi oli samasugune lumine päev. 3.detsembri õhtul andis Mihkel endast jonnakalt märku ja nii tuli haiglasse sõita. Olin küll veidi pettunud, et täna ju teisipäev. Selgituseks niipalju, et teised poisid on juhtumisi kolmapäeval sündinud. Ja kord sai küsimusele, millal tähtaeg on? Vastatud nii, et kuupäev pole oluline, kuid kindlasti on see kolmapäevane päev. Ja ma ei pidanudki enda lubadust nö. sööma, sest teisipäevast sai märkamatult kolmapäev ja uuest päevast sai veidi rohkem kui tund mööduda ja Mihkel oligi kohal. Nüüd on ta vendadega samal nädalapäeval sündinud.

1. detsember 2012

30.november- Pärnu

Kummaline, kuid juhtumisi on reedesed päevad, kui on plaan minna teatrisse, lumerohked ja tuulised. Nii 26.oktoobril,kui sai Fausti vaadatud, ning ka sellel reedel, 30. novembril. Kui käisime koos minu ja Kristina lastega Pärnus Uhkus ja eelarvamust vaatamas. Tubli huvijuht oli sebinud mitu kuud tagasi mitmeid pileteid ja nii sain mina nendest 6 pileti õnnelikuks omanikuks. Tahtsin seda etendust juba varem vaatama minna, kuid ei leidnud sobivat aega. Nüüd kus avanes võimalus ja kuupäev oli samuti sobiv, sai see plaani võetud. Ilmateade ennustas reedeks ja nädalavahetuseks pidevat lumesadu ja tuuult. Aga meie olime ikka kindlad, et sõidame sellegipoolest. Kuid etenduse päeval selgus, et buss millega pidid kallid kolleegid Pärnusse minema, ei riskinud halbade ilmastiku tingimuste tõttu sõita. Nii jäi huvijuhil 8 piletit omanikuta. No, see poleks ülepea minu mure, et vaadaku igaüks ise kuidas piletitest lahti saab. Tallinnast poleks ma kindlasti leidnud huvilisi, kes keskpäeval suudaks vastu võtta otsust minna peale tööpäeva Pärnusse teatrisse. Nii helisatsin ma hoopis oma tublidele orienteerumisklubi kaaslastele. Ega see väga lihtsalt ei läinud ka, et helistasin ja kohe oldi nõus tulema. Head kiirreageerijad olid Margit ja Sander, Erkki oma kaasaga ja Veljo oma naisega, lisaks võtsid nad ka kaks kena neiut kaasa. Ja Anne-Ly, kes oli samuti nõus teatrisse tulema. Markus jäi seekord maha, sest ta ei tundnud ennast peale hommikust väikest lõikust hästi. No või tegelikult ei tahtnud ta plaasterdatuna teatrisse teiste vaatevälja sattuda. Liiga palju olnuks seletamist või nii. Ausalt öeldes polnud ma ammu, kindlasti juba 15 aastat Endlas käinud. Ülikooli ajal, oli meil kursusekaaslase Vilvega tavaks jaanuaris, peale sessi Pärnus teatrit külastada, sest tema ise Pärnu-Jaagupist pärit. Vilve on selline hakkaja tüdruk, võttis kätte ja läks peale ülikooli lõpetamist Ameerikasse lapsehoidjaks. Hoidis aasta lapsi, tuli tagasi ja oli aastakese kodumaal. Seal olles sai ta tuttavaks ühe väliseestlase Pauliga, eks ta oli Eesti Majas agar külaline. Kodus olles, saabus ootamatult Paul ameerikast siia, just sellel ajal, kui saime septembris sõbrannadega Kloostriaidas kokku. Ega siin enam pikka juttu ei olnudki mais nad abiellusid ja põrutasid Ameerikasse tagsi. Nüüd on Vilve juba enam kui 12 aastat Ameerikamaal elanud. Siia satub harva, korra aastas või paari aasta tagant. Vot selline on eluke. Tagasisõit oli kiire, lund ei sadanud ja tee oli praktiliselt tühi. Mõned suured veokid ukerdasid ees. Sinna sõites oli veidi problemaatilisem, autosid rohkem ja paljud juhid ei julgenud kiiresti sõita. Nii tegi Kristina mitu-mitu möödasõitu ja seda lubatud kiirust ületamatta. vahel oli tunne, et Tallinn-Pärnu maandteel on vaid Pärnu suunas 2 sõidurada. Vastu ei tulnud kedagi, kuid mööda sai sõita mitmeid kilomeetrid järjest. Klubikaaslased olid ka väga rahul ja ütlesid, et ma teine kordki organiseerigu neile teatrikülastus. No elame-näeme. 11.veebruaril võimalus Tallinnas ka etendust vaadata. Soovitan soojalt. Draamateatris on lava küll teistsugune kui Endlas, kuid samas oleks seda etendust ka uuesti tore vaadata.

29. november 2012

Heategevus

Kirjutan veidi ühest heategevusprojektist. Ehk leidub neid, kes tahaksid oma panuse anda. "Jõulupuu" projekt on loodud selleks, et tuua jõulurõõmu raskes olukorras olevatele peredele ning olla ühenduslüliks andjate ja saajate vahel. Projekt kujutab endast kingituste tegemist puudust kannatavatele lastele. Rohkem informatsiooni saate siit

26. november 2012

25.november- Tallinna Reaalkool

O-sprint jätkab. Hea päev tõusutreeninguteks ja treppidest sai küll ja rohkemgi veel joosta. Start oli esimesel korrusel, stadiaega ootajad olid võimlas suhtlemas, kes sai tegi ka mõned tippivad sammud soojenduseks. Esimeses jooksus tekkis kohe esimesse punkti mineku lahendamine probleemaatiliseks. Punkt oli siinsamas, kuid otse ei saanud minna. Nii tuli leida õige tee, lõpuks see ka õnnestus. Veidi keeruline oli nende korruste vaheline laveerimine ja kohati tundus, et ma ikka ei saa aru, millisel korrusel ma hetkel olen ja kuhu pean jõudma. Kokkuvõttes tuli esimesel ringil läbida 12 punkti ja kokku sai 14 korda erinevate korruste vahel sõelutud. Teisel ringil oli 13 kontrollpunkti. Rajameister Marek Karm muutis teisel ringil tõkete asukohta. Mis on muidugi mõistlik, sest eelmised takistused olid juba selged. Läbisin raja määruste päraselt ja jõudsin ka seekord B finaali. Sebimist oli finaalis kõvasti. Hajutust oli piisavalt, nii ei seganud kaasvõistlejad kuigi palju jooksmist. Loomulikult oli treppidel rahvast rohkesi jooksmas, kokkupõrkeid tuli hoolega vältida. Õhtul peale sauna märkasin, et mu parem käsi on kuidagi valus ja nii avastasingi sealt toreda sinika. Rajal oli kokku 29 punkti. Esimesel kaardil 15 punkti ja teisel 14. Tõusumeetreid sai ikka võetud mõnusalt. Igatahes muutus treppidest üles ronimine aina vaevalisemaks, särtsu polnud. Eks eelnevad jooksud jätsid ka oma jälje. Finisseerida õnnestus mul Piibe järel teisena. Polnud paha tulemus.

25. november 2012

24.november- Tallinna Spordihall

Laupäeval toimus siis esimene osavõistlus sise-orienteerumises. Ka Mihkel tahtis seekord jooksmist proovida ja peaks ütlema- ta sai väga hästi hakkama. Kaart oli huvitav, lintide vahel sebimist oli vähen, tupikuid ja muid vigureid ka ei olnud. Takistused olid kenasti ümarate kaartena platsile seatud. Esimeses jooksus sai võetud rahulikult ja ega olnudki sellist tunnet, et peaks täiega spurtima. Sai ühtlases tempos joostud ja kaarti ja maastiku uurida. Teises jooksud üritasin ikka veidi kiiremini teha, õnnestus. Selle tulemusena jõudsin ka 12 parema sekka ja tuli joosta veel B finaalis ja seda ikka endast noorematega. Algus läks hästi, kuid peale teist punkti kolmanasse minnes tabas mind massipsühoos ja leidsin ennast vales punktis. Siis ei saanud ma aru, et kus ma siis olen ja kus on minu punkt. Kaotasin seal peata olemisega 1 minuti!!! No ega enam mingit head jooksu siit ei tule. Noored N18 klassi omad olid juba vehkat teinud. Minul ei jäänud muud üle, kui rada lihtsalt määruste päraselt läbida. Enne lõppu õnnestus veel Kristinist mööduda ja nii ei jäänudki ma viimaseks. Valus, valus. Märten jättis esimesel ringil ühe punkti vahele ja oli nö. konkurentsist väljas.

19. november 2012

18.november-

Pühapäeval sai vara Lätti sõidetud. Seekord ei pidanud ma ise sõitma. Urmas tahtis ise autojuht olla. Mis mulle vägagi sobis. Ei saa kuigi tihti auto tagaistmel isuda ja südamerahuga tukastada. Seda kahjuks palju ei saanud teha, sest valgema aja püüdsin sisustada õppimisega. Metsa sai mindud ikka pikemale rajale. Jooks kulges rahulikult, kuid rajal oli kaks liblikat. Esmalt joonistasin raja kaardile veidi valesti. Sai seda parandatud, kuid metsas tegin ikka nii nagu poleks parandusi toimunud. Nii seiklesin mõne punktiga kauem kui tarvis. Lõpuks hakkas ka väsimus kallale kippuma ja kõhu tühjus andis endast samuti märku. Raja lõpuosas tuli ronida järsust nõlvast üles ja see oli mu jalgadele juba liiast. Eks peab rohkem treeninguid tõusumäel harrastama. Mustaka nõlval saaks seda hästi sooritada, kuid kust leida aega, et sinna minna. Kui riided vahetatud, siis realiseerisime saiakesed, mis Iklast sai ostetud.

Toimekas nädalavahetus

Plaanisin, et lähen nädalavahetusel väikesele matkale. Kahjuks läks teisiti. Olin täiesti unustanud, et olin end lubanud laupäeval toimuvale etnoehete valmistamise töötuppa. Mis iseenesest oli väga vahva. Sai valmistatud väike sõlg ja käevõru.
Aega ei kulunudki väga palju paari tunniga olid esemed valmis. Loomulikult tekkis endas ka väike hasart, sest esemed tulid kenasti välja. Uurisin ka juba kust saaks soodsamalt materjali ja puha. Võibolla saab sarnaseid asju ka kooli tingimustes teha.

8. november 2012

November juba täies hoos ja mõtlesin, et tarvis jooksu treeningutega ka algust teha. Lumi jõudis küll ootamatult maha sadada ja siis äkitselt ka kaduda. Nii oli mul püsivust paar õhtut Kristiine linnaosa muruplatsidel tiirutada. Kuid siis tekkis tagumine võimalus viimased õnnetud õunad puu alt kokku korjata. Sain mitu-mitu suurt ämbritäit. Loodan, et keedan veel selle aasta viimase moosi. Tühje purke niikuinii enam eriti pole. Kuigi mõned oleme jõudnud juba ka tühjaks süüa. Peaks ütlema, et sellel aastal on õunamoosi keetmise periood kuidagi pikaks veninud. Ma isegi ei kujuta ette, kui mitu purki, liitrit ma moosi kokku keetnud olen. Nimet seisavad kõik purgid veel kenasti kastides ja ootavad riiulisse panemist. Aga kõige pealt tuleb see riiul veel ehitada. Eelmine moosipugiriiul väsis lihtsalt ära, ei julgenud enam seda ekspluateerida. Äkki kukub veel sellisest hulgast purkidega veel ümber. Ja see ei oleks üldse hea. Nüüd ootan helget momenti, et leiaks aega millal riiulid kokku monteerida.

29. oktoober 2012

Teatri maraton

Eelmisel nädalal oli lastel koolivaheaeg ja nii tegin endalegi väikese vaheaja. Märten oli tubli ja käis treeninglaagris. Mina jälle sisustasin oma nädala koolituse ja teatris käimisega. Nii sai kokku neljal korral erinevaid teatreid külastatud. Alguses oli plaanis kahel etandusele minna. Kuid õpetajatele pakuti väga soodsaid pileteid Draamateatrisse ja siis mõtlesin, et miks ka mitte. Ammu olin mõelnud mõnda etendust külastada, kuid sinna ei saa kuidagi pileteid. Äkki kunagi ikka õnnestub. Maraton sai alguse komapäeval Draamateatris, kus vaatsain etendust Õitseng. Kaasa sai kutsutud Maris ja Kristina. Alguses oli mu mõtetes segadus, et mida siis täna mängitakse. Kuid mõned mälupildid lapsepõlvest seondusid etendusega küll. Lavastuses oli kasutatud minu arvates 70.- 80.-date omaseid situatsioone, kus oluline oli omada suvilat või maamaja. Kindlasti pidi kõik tööd ise tegema ja nii igal nädalavahetusel ja kõik võttis väga palju aega, et puhata ei saadudki. Omavahelistele suhetele ja märkamisele polnud kellegil aega. Neljapäeval teatris ei käinud, kuid Tallinna neljapäevakute lõpetamine TTÜ aulas andis vahva etenduse mõõdu välja küll. Medaleid seekord meie perele ei jagatud, kuid minu loosiauhinna sai Märten endale. Reedel tegi ilmataat paljudele tünga ja lasi maha sadada hulga lund. Kella 17 paiku sai selgeks, et kui tahan õigeks ajaks Estoniasse Fausti vaatama jõuda, pean tegema suuremaid jõupingutusi. Kella 18 mõistsin, et hilinemine on vältimatu. Ei sõitnud buss, ei tramm. Rahvast oli igas peatuses rohkem kui tavaliselt. Lõpuks tramm siiski tuli, kuid kaugemale kui Kosmos ta ei sõitnud, sealt sai siis jala edasi mindud. Jäin 10 minutit hiljaks, kui kokkulepitud. Tänud kaaslasele, kes ilmastikutingimusi trotsides ikka kohale jõudis. Etenduse algust lükati samuti 10 minutit hilisemaks. Ka hilinejaid lubati saali, mida tavaliuselt ei tehta. Etendus täitis mu ootused. Olin raamatut väga ammu lugenud ja siis tundus see kõik väga müstiline. Eks me vahel mõtleme ja imetleme pahelisust kasvõi Mefisto kehastuses. Sellega seoses meenud Võru mammi ütlus: parem vana varjun, kui noore ilun. No jah, mis salata, Mefisto oli täitsa kena mees Ain Angeri kehastuses. Aga, tegelikult meeldivad mulle hoopis teistsugused mehed. Noorena arvame, et kõik võimalused on meil armastada ja armastatud olla olemas, kuid vanemaks saades mõitame, et palju on jäänud enese imetluse ja enda saavutusvajaduse tõttu andmata, tegemata või pole märganud seda, mis meil tegelikult olemas on. Õhtuks oli ilm ka kenamaks läinud, bussid sõitsid ja koju sai kenasti. Laupäeval käisin koos poistega Nuku-ja Noorsooteatri etendust Kevadist ärkamist vaatamas. Teatrisaal asub Ülemiste keskuse taga keevise tänaval. Alguses mõtlesin, et lähen sinna autoga, mugav ja parkimisega pole ka probleeme. Aga kuna ma talverehve ei taibanud ennatlikult autole alla panna, siis pidime sinna sõitma trammiga. Ja täitsa mugav oli ka niimoodi minnes. Etendus oli hoogne. Poisid alguses olid teatrisse mineku vastu, kuid õnneks Tomi-Andre kiitis Märtenile etendust ja nii olid lõpuks kõik rahul. Nädala lõpetasin taas Draamateatris, kus vaatasin koos õega etendust Punane maalikunstnikust Mark Rothkost. Ain Lutseppa on alati nauditav vaadata. Filosoofiline ja emotsionaale etendus. Eriti jäi meelde fraas Tore, mida inimesed liiga palju kasutavad: tore on , tore ilm, pidu on tore, läheb toredasti jne. Vaadata tahaks veel Kui inglid sekkuvad, Kaevuritest kunstnikud, Kontakti ja Cancuni. Viimased on välja müüdud ja pileteid saada on tõsine probleem. Aga ehk lõpuks ikka veab.

25. oktoober 2012

20.oktoober- Pääsküla

Pääskülas sai vihmas Libahundi jälgi otsitud. Võistlus oli taas põnev. Ekstreemsed ülesanded tegid võistluse huvitavaks. Seekord ujumise jätsime vahele, kuid tuli ületada veetakistus trossi mööda kõndides. Korraldajad küll lubasid, et seda saab teha kuiva jalaga. Kuid öelge palun, kuidas on võimalik, et jalad jäävad kuivaks, kui nad juba enne märjad on. Samuti said jalad niikuinii põlvist saadik märjaks, kuna trossile astudes ma lihtsalt vajusin sujuvalt vette. Ja vesi oli külm, kahetsesin veidi, et polnud jalgu korralikult määrinud. Samuti sain arvatavasti viljakuivati kõrgemast aknast alla laskuda. Seda tegi ka Mihkel, väga tubli. Temal läks see ülesanne libedamalt.
Meie võistkonna üldine vorm oli keskpärane. Loomulikult laneerisime megaraja, mida täita ei suutnud. Ja eks seda jooksmist on sellel aastal ka küllalt olnud.

18. oktoober 2012

13.oktoober- Piirumi

Ilm oli jooksmiseks lausa super. Minu jaoks veidi külm,kavatsesin soojapesusärgi selga jätta.Eriti külm hakkas mul, kui Markus teatas, et temal pole pesu kaasa võetud ja kavtseb joosta särgiga, millel on lühikesed varrukad. Kuid Anu Pallongi väitis, et mis soojast pesust sa siin räägid, palav hakkab ju. Ma siiski ei allunud ahvatlustele ja jätsin särgi selga. Tõsi paari kilomeetri pärast, nõlvadest üles rühkides, tundsin, et pesu on vist ikka liiast. Kuid ma ei pidanud oma valikut kahetsema, sest tuul oli kohati liigagi tugev. Algselt oli infos, et rajal on 3 joogipunkti võimalust, mina läbisin neist vaid ühte. Klassis kus jooksin oli taas vähe osavõtjaid ja seetõttu erilist pinget joosta nagu ka polnud. Kuid see ei tähenda, et ma poleks pingutanud. Juhtuski nii, et raja esimeses pooles tegin paari punktiga kokku 4 minutilise vea ja Merje sai mind kätte. Nii tegime vaheldumisi tempot, kui Merje vedas, siis tegime erinevad teevalikud ja korraga ma teda enam ei näinud. Mõtlesin, et ju Merje on juba kaugel ees. Ega mul jaksu ka eriti enam olnud, sest külmas vees lobistamine tõmbas säärelihase kangeks. Aga kui läbi häda lõpetasin, siis selgus, et Merje polegi mind ootamas. Poisid madistasid ka isekeskis metsas. Märtenil polnud ka vaja eriliselt pingutada ja Markus jalutas raja rahulikult läbi. Tulemused

7. oktoober 2012

6.oktoober- Lindora

TAOK rogainil osalesin Merikesega, talle oli see esimene 8 tunnine rogain. Enne rogaini juhtus mitu äpardust. Sain ise nohu, lisaks kurtis Merike seljavalu ja arvas, et parem oleks üldse mitte joosta. Leppisime siis paratamatusega, et võtame jooksu rahulikult ja ülemäära ei pinguta. Ja Merike ikka tuli. Loomulikult tegime müstilise plaani, mida me ei suutnud täita, aega jäi lihtsalt väheks. Kindlasti ei suutnud me leida meile sobivat planeeringut. Sirgeldasime ühte ja teistpidi. Lõpuks vedas pliiats meid alt, sest kogu planeering oli kadunud, seda märkasime alles veidi hiljem. Lõpuks kõlas stardipauk, ning kõik pistsid punuma. Meie ka, jooksime üle silla ja tõusust saime ka kenasti üles, siis äkki märkasin, et mul pole kompassi. Ilmselt panin ta koos kaardiga maha, kui Merikest ootasin ja kindaid kätte panin. Teda märgates haarasin kaardi ja kompassi jätsin maha. Mis muud, tuli tagasi minna ja vastuvoolu rühkida. Seal kus ma arvasi kompassi jätvat, seal teda polnud. Kahju. Õnneks küsisin starti lubavatelt kohtunikelt, et äkki keegi on nende kätte mu kompassi toonud. Jess, oligi. Oi, ma olin õnnelik ja tänulik, heale leidjale. Jäime põhimassist nii oma 13 minutit maha.No aga vähemasti olid jalajäljed ees olemas. Mõni punkti piirkond oli ikka metsiklt poriseks mütatud.

30. september 2012

29.-30.september- Põlula

Sellel nädalavahetusel sai selgeks, et enne võistlust ei tohiks treeningutel osaleda, juua veini enne võistlust ja ka võistluspäevade vahel ja meestega on samuti soovituslik mitte tegemist teha. Viimastest eriti ei pääse, kuna nemad on kodus ülekaalus. Kuigi metsas müttamine pidi tuju rõõmsaks tegema, siis minu tuju eriti lõbus polnud. Vaevatasuks sain metsast mitu sinikat ja väänatud jala. Esimesel päeval ei saanud ma kaarti ja maastiku kuidagi klappima. Tiirutasin ümber oma esimese punkti nagu kass. Hiljem sai joostud normaalselt, väikesed vead käivad asja juurde. Ega metsas erilisi valikuid polnudki: minna otse või mööda teid ringi. Ja etapid olid liiga pikad. Sääred andsid endast tõusudel tunda ja eks neljapäevane intensiine treening oli ka selle põhjuseks. Kuna võistluskeskuses polnud võimalik pesta, siis mõtlesime alguses külastada Rakvere veekeskust, kus saab kindlasti sauna ja veemõnusid mitmel erineval moel nautida. Kuid meie plaanid muutusid ja saime minna hoopis minu sugulase juurde sauna, mis oligi olulisem, kui niisama vees lobistamine. ööbisime Rakveres minu pool ja kokku sai sinna mahutatud 10 inimest. Hommikul keetsin sportlastele putru.Tavapärase poti asemel pidin võtma vähe suurema poti. Hea oli, et mitte nii suurt potti polnud tarvis, kui suvel Saaremaal, kus tuli putru keeta 16-le. Poisid tegid endile ise võileivagrillil võileibu ja kõik olid väga õnnelikud. Teise päeva hommikul ei tahtnud ise kuidagi metsa minna. Öö läbi sadas ja tuju polnud ka kuigi roosiline. Lootsin küll, et täna läheb paremini, kuid tuhkagi. Kohe stardist välja joostes polnud mul tegelikult aimu kuhu ma jooksen. Suund oli õige, kuid punkt oli kenasti rohelise võssis lohk. Sinna minnes tegin kenakese tiiru. Teise punkti otsustasin minna ringi mööda teed, pärast ekslesin võsastes lohkudes, kus mul õnnestus jalg ära väänata ja edasine jooks polnud enam mõnus. Samuti õnnestus mul ennast ühel lühikesel võsasel etapil nii ära kaotada, et mingil moel jõudin oma eelmisesse punkti tagasi. Kohati tundus kaart nii müstiline, metsas on kõrged mäed, kuid kaardilt ma neid ei leia. Lõpuks sain ikka metsast välja. Peale võistlust pöördusime Rakverre tagasi, sest hommikul läks kiireks ja ei jõudnud kõiki nõusid ära pestagi. Igatahes oli veidi teistmoodi nädalavahetus.

25. september 2012

19.september- Kalevipoja

Lasnamäe spordihoone taga ja Politseimaja kõrval oli öise sprindi start. Sadas. No mis siin keerulist saab nüüd olla, mõtlesin. Kuid lasnamäel on tekkinud vist tänavate üles kaevamise kõrghooaeg ja kraave, kive ja killustiku hunnikuid oli küllalt majade vahel. Saams päeval poleks neid tähelegi pannid, kuid pimedas on lugu kehvem. Ühel etapil õnnestus piirdeaia juures kurvi võttes, killustiku peal põlv maha panna. Ai, valus! Põlv katki ja püksid ka. Eks kiirusepöörded läksid veidi väiksemaks ja lõpuni sai ikka pingutatud, kuid tulemus tuli kehvem, kui Merikesel. Aga, N21 klassile tegime siiski ära. Lõpuks tehti ka pilti.
Tulemused.

23. september 2012

15.-16. september- Mammaste

Märten ja Markus osalesid EMV rattaorienteerumises. Mina ja Mihkel olime, siis hooldemeeskonnas. Mihkel müttas siin ja seal, käisime metsas ragistamas. Seeni ei otsinud ja ei leidnud ka. Ilm oli heitlik. Tallinnast sõitma hakates tibutas ja sadas vahelduvalt. Oli ka ilusamaid hetki, kus päike paistis. Poisid said rajal mitu sahmakat vihma ja siis oli taas taevas klaar. 1.päeva tulemused. Märten ütles, et rada oli tehniline ja kaarti oli sõidu pealt halb lugeda. Pidi korduvalt peatuma, et paremat teevalikut teha. Tulemus oli ootuspärane ja ka Markus tegi hea sõidu.
Tavaraja tulemused.

20. september 2012

9. september- Ohepalu

Virumaa o-jooksul pole ma just aktiivne jooksja. Õigupoolest pole ma sellel võistlusel kordagi osalenud. Aga mindud asi, sest ma ise ka nagu Rakverest pärit ja sellel kaardil pole varem jooksnud ka. Rada oli üldjoones jooksukas, sai palju teejooksu kasuks otsustatud. Vahelduvalt sai ka võsas ragistatud ja seda kohati liigagi palju. Reljeefsemas osas sai rahulikumalt võetud. Kuid hiljem etapiaegu vaadates, pidanuks ikka kiiremini ennast liigutama. Tulemused. Ilm oli suurepärane ka kartuli noppimiseks. Kahjuks nobenäpud noppisid need sellekas ajaks juba ära, kui metsas joostud sai. Aga vahetevahel on metsas mõnus ka lihtsalt seeni korjata.

8.september- Osula

Hommikul vara tuli hakata Osulasse sõitma. Kaaslasteks Maris ja Märten. Seekord tuleb joosta Märteniga sama rada. Minu eelis on selles, et Märten stardib 15 minutit varem ja karta on, et saan ta kätte.Ja nii ta juhtuski. Tulemused.

6.september- Saustinõmme

3.september- Tehnopol

Sain umbes 2 tundi kodus olla, kui helistas Merike Paapson ja kutsus TTÜ Tehnopoli paaristeadet jooksma. Põhjendades, et temaga koos joostes on meil alati hästi läinud. No ma ei tea, kas suudan seda sprinti 2 korda joosta. Kuid läksin siiski. Võistlus oli täitsa äge, arvestades neid lühikesi jooksudistantse. Merike jooksis minust igatahes paremini, endal õnnestus mõned koperdused teha. Meie peamised konkurendid olid Anneli Ambel ja Marika Kirsspuu. Tulemused

17. september 2012

29.august- 3.september-Praha- Karlovy Vary-Nove Hamry-Prebuz

Rogainiks valmistusime juba varakult, kuigi ettevalmistusperiood jäi lühemaks võrreldes Yllase rogainiga. lennupiletid Prahasse sai ka varakult ostetud. Ja kuna lennufirmad armastavad oma lennugraafikuid aeg-ajalt muuta. Siis pidime reisiplaane samuti muutma. Nii pikenes algselt 4 päevane reis 6 päevaseks. Kuid kokkuvõtteks polnudki see halb variant. Jõudsime enne koju jõudmist piisavalt puhatagi. Juhtub ikka nii, et sekeldusi tuleb reisil ette. Minuga juhtus juba enne sõitu paar äpardust. Mille põhjuseks oli minu eemalviibimine Tallinnast, nimelt olin 2 päeva enne reisi Haapsalus täiendkoolitusel. Ning jäin auto rentimisega veidi hiljaks ja ei arvestanud sellega, et ettetellimise aeg on 48 tundi, kuid mul oli autot tarvis kohe st. järgmisel päeval. No igatahes magasin sellel ööl halvasti, sest polnud kuigi hea tunne, et lennulile minnes pole veel teada, kas auto ootab meid Praha lennujaamas või mitte. Hommikul pakkisin veel kotti ja vaatasin ärevusega veel oma e-postkasti, et äkki õnnestus auto siiski saada. Oojeee, auto on täitsa olemas. Nii käisin veel töölt läbi, et vajalikud paberid printida. Tegin veel dokumentidest koopia, tellisin endale takso ja vudisin koju viimaseid asju pakkima. Hea oli, et hakkasin rahakotist üleliigseid kaarte välja viskama, kui avastasin, et id kaarti ja juhilube polegi. Olin need koopiamasinasse unustanud. Nii tegin veel kiire sprindi tööle, õnneks tuli joosta vaid umbes 200 meetrit. Ja kui tagasi jõudsin, siis takso juba ootas. See läks küll napilt.

16. september 2012

26.august- Dirhami

Oli hea võimalus samal päeval osaleda kahel võistlusel ja miks mitte siis seda võimalust kasutada. Peraküla võistlused on alati olnud toredad, kuigi ega ma väga tihti sinna pole sattunud. Viimati 2009 aastal. Päeval on mets ikka kenam, kui öösel.Vahemaadki ei tundunud nii pikad. Kuna taas oli osalejaid minu vanuseklassis vähe (2), nii suunati meid elegantselt N21 klassi. Tulemused.

25.august- Dirhami

Läänemaal, Dirhamis toimus EMV öises orienteerumises. Selles kandis on saanud paar korda Peraküla võistlustel joosta. Kena männimets vähese alustaimestikuga ja palju kive. Ootused olid loomulikult suuremad, kui tegelikult välja kukkus. Kohe stardist välja joostes tundusid vahemaad kuidagi pikemad, kui tavaliselt. Jooksed ja jooksed ja märkad, et pead veel jooksma. Nii õnnestus mul teha mitmed lisa ringid ja möödajooksud. Rada kujunes üle kivi ja kännu jooksuks. Sai ka mõned pohlad suhu korjatud. Kuid kui rada lõpuosas maastiku reljeefsele osale jõudis, oli kõik palju lihtsam ja selgem. Hea oli, et rada lõpuks ära lõppes. Tulemused.

13. september 2012

25.august- Haapsalu

EMV sprindis, seekord siis Haapsalus. Olin augusti alguses Riguldis laagerdamas ja siis sai väike ekskursioon ka Haapsalu tehtud. Ega see linna vaatamine eriliselt jooksu tulemusele juurde ei andnud. eriti masendavana tundus hoopis see, et minu klassis võistlejaid nii vähe oli. Loodetavasti järgmisel aastal on konkurents tihedam. Tulemused
Vaatamisväärsused Haapsalus ja lähiümbruses. Kuna varsti on ka Tsehhi rogainile mineks, siis otsisin Haapsalus ka massaazi võimalusi ja selle ka leidsin. Väga tore Sõbrale massaazisalong Haapsalu peatänaval st. Posti tänaval. Väga tore massöör Maris tegeles minuga mitu päeva. Peaaegu kohe peale sprindi autasustamist ja nappi kehakinnitust, sest pitsa jõudis meie lauda alles siis, kui olin lahkunud. Kuid õnnestus poest kiired ampsud kaasa võtta. Nii jõudsingi õigeaegselt massaazilauale lõõgastuma. Ütlesin poistele, et neil on tunnike vaba aega, kuid kahjuks läks pool tundi kauem. Hea, et olin oma telefoni hääletu peale pannud, muidu oleks mu telefon korduvalt ja korduvalt häiret andnud. Nii hea oli pärast massaazi olla, et öösel metsa minemisest võinuks ma juba loobuda. Marisega kohtun veel esmaspäeval. Näpistan selleks aega koolituselt. Siis jääb veel 4 päeva rogaini stardini.

11. september 2012

23.august- Tõrrepõhja

Taaskord hea orienteerumis-militaarmaastik paljude kaevikute, aukude ja tippudega, kus on lust joosta. Kuna tõuse pole vaja eriti võtta, siis tuleb jalgadele aina valu anda. Rajameister Margus ei teinud rada orienteerujale mitte lihtsaks. Sundis veidi rabas müttama ja rägas hüppama. Kuigi lubati, et veeseis on madal,sai jala siiski veidi märjaks. Veidi masendavana tundus stardist välja jooksmine, kus mul õnnestus mingi okastraadijupp üles leida ja nii leidsin ennast ootamatult kõhuli pikutamas. Mõni tipp oli ka nõnda huvitav, et nõudis minult rohkemat tähelepanu ja järelikult ka aega.

21.august- Kabala

Sai osaletud sprindikarika etapil Kabalas. Alguses tundus Kabala ühe kauge paigana, et sinna sõita, oli tarvis seltskonda. Kuid huvilisi ikka jagub ja Männikul jõuab niikuinii joosta küll ja küll. Maastikul oli väge reljeefi, mis jooksmiseks vägagi hea. Kõrge hein lagedatel pidurdas veidi jooksmist ja andis teevalikutel valusasti tunda. Tulemused Peale võistlust sai osaletud veel päevakul, kus jooksin lõdvestuseks meeste sprindiraja. Rajameister Kaarel Kallas oli meeste seisukohast teinud hea raja. Järgmine kord võiks ta naistele sama hea raja teha. Meeste jooksuetapid olid kuidagi loogilisemad ja tähiseid ei pidanud ümbernurga luurama. Tänud ka korraldajatele, kes sportlastele pesemisvõimalusi pakkusid, kõik oli tip-top.

6. september 2012

19. august- Meistara ezers

Teatevõistlusel ma ei osalenud, nii sõitsime Lätti jooksma. Osaledes Eesti-Läti liiga võistluse teisel päeval. Viitstardist joosta tähendas pea viimasena startimist, kuna esimesel päeval ma ei jooksnud. Joosta sai pingevabalt. Alguses ei saanud ma kaardiga kohest kontakti. Mõned teevaliku vead kippusid ka tulema. Kuid pikem rada ja vähema ajaga läbida, kui Koorastes on selge edusamm.

18.august- Kooraste

Tavarada Koorastes, mis sellest küll arvata. Kindlasti üks järjekordne võsa ja risu. Sooritusega rahule ma ei jäänud, aga viimaseks ka ei jäänud.

16.august- Apuparra

Kõrvemaa oli orienteerujaid hulganisti metsa meelitanud. ja on ka põhjust, maastik ju hea ja veidi väljakutsuvalt risune. Rajameister oli planeerinud kavala raja. Mõned punktid olid lihtsalt liiga lihtsate kohtade peal, et neisse tuli ka lihtsalt ringiga minna. Kirudes seejuures ennast. Veel õnnestus mul risus tasakaal kaotada ja kukkusin nii õnnetult, et jalg sai viga. Siis kadus jooksutuju ka. Rada ei tahtnud kuidagi edeneda ja kõht hakkas ka tühjaks minema.
Mustikaid oli siis hea veidi süüa. Ilm oli ka soosivalt palav ja väsitas väga. Plaanisime pärast Aegviidus ujuda, kuid see jäi kahjuks ära, sest kiirustasime Rakverre punaseid sõstraid korjama. Tundub, et sellega läheb kaua, sest korjamist ootavad 3 põõsast. tegime väikese peatuse Jäneda kaupluses, kust õnnestus meil osta vaid jäätist, midagi muud sealt kahjuks meelepärast söödavat me ei leidnud. Marjade korjamiseks kulus meil rohkem aega, kui arvestasime. Samas sai ikkagi kõik marjad korjatud.

5. september 2012

12.august- Lajavangu

Koprakarika 3.päev, algas varakult, sest sõit võistluspaika võttis tunnikese aega. Ebe tahtis küll meile pühapäevahommikusi pannkooke kpsetada, kuid jäi ärkamisega hiljaks, nii söime müslit ja võileibu. Kuna mul eelmisel päeval kuidagi hästi ei läinud, siis lootsin sellest päevast paremat tulemust. Mis üleoea ei õnnestunud. Kohe alguses jooksin hooga punktist üle, siis järgmisest ka. tagatipuks hakkasin vales suunas punktist välja jooksma ja enda paikapanemine võttis veidi aega. Paar punkti vahet sai puhtalt joostus, siis taas koperdus sooalal. Peale pikemat etappi kaotasin taas suunataju ja nii kogunes veaminuteid juurde. Kuid kokkuvõtteks platseerusin II kohal ja auhinnaks diplom ja vorstikotike. Mis loomulikult kadus poistel kiirelt kõhtu.

11.august- Lajavangu

Koprakarika teine päev. Ilmal polnud viga, jooksmiseks just soodne, kuid start oli ilmatuma maa taha viidud. Stardist sai hooga minma punutud, sest kaart näitas lagetat ja veidi võsast maastikku. Nii juhtuski, et korraga ei saanud ma midagi aru, kus on lage ja kus võsa. Lõpuks leidsin ennast kruusateel, mida kaardil polnudki. Järelikult olin kaardist välja jooksnud. Punkti kuhu oleksin jooksnud 2-3 minutit, kulutasin oma 13 minutit. Kena algus tõesti! Edasi kulgesid etapid puhtalt, kuni 6-da punktini, kus tegin 90 kraadise pöörde, loomulikult vales suunas. Siis sain uuesti järje peale. Kuni punktini, kus selgus, et ees on ootamas 2,5 kilomeetrine etapp nüridat jooksu mööda võsa ja teed.Viimased punktid said võetud vaevaliselt. Peale võistlust sõitsime Rõugese ja sealt Krabile, sugulastele külla. Kus saime nautida saunamõnusid ja lobiseda maast ja ilmast.

17. august 2012

10. august- Lajavangu

Sõit Koprakarikale oli pikk ja vaevaline. Pikk seetõttu, et pidin teekonda alustama Läänemaalt ja tee tegi toredaid käänakuid. Nii sai läbitud mitu maakonda, sõidetud väga heal,heal, halval ja väga halval teel. Vaevaline oli sõit sellepärast, et ajaliselt oli sõit pikk, mis sundis tegema mõne peatuse. Kuid kohale jõudsime plaanitust veidi hiljem, kuid siiski õigeaegselt. Mihkel jooksis tänavu esimest korda tugirada. Oli teine väga elevil.Ja tal läkski metsas päris tublisti, hästi. Ise metsas vigu eriti ei teinud, mõned paikapaneku hetked siiki olid. Jooksukiirus ei olnud suurem asi. Kohe esimesse punkti minnes, tundsin, et jaksu nagu poleksi. Panin selle pika autosõidu arvele. Kohe alhuses pidin rühkima läbi nõgeste, prrr. Korra tekkis ka olukord, et oleksin ühe punkti vahele jätnud, kuigi selles punktis käisin. Hea oli, et kaasvõistlejatega vahel tuleb suhtlemist ette. Nii õigel hetkel kontrollisin legendi, et minulgi see punkt tarvis võtta. Nii sai tagasi joostud, õnneks polnud ma punktist kaugele jõudnud. Oo ja, metsas oli palju seeni. Minust nad kahjuks ka sinna jäid. loodetavasti mõni tubli orienteeruja ikka läks hiljem metsa ja need ära korjas.

14. august 2012

2.august- Voose

No see on ikka maastik, mida kiita tasub. Rada oli huvitav, mõni pikem jooksuetapp ka. Kahjuks suutsin ühe punktiga ennast täitsa kurjaks ajada, et ajas jooksutuju võssa. Tulemusega ei saa mitte rahule jääda. Seepärast pean pausi ja kohe nädal ei lähe kaardiga metsa poolegi.

30.juuli- Harku

Üks ühele võistlus algas päikseliselt,meeleolugi oli hea ja optimistlik. Kuid mida võistlus edasi, seda koledamaks läks ilm,jooksmine vihmasajus polnud just meeldivam, eriti kui pead ootama, millal metsa üldse saab. Kuid võistlus lõppes jälle kenati, vihmata. Igatahes see võidu kihutamine eriti sümpaatne pole ja arvestades, et maastik ja kaart sageli omavahel klappida ei taha. Mis sest, et kõik arvavad, et Harku mets on risti ja põiki läbi joostud-kammitud. Ikka oskab rajameister leida kavalaid punktikohti, mis võistleja pea sassi ajavad. ja ega niipea siia tulla ka ei tahaks.

24. juuli 2012

24.juuli- Vääna -Jõesuu

Hommikul otsustasin, et täna jooksma ei lähe. Kuid ilm oli soodne ja siiski sai mindud. Arvestades, et neljapäeval ma metsa ei jõua, pean osalema ühe SA koosolekul ja see algab kiuslikult kell 17. Rada oli vahvalt keeruline. neid keerukaid etappe ei suutnud ma eriti hästi lahendada. Sai asjatult võsas ragistatud. Mõne punkti juures sai ka veidi nõultud seistud ja seda mitte märgatud. Tänud rajameistrile, et palju punkte metsa viis.

22. juuli 2012

22.juuli- Rapla sprint

Startisin täna Rapla sprindis üpris väsinud olekus. Ma ei tea miks, kuid olin lihtsalt kaua üleval, vaatasin ühte huvitavat filmi, ilmselt!? Kohale jõudes selgus, et legendihoidja olin maha jätnud. Millegi pärast ma kodus sellele üldse ei mõelnud. Nii sai lisa legend käe külge teibitud, prrr! Ilm oli super, päike lõõskas, kuid pilvi liikusid taevas piisavalt. Rada oli suhteliselt kiire ja hästi joostav, erilisi lõkse polnud teekonnal ka. Lõpuosas ei suutnud välja lugeda aias olevat läbipääsu ja ringijooksul kaotasin ilmselgelt mitmeid sekundeid. Edestasin Merikest 2 sekundiga ja tõin koju mitu purki remondi tegemiseks vajalikke purke. Mäletan, et millagi võitsin Orvandi korraldatud võistlusel samuti sisetöödeks sobivat valget värvi, mis eelmisel aasatl sai kenasti seina pintseldatud. Tulemused

20.juuli- Jõulumäe 4. päev

Täna o-treeninguid ei toimunud, kui mõnus matk koos kultuuriprogrammiga küll. Enne matka koondasime oma o-sportlased kenasi pildile. Kahjuks osad olid juba lahkunud, kuid mis siis ikka. Alusatsime oma matka Jõulumäe tervisekeskuse juurest kell 10. Suundusime Tahkuranna poole. Väisasime Konstantin Pätsi ausammast, Karl Rammi kivi mis tähistas tema sünnikodu ja vaatasime räämas Tacendorfide mõisa. Edasi matkasime Tahkuranna Jumalaema uinumise apostliku-õigeusukiriku poole. Tänu Ilme Palule saime ka kirikut seestpoolt vaadata. Sealt matkasime edasi järgmise kivini, kus Ilme kosutas matkajaid vee ja õuntega. Varsti jõudsime mere äärde, kus sai jalad ka vette pista, ujumiseks ei olnud rannaäär kuigi mõnus. Üks vapper Mehis siiski vees ära ka käis. Veel möödusime Tahkuranna kaunimatest majadest. Pidime veel matkama mööda heinamaad, et maandteele saada, siis jalutasime veidi metsas ja jõudsimegi tagasi puhkemaja juurde. Matk kokku tuli 9-10 kilomeetrit, kuid tublimad tegid veel pikema matka. Kõik jõudsid lõunasöögiks tagasi. Siis ei olnudki muud, kui asju pakkima ja sõit jodu poole võis alata. Kõik olid rõõmsad, osad tahtsid kauemaks jääda, mõni igatses koju ka.

20. juuli 2012

19.juuli- Jõulumäe, 3 päev

Mida treeninglaager edasi, seda raskem on hommikuti ärgata. Tänane päev väsitas hirmsasti. Hommikul jooks, võimlemine. Siis kolm kaarditrenni lastele. Pooled jooksid metsas, pooled voodis haiged. Hea töö, mis siin rääkida. Leana, Jürmo ja Agneliis olid tublid, tulid kõikide harjutuste sooritamisega hästi toime. Jürmo tegi asimuudi rajal veidi trikke, sest jõudis teistest pea tunni võrra hiljem keskusesse. Kuigi olin rajal viimane, ma teda küll metsas ei märganud. Tea kuhu ta siis silkas, on teine väga otsustuskindel poiss. Peale lõunasööki läksin metsa mustikaid korjama. Kaua seda teha ei saanud, sest õhtune trenn ehk päevak algas meil juba kell 16.00. Pidin lastele rajad ühendama ja EOL koodid üle kontrollima ja lihtsa 4-da raja algajatega läbima. Venisid teised metsas kui kumm, ma ei suutnud enam nii aeglaselt kõndida, kui nemad seda tegid. See lonkimine väsitasi kohutavalt. Aga ma ju tahtsin, et nad ise orienteeruksid, järelikult pidin lonkima. Siis jooksin veel ise ka, raja lõpuosas kahetsesin juba, et kõige pikema raja võtsin, sest mustika puhmaste vahel oli üpris väsitav põlvetõstet sooritada. Ühe suunavea suutsin siiski teha, mitu minutit sinna kulus. Viimane punkt oli suusasilla peale pistetud, mis loomulikult röövis viimasegi jõuraasu. Jõudsin enne õhtusööki ikka metsast välja, peale pesu tundsin, et tahaks lihtsalt magada, kuid energiat tarvis ka kuskilt saada, järelikult peab sööma minema. Homme matk Tahkuranna ümbruses, tuleb taas väsitav päev.

19. juuli 2012

18.juuli- Jõulumäe, 2 päev

Tänane päev oli õige the ja jooksmist oli palju. Nii lastel, kui treeneritel. Hommikul ei tahtnud kõik õigeks ajaks rivistusele jõuda. Hommikune jooksuring jäi seetõttu lühikeseks. Meil oli täna ka üks sünnipäevalaps: Margus Mürk sai täna aasta vanemaks. Peale hommikusööki sai veidi puhata, treenerid mitte. Pidin õhtuse teatevõistluste kaarte lõikama. Siis tuli veel õhtuseks piiksusprindiks stardiprotokollid koostada. Ise pean ka seal jooksma. Hommikune treening koosnes täna mitmest harjutusest. Agneliis ja Jürmo pidid läbime 4 treeningrada. Karmen Eveli, Leana Jete, Brita ja Jaan läbisid 3 treeningrada. Rajad polnud pikad, kuid algajatel läheb ikka kauem ja kui nii suured ja ahvatlevad mustikad sind piiravad, siis lähebki kauem. Nii 2 tundi märkamatult möödusidki. Kell 16 algas paaristeatejooks. Kus oli kaks kaarti, mõlemad pidid jooksma kaks ringi erinevate kaartidega. Tublimad ja osavamad jooksid paaristeadet ja kokku 4 ringi, nõrgemad ja kartlikumad said rajale minna kahekesi ja läbisid 2 ringi. Teatejooksus läks jällegi oodatust kauem, ning vaba aega jällegi ei jäänud, sealt otse sööma ja sprindivõistluse aeg oligi käes. Kuna eile eeljooksus läks mul suhteliselt hästi, siis täna pean Alina Kramarenkoga võidu jooksma. Kindlasti ei saa see olema kerge. Samas, ei tea mis valemiga õnnestus mul teda esimeses jooksus võita. Teises jooksus läksin kokku lätlanna Liga Valdmane`ga, kellele ma napilt alla jäin. No ega olegi kerge 20 aastat noorematega võidu sprintida. Naiste kui meeste finaal kujunes vägagi tasavägiseks. Hea, et vaiad ja jaamad ikka omale kohale jäid. Võitjad N8-10 Leana Jete Korb, M8-10 Helger Orel N12 Teele Telgma, M12 Jürmo Rooma N14 Kristiina Himma, M14 Tomi- Andre Piirmets N 16 klassis võitis Katrin Vinkel ja M16 klassis Kristjan Linnus. Auhindu tuli üle andma Nikolai Novosjolov, meie Londoni olümpialootus, kes treenib samuti Jõulumäel. Nikolai rääkis oma sihtidest ja innustas noori treenima.

17. juuli 2012

17.juuli- Jõulumäe

Hommikul sai sõidetud Jõulumäele treeninglaagrisse. Seekord siis treeneri rollis. Minu grupis on 6 toredat orienteerujat 2 poissi ja 4 tüdrukut. Treeningpäev algas maastikuga tutvumisega. Peale lõunat harjutasime suund- ja joonorienteerumist. Pärast õhtusööki toimus piiksusprint. Oluline oli piiksud kõige kiiremini kätte saada. Raivo Rõõm tekitas staadionile kena nööriraja 16 kontrollpunktiga. Proovile pandi sprindivõimed. Iga orienteeruja võis teha kolm jooksu ja parim tulemus läks arvesse. Lõpuks pidid treenerid ka jooksma. Sai siis oma veidi valusate jalgadega see sprint jookstud. Tulemused saab hommikul teada, eks siis paista mitmendaks ma N 16 klassis jäin.

14.-15.juuli- Aluksne rogain

Enne rogaini olime küllalt optimistlikud. Isegi väike vihmasabin ei suutnud meid heidutada. Ettevalmistus selleks rogainiks toimus kuidagi kiirelt ja peaaegu ülepeakaela. Kuna rogainile sai sõidetud otse Saaremaalt, siis osad asjad jäid juba kaks nädalalt varem koju. Nii sai enne praamile minekut Kuressaarest ostetud retuusid. Pärnust ostsin särgi ja vihmajope. Mille ma suutsin metsas kotist ära kaotada. Siis selgus, et lampi polnud ma ka kaasa võtnud. Sai veel õhtul 23.30 mõnele klubikaaslasele helistatud, ühel ajasime une ära ja teine õnneks veel ei maganud, kuid lambid olid autos ja auto vahtraleheomanikega, tundmatus suunas sõitnud. Õnneks mul väike lamp oli olemas, sest muidu ma poleks avastanudki, et miskit paremat oleks olnud mõistlik kaasa võtta. metsas juhtus palju põnevat, sellest veidi hiljem.

5. juuli 2012

5.juuli- Viki

Tänane päev algas eriti vara, sest meie ühel rühmajuhil oli täna sünnipäev. Tublid malevlased leidsid endas jõudu ja suutsid ärgata varem, kui tavaliselt, et üks tore sünnipäevalaul laulda. Ja peale hommikusööki hakkas jama peale, kuna ilm oli kehvake, siis apeleerisid kõik rühmajuhi sünnipäevale, ning arvasid, et äkki täna tööle ei lähe. Rühmajuht Liis ei allunud provokatsioonidele ja nii läksid kõik siiski tööle. Ise sain siis esmakordselt Saaremaa metsas orienteeruda, Kihelkonna lähistel Vikil. Enne metsa minekut käisin Kihelkonna poes, kus kohtasin kolme jalgrattamatkajat, kellel oli plaan Orissaarde sõita. Jalgrattamatkaks veidi kehv ilm, kuid mehed olid optimistlikud. Naljakas ongi, et terve nädal on olnud päikselised ilmad, kuid eile öösel hakkas tibutama ja nii vaikselt tibutas terve öö ja päevagi. Mets oli loomulikult märg. Sai ilusas metsas joostud, kui soos ja raiesmikel mütatud. Jooksmine tuli eriti kasuks, sest õhtul tuli kaks torti ära süüa. Kuna küpsetamise võimalust meil siin ei ole, siis tegime zarlotte- ja pannkoogitorti. Mõnedki malevlased arvasid, et kui nad koju l'hevad, siis kindlalt on nad 10 kilo juurde võtnud. Ma arvan, et paanikaks ei ole põhjust.

3. juuli 2012

Pidula

Hüppasin tundmatus kohas vette ja sõitsin 2 nädalaks Saaremaale, Pidula malevasse. Meenutaksin, et 17 aasat tagasi sai Saaremaal viimati jalgrattamatkal käidud. Täpselt ei mäleta, kuid kindlasti sõitsime ka Pidulast läbi, kuna see jääb Kihelkonna ja Mustjala vahele. Koht on suurepärane, ilmad suurepärased, seltskond ka suurepärane ja uni on ka suurepärane. Trenniks jääb ka aega. Esimesel päeval sai joostud Mustjala poole. Järgmisel päeval Veere poole, seal on väga ilus merelaht, mere ääres on veidi tuuline, kuid liivarand kompenseerib sellegi vea. Kolmandal päeval käisime rannas ja nii sai väike rannajooks tehtud. Õhtul jooksin Kihelkonna poole, Odalätsi allikaid vaatama. Täna päeval jooksin Abula ringi. Kuhu õhtuse jooksuringi teha, pole veel otsustanud. Neljapäeval toimub Saaremaa neljapäevak, lähen siis vaatan kuidas saare rahvas metsas orienteerub.

29. juuni 2012

28.juuni- Randvere

Kiviralli Randveres ületas igasugused ootused. Vaimustavatest elamustest metsas kirjutan veidi hiljem, kuna sõidan mitmeks nädalaks linnast ära ja kirjutamisele aega lihtsalt ei jää.

23. juuni 2012

23.juuni- Voose

Hommik oli udune, vihmapiisad mängisid järvel peitust. Jaan taas nutune. Kui Rõõsalt sõitma hakkasime, tibutas. Erilist vaimustust see minus küll ei tekitanud. Sõitsime mööda vonklevat kruusateed vapralt Voose poole. Minuga kaasa võitis veel Kairi vend oma lastega, et midagi põnevat lastega teha- seega orienteeruda. Ilm polnud nende väikeste sellide jaoks küll kõige meeldivam. Täna aeti mind kõrgema koha peale parkima. Vahel ikka veab. Mihkel taas esimene startija. Jõudsin ta ikka ära oodata, enne kui ise märga metsa läksin. Prrr. Aga ega sääski vähemaks küll ei jäänud. Tunglesid teised ikka ümber inimeste. Mihklil läks jooks veidi nihu. pani stardist hooha minema, et esimese punkti asemel jõudis viiendasse. No siis oli selge, miks tal metsas nii kaua läks. Vaatamata sellele oli Mihkel tubli. Ootab teine juba Koprakarikale minekut. No, aga mis ma ise metsas tegin. Startides ei suutnud ma koheselt haarata stardikohta, mis mind esimesse punkti viiks. kaardil stardi kolmnurki ju kaks ja silma jäi see mis 39-sse suunas. Nii tuligi k-punktis veidi seista ja liikuma sai alles siis, kui kindel suund käes. 3-107, tuli väike viivitus, sest kollaseid lohke näis maastikul rohkem olevat. Järgmine tõrge tuli 11-106, minu viga lugesin kaarti lihtsalt valesti ja kuna maastik ei tahtnud kuidagi klappida, siis tuli eelmisesse punkti lihtsalt tagasi minna. ka 15-127, sai veidi paremalt ära kaldutud. No ja kui tee vastu tuli, siis oli selge, et tuleb minna tagasi. 17-129, august sai ka veidi mööda põrutatud. Reljeefikaardi osa oli üllatavalt lühike. Pärast märkasin, et oleks täiesti võimalik punkte ka tavalise kaardi pealt spikerdada. Kuid kaardi liigne väänamine ja käänamine poleks kaardile hästi mõjunud. Niigi oli teine poolel maal veidi vettinud. Kasuks oleks tulnud kaardikile kinni keevitamine. Lahtine kilekott oli kehvake küll. Oleks võinud stardis veidi aega kulutada ja kaart kinni teipida, aga kes siis selle peale kohe tuleb. Kui reljeefi osa lõppes, siis tekkis vaikselt tunne, et rada võiks juba lõppeda. Lõpuosas olid mõned ekstreemsused soos müttamise näol, kus ikka põlvini sai sisse vajutud ja enne 200 punkti mäest laskudes pepu peal liugu lastud. Kui terve raja suutsid kuidagi normaalseks jääda, siis enne lõppu see siiski ei õnnestunud.
Toredaid pilte, mis tehtud Liina poolt, võib vaadata siit. Pesuruumis oli hea vaadata, kuidas pori su kehale kenasid mustreid on moodustanud ja vähemasti seal vihma ei sadanud. Seal sai ka otsustatud, et planeeritud jaanitulele ei sõida, ning pöördume tagasi koju. Väikese vahepõikega Kristina juurde sauna ja siis jalgpalli ajaks koju. Suurt jaanituld ei tulnud, kuid küünlake sai põlema pandud küll.

22. juuni 2012

22.juuni- Voose

Mitmeks päevaks Voosele sportima ja loota on, et ka puhkama. Reedel oli tõeliselt ilus päev. Päike paistis ja sai lausa lühikeste pükstega olla. Kuigi metsavaheteel tundsid sääsed minu säärte vastu väga suurt huvi. Vaatamatta sellele, et sai tõrjevahendeid kasutatud. Poisid startisid metsa varem kui mina. Mihkel kohe veidi peale kuut. Saatsin ta kenasti starti. Alguses ta kuidagi metsa ei tahtnud minna, aga siiski oli nõus starti minema. Stardis olid toredad inimesed ja ega Mihkel Sigridile saanud ju öelda, et ma ei taha minna. Läks, jooksis ja tuli tubli tulemus. Poiss ise oli ka rahul. Ise startisin enne seitset. Starti 2 kilomeetit, sinna sai siis jooksuga mindud, sest paigal seismist ei tohtinud olla. Sääsed oli kohe platsis ja kindlasti arvasid, et suudavad iga inimese maha murda. Metsas toimus igasuguseid äpardusi. Ühe suhteliselt lihtsa punktiga suutsin ennast mõneks ajaks orbiidile saata. Kulutasin seal nii palju aega, et Marge jõudis mulle juba järele. Jooksuga üldiselt ei saa rahule jääda, kuid mis seal enam viriseda. Tagasi Tallinna me ei sõitnud, vaid läksime Kairi juurde Rõõsale. Jõudsime just õigeks ajaks- sauna ajaks. Ja seda meil just vaja oligi. Poisid tegid mitu sauna-järve raksu. Alguses ma järve ei kippunud, kuid väikesed tüdrukud väga tahtsid minna, siis pidin neid veidi turvama. Vesi polnudki nii külm, kui arvasin. Värskete kasevihtadega vihtlesin ennast, metsas tehtud vigade pärast. Hiljem vaatasid poisid veel jalgpalli, mille lõppu me ei näinudki. Uni tuli lihtsalt varem. Tulemused

21.juuni- Kodasoo

Suveilmad püsivad. Täna käisin Oru hotellis koolitusel, vabanesin seal pool kolm ja aeg kulus äkki kuhugi, et tuligi autorooli istuda ja poistele Jürisse vastu minna, et siis koos päevakule sõita. Märten veel helistas, et võtku ma midagi söödavat kaasa. Kuid mida sa võtad, kui eitekes oli kõik leiva-saia ära söönud. Nii pidin veel kiire poetuuri tegema. Stardis kaartide laua juures imestasin, et N21A klassi kaarte polegi. Raul lohutas, et kaardid on kastis, kohe stardijaama juures. Mis siis ikka, tuleb kohe minna. Haaran kaardi ja jooksu. Samal ajal sahmin kaardi ja kilega, mis ei tahtnud kilekotti sobida, tuli teist veidi väiksemaks voltida. Siis märkasin, et üks kp tunnusnumber jääb nii voltides peitu. Tuli uuesti voltida. Hakka veel origamit tegema. Milleks sulle kilekott, küsis hiljem Märten. No aga koperdad kuskil ja kaart ongi puru. Seda veel tarvis. Sellel ajal kui kilekotiga maadlesin, ei märganud, et kas k-punkt oligi stardijaama juures või kusagil kaugemal. Ühesõnaga koperdasin esimese kp poole. Siis takistusjooks künklikul raiesmikul, tempo kohe langes. Tabasin kohe ühte paralleelpunkti. Minu oma veidi kaugemal. Suunaga kolmadasse minnes, sattusin hoopis 11 punkti. Ai, jälle need joonte ristumised. Õnneks oli suund ikka õige. Raja lõpuosas, kui mõte ka enam eriti ei töötand, kaldusin suunaga veidi paremale. Arvatavasti 2 minutit sinna jäi. Kuid lõpp hea, kõik hea. Veidike kriitikat ka, rääkides peale jooksu Ann Warma Laasiga, märkasin, et kp tunnusnumbrid kuidagi kattusid ja kohati polnud võimali eristada, millise punkti juurde tunnus kuulub. Sama oli ka Märteni kaardil, kus 2 ja 9 punkt üksteist katsid. Lisaks veel ühe punktirõnga juures oli kohe kaks tunnust 8-43 ja 3-48, üks ühel ja teine teisel pool rõngast. Vähemasti oli legendist abi.

21. juuni 2012

20.juuni- Tallinna Vanalinn

Oleks nagu puhkus, kuid pidevalt on tegemisi nii palju (loe tegematta jäänud), et kokkuvõtteks plaanis rohkem, kui teha jõuab. Mõne asi sai siiski ka tehtud. Nimelt koristasin ühte raamaturiiulit ja leidsin ühe väikese raamatukese, kus Jõgeva-Põltsamaa, Põlva ja Pärnu loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut võis lugeda. Ja siin on luuletus aastast 1981. "Igal hommikul on neli seina ja hämarusse laotuv kuu, kell taob õhku uue tunni all asfalttee on hääletu. Igal päeval on neli seina kus seinakell on taktikepp, ja paberid ja kohvilõhn on, on ärakulund kivitrepp. Igal õhtul on neli seina lasteõnn või lastetus...." Õhtul sai siis nelja seina vahelt välja murtud ja mindud vanalinna sprintima. Lootsin, et seekord läheb paremini kui 2008 aastal EMV vanalinnas toimus. Siis mul õnnestus punktid vales järjekorras võtta. poisid startisid veidi varem ja sain Harjumäel veidi jälgida kuidas mehed jooksevad, milliseid teevalikuid kasutatakse ja äkki saab midagi enda jaoks ära kasutada. Kahjuks mul neid punkte polnud, mida luurasin. Start oli Hirvepargis. Arvatavasti tuleb palju ronimist ja nii oligi. Kohe esimeste punktidega tuli mööda treppi liduda ja võtta punktid Lindamäelt. Alguses ei saanud asjale kohe pihta, tutvusin pikemalt mäega, siis tulid pikemad etapid. Ühe pikema minekuga mööda Lühikest jalga, suutsin valesse tänavasse keerata ja tegin veidi suurema mõttetu ringi. Ega siit eman head nahka küll ei tule, mõtlesin. Ja nii oligi. Õnneks linnarahvast-turiste tänaval väga palju ei olnud, mõned olid abivalmid ning rõõmsad ja viipasid juba kaugelt, et sinna ja sinna tuleb joosta. Positiivne veel see, et kõik punktid sai määruste päraselt läbitud ja tulemus kirjas. Piinlik küll, kuid seekord jäin Markusele jooksus alla.

19. juuni 2012

19.juuni- Keila-Joa

Arvesse võttes, et eile alles sai sprinti joostud ja homme peab ka sprinti jooksma, siis otsusatsin metsas oma alla 6 kilomeetrisel rajal olla umbes tund. Võtsin jooksu rahulikult. Võibolla liiga rahulikult, sest 39 punkti minnes tegin kena kaheksa. Siis jooksin etapil 46-51 okastraati ja nii õnnetult, et parem reis ja püksid loomulikult lõhki. Suvi pole veel alanudki, aga pean vist seeliku hooaja edasi lükkama. Hiljem peale jooksu kaarti uurides märkasin, et etapile jäi keeluala. Ju ma seda aianurka siis riivasin, sest samas vasakul kõrval migit okastraati polnud, lihtsalt mingi jupike puude vahel. No ega ma kohapeal seda traati või aeda pikalt ei uurinud, pigem uurisin oma jalga. Rada oli huvitav, piisavalt tõuse, auke ja otseminekuid. Kohati häiris etappide pidev ristumine. Õnneks ma valesse punkti ei jooksnud. Kokkuvõtteks sai päeva eesmärk täidetud, olin metsas täpselt tunni.

18. juuni 2012

18.juuni- Botaanikaaed

Täna sai kaua magada, sest saabus puhkus, mis kestab kahjuks sellel kuul vaid nädala. Sõitsin poistele Jürisse järgi ja läksin koos Märteni ja Tomiga Botaanikaaeda jooksma, et katsetada uusi jooksususse. Rahvast oli murdu, valida sai 4 raja vahelt. Valisin siis 5,5 kilomeetrise raja. Etapid tundusid pikad, kuid mõõtkava oli ju ka 1:4000. Stabiilses tempos ma seda sprinti küll ei jaksand joosta. Mõned teevaliku vead tulid ka.

16.-17.juuni-Hakunila- Storträsk

Jukola on võistlus mida oodatakse, et taas ennast rasketel maastikel proovile panna.

15. juuni 2012

14.juuni- Linnamäe

Linnamäele sõitsin seekord Mihkli, Liina ja Kadriga. Kärsitud tüdrukud helistasid mulle kui olin kokkulepitud kellaajast kohutavalt palju, oma 3 minutit hiljaks jäänud. Kuid midagi hullu ju ei juhtunud jõudsime enne viit kohale. Markus ja Kaarel olid maastikul juba oma 3 tundi seigelnud-oodanud. Mihkel oli täna tubli, vuhises kohe starti ja jooksis oma raja läbi enne kui ma jõudsin talongi minna ostma. Rada oli täna täitsa huvitav ja ilm oli palav. Kui kodus sai rajameitri infot loetud, siis juba rõõmustasin- täna nõgestega ei vihelda. Nii ju lubati: Seekordse Linnamäe neljapäevaku rajad väldivad soiseid nõgesevälju ja kulgevad enamuses osas kõrgemal reljeefiosal suhteliselt ilusas metsas. Mõni soolaik ja tihnik kuulub asja juurde. Pikemad rajad on seetõttu pisut lühemad. Punkte on seevastu puistatud maastikule külluslikult. Ohukohaks on maantee ületamine. Sood on tavapärasemast märjemad, kuid neid on radade piirkonnas vähe. Aga mis tegelikult metsas toimus! Kohe alguses pläterdasin mudas, selle asemel, et punkt kuiva maa pealt võtta. Siis oli jupike aega lohkude vahel tiirutamist. Ja pikal etapilt suutsin ma ikkagi nõgestesse sattuda ja mitte vähe. Suunajooks kohe täna mulle ei sobi. Jõudsin ühe mättatipule. Ise oma enese tarkusega arvasin, et olen ühe mätta peal, kuid tegelikult olin hoopis teise mätta peal. Ja seda kraavi nagu ka pole näha. Nii tegin arvatavasti nõgesemetsale suure tiiru peale, vahepeal olin paigas, kus kaarti polnudki, sest see oli lihtsalt legendi all peidus. Olles enese peale pahane, mõtlesin, et kõik, rohkem ei jookse. Aga sai edasi joostud ja piirkonnas, kus oli punkte tihedalt, ajasin järjekorra sassi... Lõpuks nabisin mõned lisapunktid ja tulemuseks võtsin vabalt. Tagasi st. edasi sõitsin Mihkli, Markuse ja Kaarliga. Keerasime veidi teelt kõrvale ja vaatasime-kuulasime Jägala juga, siis põikasime Kuusalu poest läbi, maiustasime jäätisega ja sõitsime Tammistu külla. Et pääseda sääskede söötmisest, ruttasime oma kodinatega tuppa. Siis algas võitmatu missioon- pliidi kütmine. Alguses ajas igast praost kus võimalik suitsu sisse. Tegime siis mitmeid trikke ja lõpuks saime pliidi tõmbama. Poistel olid kõhud vist nii tühjad,s est mitu korda küsiti, et kas söök on valmis. Lõpuks sain söögi valmis ja õnneks kõike ära ei söödus, nii saavad poisid järgmisel päeval lõunaks sööki soojendada. Hommikul tõmbas pliit juba paremini ja nii küpsetasin poistele kohe kahe panniga pannkooke. Lõpuks enne kella 10 ajasin poisid üles, sest pidin varsti linna tagasi sõitma. Märten ja Tomi ootavad, et ma neid tööle viiksin, pärast peavad nad ratastega koju sõitma. Kahjuks see nii ei läinud, sest Märten enne kella viit helistab, et äkki ma siiski tuleksin neile järgi. Nad kuidagi ei viitsi 20 kilomeetrit rattaga sõita. No ma ei tea, kaks nädalat pevad nad veel tööl käima ja ise nad tahtsid rattastega sõita. Eks siis näis.

12. juuni 2012

12.juuni- Kloostrimetsa

Markus läks täna koos Kaarliga töö- ja puhkelaagrisse. Ise tegin loomulikult tööd: sorteerisin aastatega tekkinud õppematerjale, paikkisin ja tolmutasin palju, samuti õnnestus tolmuimeja tuksi keerata. Viimane aeg metsa jooksma minna. Maris pakkus täna põnevat rada. Punktid olid oskuslikult paigutatud, mõnda punkti polnud koheselt nähagi, eriti kp58-auk. Samuti ühe teederägastikus paiknenud punktiga õnnestus eksida.

11. juuni 2012

10.juuni- Kooraste

Osalesime siis Lõuna-Eesti karikavõistlustel. Eriti tihti sellel võistlusel osalenud me pole, aga kuna laupäeval pidin niikuinii Põlva eksamile minema, siis sai ka Koorastes käidud. Hommik algas kehvasti. Mihkel oli pahur ja keeldus pudru söömisest, no ja metsa minemisest ei tahtnud ta samuti midagi kuulda. Ütleme siis nii, et sellest sai päeva ebaõnnestumiste jada. Esmalt eirasime korraldajate vihjeid, kuidas võistluskeskusesse jõuda, kokku 15 kilomeetrit viga. Metsas jõudsin ka ennast mitmel korral orbiidile lennutada. Ilm oli ka super palav, sai mitmes ojas ennast turgutatud ja joodud. Minu start oli 12.12, kuid õhtuks tahtsin veel Vihula mõisa lähedale Karula külla suveetendust "Hullumaja suvepäevi" vaatama minna. Leidsin, et ideaalis peaksin 13.45 Koorastest liikuma hakkama, et jõuaksin poisid Aegviidus rongile panna, et ise jõuaksin veel Rakverset läbi sõita ja sealt on veel poole tunni tee Karulasse. Lihtne ju. Aga kus sa sellega. Nii kui metsast välja sain, panime ajama. Kavatsesin Aegviitu sõita Jõgeva kaudu, mööda Piibe maandteed. Kahjuks ei arvestanud ma asjaoluga, et enne Jõgevat on mingi teeremont. Olin sunnitud ümbersõidule, mille tulemusena teekond venid oma 20 kilomeetri võrra pikemaks. Oleksin pidanud ikka Märteni targutust,et Põltsamaa kaudu on otsem, kuulama. Aga, ma ju ise tark. Nii jäid poisid napilt 16.10 rongist maha. Aga pole hullu, järgmine rongi läheb 17.39. Sõites märkasime, et mere poole kerkivad ähvardavalt tumedad pilved. jama, kui etenduse ajal paduvihma peaks sadama. Tegime siis väikese peatuse Jäneda Musta Täku tallis, sain ka oma riided lõpuks vahetatud, sõime ja jõime. Aega rongile veel piisavalt. Ootame. Rongi Tallinna poolt ei tule. Kell juba pool kuus. Rongi ikka pole. Näeme, et perroonile tuleb Eha Arb, tervitab meid ja ütleb, et ega seda rongi ei tule. Seisab teine Vessel. No tore lugu küll. Aga pole ju lootusetuid olukordi. Siblime ruttu autosse ja sõidame Rakverre, et äkki sealt saab bussiga Tallinna sõita. Poisid võinuks nii kauaks ka Rakverre jääda, kui etendus vaadatud ja hommikul Tallinna sõita. Kuid neil oli selline jalka ja Harry Potteri maania peal, et siin kohal vaielda ei tasu. Eriti, kui Rakveres telekat mis pilti näitaks ei ole. Olnuks mul arvuti kaasas, siis veel kuidagi oleks pilti näinud. Tegin kiire kõne õele, et ta uuriks, et millal bussid Rakverest Tallinna poole liiguvad. Teated polnud kuigi roosilised. Buss väljus kell 18 ja järgmine läheb kell 21.25. Selgub, et kui sul autot ikka ei ole, siis punktist A punkti B on üsna keeruline jõuda. Kuid äkki 18. 45 kohalik buss siiski läheb. Jõusime bussijaama ja buss läks. Kuid piletid kõik välja müüdud. Tore. Jääme igaks juhuks ootama, et äkki bussijuht mõned reisijad peale võtab. Õnneks mahtusid mu kiitsakad poisid bussile. Hulluks võib minna. Sellise toreda meeleoluga sai siis "Hullumaja suvepäevadele" mindud. Häälestus etenduseks oli täitsa olemas. Etendus oli kõiki päeva sündmusi silmas pidades, täitsa tore, näitlejad samuti. Soovitan soojalt vaatama minna, aga kahjuks on piletid kõik juba välja müüdud. Aga kui pilet olemas, siis sääsetõrje vahendid, kummikud ja hea tuju kaasa ja head vaatamist. Isiklikult poleks seda etendust vaatama sattunud, kui ma poleks sünnipäevakingitust teinud. Suveetendustel olen suhteliselt kasinalt käinud, aga eelmisel aastal " Külavahelaulud" meeldis mulle väga. Laulud olid vahvad ja sääski polnud ka augustis enam nii palju. Peale etendust sai talu õues pikniku pidada.

8. juuni 2012

7.juuni- Sõitme

Täna oli täitsa tore rada. Jalad said vähe soos mudaseks ja esmane reumaravi ka tehtud. Rohi oli igalpool vastikult kõrge. Kui kasutasid kellegi teiste poolt tehtud rada, siis viis see sinna kuhu polnud vaja minna. Ikka oleks pidanud oma rada ajama. Sääski on metsikult, ma ei tea kas Jaanipäeval tasubki kuskile lõkke äärde ennast sättida või oleks targem kodus istuda. Targem oleks uus kilekostüüm hankida ja sääsevõrk. Mu kolleeg ütles, et õhtul väljas on täitsa võimatu mingi tööd teha, ilma võrguta poleks see mõeldavgi.

5. juuni 2012

3.juuni- Rutu mägi

Teatevahetuse päev. Hommik jõudis üpris vara kätte. Tõusmine polnud just väga raske, kuid raske oli noorsportlasi maast lahti saada. Kuid õnneks vedasid kõik ennast õigeaegselt hommikusöögilauda. Mihkel poiss vitsutas kaks portsu mannaputru, siis sõi keedumuna kaks tükki, jõi mahla ja sõi pirni veel lisaks, ning jõudis endale veel ühe keedumuna kaasa võtta. Juhuks kui kõht peaks vahepeal tühjaks minema. No on sellel alles isukest. Aga las sööb- peaasi, et mina seda kõike talle igal hommikul ei peaks tegema. Teatevahetus tõotas tulla põnev. Loomulikult pidasin oma poistele pöialt. Märten oli esimeses vahetuses, ta ise tahtis. Võistluse käigus hakkas mulle tunduma, et mingid veapoisid on sisse tulnud, sest esimesse vaheaja punkti jõudis Märten alles 12-dana. Kuid olukord ikka väheke paranes. Tomi ja Veiko tegid väga hea jooksu ja nii tulid poisid Eesti meistriks. Suurte närvikõdi ja põnesust pakkusid M35-40 klassi mehed. Ju teatejooksus olegi nii, et kellel on rohkem õnne või parem teevalik ja lootusetuid olukordi pole ju olemas. Hakka või isegi seda uskuma. Kiitus kõigile. Tagasisõit kulges taas läbi Vändra, edasi võtsime kursi Järvakandi peale, selles linnakeses polnud me varem käinud. Jättis sellisel sümpaatselt rohelise ja vaikse mulje.Edasi vurasime Raplasse ja olimegi Tallinnas.

2.juuni- Rutu mägi

Tõusime hommikul vara, sest võistluse korraldamine seda nõudis. Ville läks juba hommikul 5 ajal või isegi varem metsa punkte panema. Meie saime ikka poole 7 magada. Mihklit ei raatsinud nii vara üles ajada, tema jäi Annele seltsiks. Ja ega tal võistluskeskuses midagi teha ka poleks, sest vihma sadas ja vahel ei sadanud. Mihkli kummikud olin ju hoopiski maha unustanud ja kellele seda mudamaadlejat pärast vaja on. Ja Mihkel polnud eriti kurb ka, et metsa ei saa. Ehitasime siis kambakesi finishikoridori, sättisime stardiprotokollid seinale, võtsime võsa maha jne. Aeg lendas kui linnutiivul ja stardiaeg jõudiski kätte. Starti oli üle kahe kilomeetri ja nii hakkasin juba varakult minema, kuid jõudisn varem kohale. Kõik kurtsid oma kehva jooksuvormi üle ja kirusid ilma ja sääski. Kuid mina neid jutte enam väga tõsiselt ei võta, sest metsas kihutavad kõik nagu põdrad. Stardist lahkudes sain näha metsa mitmekesisust nii heas kui halvas. Maastik oli võimas ja kohati ei tahtnud maastik kaardiga kuidagi sobida, eriti vähe reljeefsetes kohtades. Nii seal rohelises osariigis tegin enne pnkti järsu pöörde läände, et siis hiljem samasse kohta tagasi tulla. Täitsa arukas tegu!? Ja kui ma lõpuks militaarmaastikule jõudsin, siis oli minu juhe juba koos ja tegin seal veel paar mõttetut tiiru. Ja nii oligi, et tulemusega rahule nagu ei tasu jääda. Kuid Märten oli tubli ja saavutas tubli teise koha. Hiljem Ville kommenteeris, et Saima Värton jooksid kõige ideaalsema planeeritud võitja aja ja Timo Sild ei jäänud ka kuigi palju planeeritud ajast maha. Järelikult pidanuks rajad veel lühemad olema, sest kiirused metsas polnud kuigi suured. eks seda turnimist ikka oli ka. Õhtul kontrollisime veel teatevahetuse kaarte, EOL koode ja si-numbreid jne. Andmete kontrollimine võttis väga palju aega ja kui inimesed ei suuda vahetuste järjekorda kokkuleppida või kipuvad neid tihedasti vahetama, siis on jama palju. Vaene Anne-Ly sai jälle vähe magada. Aga eks hommik ole õhtust targem.

3. juuni 2012

1.juuni- Valga-Valka

Lastekaitsepäeval sai osaletud EOL Openi sprindivõistlusel. Ilm Tallinnas oli suvine ja nii ei osanud mõeldagi, et ilm võiks kuidagi kehvemaks minna. Nii ei pakkinud ma kotti mitte kampsuneid ega karupükse, vaid seeliku ja lühikesed püksid. Mida kanda hoopiski ei saanud. Hea, et kilekad ja jope kaasaa võtsin. Mõne soojapesu särgi ka, no igaks juhuks. Mis hiljem vägagi vajalikuks osutus. Alustasime oma automatka juba enne kella 13.Võtsin Vändrast veel Anne auto peale, et ta saaks Karksi- Nuia koolimajas tegeleda orienteerujate majutamisega. Annega koos sõites tundus see sõit kuidagi kiiresti minevat. No ja eks oli millest rääkida ja mida kuulata. Panime Anne siis Karksi- Nuias maha ja sõitsime Valga poole. Selveris jõudsime ka ühe tiiru teha. Ja oligi aeg jooksuriided selga panna. Sprint on ju tore, kuid lausa vihmas ei tahaks seda joosta. Igatahes OK Võru korraldas toreda võistluse. Ilmaga just ei vedanud, kuid rada ja kaart oli huvitav. Enamus punkte oli Valkas, paar viga sai tehtud ja nii läks paar minutit kaduma ka. Markus sai auhinnaks tööriistakasti ja mulle anti teekann. Nüüd tarvis veel nurmenukke korjama minna, et talvel teed saaks juua. Nii kui autasustamine lõppes sõitsime Karksi- Nuia. Seal sõime oma kõhud trummi, veidi mässasime rinnanumbritega ja siis oligi päev möödas.

31. mai 2012

31.mai- Raudoja

No ma ei tea mis mul täna mõtteis oli, kuid metsas siblisin liiga palju ringi. Täna hommikul kui raadiost horoskoopi ette loeti, siis pole ma sellele eriti tähelepanu pööranud. Nüüd läks ta küll täppi- "mõned inimesed püüavad su tähelepanu võita, kuid mõtted liiguvad seal, kus tegelikult olla tahaksid". Toredate nimeste tähelepanu pole liiast, aga kui nad jooksmist segama hakkavad, siis on pahasti küll. Samas tunnen ennast kuidagi kurnatuna, et tegelikult sooviks jooksmise asemel kodus voodis magada ja lihtsalt puhata. Aga puhkus algab alles Jukolal. Ju ma läksin metsas unistamisega nii hoogu, et jätsin ühe punkti lihtsalt vahele. Ja eks see pea oli ikka väga laiali otsas, sest suunajooks ei laabunud ka kuidagi, sest kompass näitas kalossi. Kuid õnnestumisi oli ka, sääski ma ei toitnud ja uute papude omanikuks sain ka. Nüüd võib vanad rahulikult ära visata. Ahjaa Raudsillal oli täitsa vahva, isegi vaatamata vihmale. Tahtsin peale laevade ja parvede meisterdamist Ihasallu jooksma minna, kuid kui oled terve päeva vihmaga võidelnud, siis nagu eriti metsa ei tõmmanud. Aga kes käisid jäid kindlasti rahule. Ma vähemasti loodan.

30. mai 2012

29.mai- Hiiu

Ega eriti jooksma ei kiskunud, kuid tööl kipub olukord eriti tõsiseks minema ja kuidagi peab ju tööasjadest eemale saama. Läksin. Kaido Nurja tegi rada ja rajal oligi mitu nurjalikult pikka etappi, mis eeldas kiiret jooksu mööda laudteed või niisama teed. Rada oli siiski päris huvitava lahendusega. Mõned etapid jooksin otse läbi rohelise, vist mitte väga kiiresti. Kuid mõnedest neiudest, kes alguses minu eest jooksid jõudsin enne punkti, kuigi nemad jooksid mööda teed. Raja lõpuosas võinuks ikka mööda teed joosta, kuid ma ei teadnud, et üle kraavi on nüüd kenad sillad ehitatud. Oleks võsas ragistamine ära jäänud, no kuid mis sellest. Homme tarvis Raudsillal ekskursantida ja õpetada laevukesi meisterdama, et hiljem laevatamise võistlust läbi viia. Ja kui veab, siis jõuab kuskile metsa jooksma ka.

27. mai 2012

27.mai- Ratnieki

Balti MV teine päev. Nii mõnigi lubas täna kõndida ja mitte joosta, kuid lõpuks ika kõik jooksid ja mitte aeglaselt. Maastik oli juba väheke tuttavam ka. Tegin kohe raja esimese ja teise punktiga veidi viga, nii jõudid konkurendid järgi. Raja lõpuni rebisime neljakesi vahelduva eduga. Püüdsin joosta nii, et väga tõusu ei peaks võtma, kuid suuremal jaol oli see vältimatu. Eriti raske oli tulek viimasest punktist. Täielik nullpunkt. Märten jooksis täna teadet ja oli esimeses vahetuses. Märten ise oli peale jooksu väga tõsine, ju ei läinud kõik nii nagu tarvis. Hääle on ta ka kuhugi jätnud. Markus tegi ka täna tubli jooksu, kuid kokkuvõtteks saavutas 10 koha. Tagasiteel võtsime Liina ka auto peale. Tegime vahepeatuse Iklas, sõime kõhud täis, et kodus enam süüe ei peaks tegema ja nii oligi nädalavahetus taas läbi.

26.mai- Ratnieki

Balti MV toimusid siis taas Lätis. Ega ma ei uskunud Urmase juttu nendest vägevatest tõusudest ja järskudest nõlvadest, enne kui ise oma silmaga sai nähtud. Otseselt käpuli ei pidanud roomama, kuid palju puudu ka polnud. Esimesel päeval sai igasugu lollusi metsas tehtud. Esiteks starti oli üle 2 kilomeetri, hakkasin aegsasti minema oma 40 minutit jalutamist. Joogipunkt oli ka pikaks teekonnaks ilusasti välja pandud. Tee starti läks aga üles ja alle, mööda teed ja metsaradu, mööda heinamaa ja põlluserva pidi. ja kohal olimegi. Jäigi veel aega külastada Wc-d, otsida oma rinnanumber ja aidata hädalist markust, kelle numbri 268 oli keegi pihta pannud ja talle numbri 286 jätnud. Aga ilma numbrita ei tahetud starti lasta. Kes on nüüd süüdi, et inimene vale numbriga startis, ikka kohtunik. Kuid ta ei tahtnud sellest aru saada. Nii nõudsin kohtunikult ( stardi koridori laskis vaid 1 kohtunik ja korraga tahtis ikka oma 6-8 inimest startida, pole ju siis aega rinnanumbreid kontrollida ) pliiatsit ja sirgeldasin Markuse õige numbri, vale numbri teisele poole ja saatsin ta metsa. Pole siis rinnanumberil erilist mõtet, kui neid ei kontrollita. Mõnel suuremal võistlusel trükitakse sinu nimi ikka ka rinnanumbrile, et need kes numbreid sassi kipuvad ajama, siis nime vaevalt sassi ajavad. No see selleks. Lõpuks sain ise ka metsa. Kaks esimest punkti läks kenasti, kuid selle asemel, et minna 3-56, läksin mina 5-36. Eks ma lasin ennast veidi ka kaasvõistlejatest eksitada, kuigi kahtlesin küll, et suund ei teha klappida jne. Võtsin punkti ja ise ka aru ei saanud, et see ikka täiesti vale punkt on. Võtsin suuna 4-35 peale, kuid sattusin hoopis stardi piirkonda. Kuidas?! Ma ei osanud seda kuidagi endale seletada. Lisaks sellele suutsin mingis võpsikus endale oksa silma joosta. Seisin seal mõnda aega, et olla kindel kas silmaga ikka näeb või mitte. Nägi, kuid hakkas hirmsasti vett välja ajama, nii oli silm aina udune. Peale mõningast seiklust jõudsin taas punkti 36. Ja ma ei tundnud seda kohta üldse ära, et ma siin oleksin enne viibinud. Ju sellepärast, et alguses tulin punkti mäest laskudes, kuid hiljem mäest üles ronides. Kuid sain ka 35 punkti lõpuks kätte ja lidusin siis taas 36-sse, sest seda ju mul oligi tarvis. Edasigi kulgesin rahulikus tempos. Püüdsin tõuse vältida, kuid see oli lihtsalt enese petmine, ronima pidi ikkagi. Enne punkti 9-40, kohtasin ühte kaasvõistlejat, kes rinnanumbri järgi otsustades oli startinud peale mind, kuid nüüd siia pidama jäänud. Aga kus ma siis vahepeal olen olnud?! Aitasin ta punkti, jooksis veidi minu sabas, kuid lõpuks jäi siiski maha. Viimased punktid olid selgelt eneseületamiseks. Kui hommikul Märteni aega vaatsin, et kui tema 3,3 kilomeetrisel rajal oli üle tunni, siis mina oma 5,7 kilomeetril peaksin väga pingutama, et alla 2 tunni joosta. Ma siis pingutasin. Kuid andmeid maha lugedes selgus, et mul üks punkt võtmatta ja tulemust ei saa. Vot kus lops. Kadri katkestas peale 7 punkti ja kaasvõistleja keda rajal nägin ei jõudnud kontrollaja sisse ja tulemust samuti ei saanud.

26.mai- Sigulda

Sprint on mulle ikka meeldinud, kuid startides tundsin, et jalad on päevasest turnimisest väsinud ja kanged. Start asus linna lõbustuspargi lähistel, saime kuulata kontserti ja orkestrit. Hiljem toimus linnas veel mingi rongkäik. Liiklus linnas oli seiskunud. Rajameister oli mitu lõksu sisse planeerinud. Igas punktis oli ka kohtunik. 3-58, punkti objektiks oli korsten, mis asus aias. Mõni ronis lausa üle aia. Loodan, et kohtunik oma tööd ikka korralikult tegi ja kurikaela maha võtsid. Kuid kahtlen seda, sest korralduse värk kuidagi lätlastel ikka lonkab. Nimelt hakati punkte ära korjama, kui mõned võistlejas alles 10 minutit rajal olid olnud. Saima Värton pidi ka liikuvat obkelti tabama. Muidu oli täitsa tore linnas joosta, raja lõpus tuli vaid mõned tõusud võtta ja viimased meetrid olid lausa piinarikkad. Eelviimasest punktist jooksin mööda nõlva lihtsalt mööda ja siis tagasi. Oma minut tuli kindlasti kadu. Kokkuvõtteks jäin neljandaks. Markusel läks hästi, kuid jättis ühe punkti vahele. Koju naastes sõime oma kõhukesed täis ja jäime eurovisiooni ootama. Kuna meil muid abivahendeid kaasa polnud võtnud, siis tuli läti kohaliku televisooniga leppida. Läti keelst loomulikult midagi aru ei saanud. Lisaks olin jooksudest ja pikast autosõidust nii väsinud, et vaatsin kuni Oti esinemiseni ja kerisin magama. Markus lubas küll lõpuni vaadata. Aga kui ma kell 4 ärkasin, siis telekas mängis ja Markus magas. Ei teadnud ta midagi, kes võitis. Alles hommikul saime teadjamatelt teada, et Rootsi võitil ja Ott saavutas tubli 6 koha.

25. mai 2012

24.mai- Keila

Keila metsas on saanud sellel aastal juba paar korda joostud, võsa risti-põiki läbi joostud ja soos sumatud. Esimesse punkti joostes olid tee ääres toredad SOS-küla lapsed, kes tervitasid kõiki möödujaid ja soovisid jõudu. Rada oli keskmiselt pikk, kuid punkte oli harjumatult vähe. Teiste kaarte kiigates võis märgata, et mõnel lühemal rajal oli rohkem punkte. Aga ega ma sellepärast nüüd kurb ole, oligi hea. Sest etapid olid pikad ja punkti vähesus automaatselt minu silmis lühendas rada. Peale soo etappe juhtus selline lugu, et parema jala papu väsis niivõrd ära, et tuleb nad nüüd prügikasti visata.

24. mai 2012

Käime koos

Kellel pole plaanis ei Hiiumaale ega Siguldasse sõita, need saavad niisama ka kõndida, et nädalavahetus spordita ei mööduks. KUUPÄEV: 27. mail 2012 KELL : 11:00 registreerimine, 11:30 avamine KOHT: Alguspunkt Vabaduse väljakul RAJAD: 8km ja 12km INFO: Lühem distants kulgeb ümber vanalinna müüride.Pikem distants viib meid kõndima ka Kultuuikilomeetrile. Kõikide osalejate vahel loosime välja palju põnevaid auhindu. Esmakordelt on kohal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengid, kes koos terviseajakirjaga ÜKS jagavad terviseinfot ning mõõdavad rasvaprotsenti ja vererõhku. Proovi kindlasti kepikõndi Marko Brändi kõnnikeppidega ning osale kepikõnni koolitusel. Kui arvad, et käimine on vaid eakate spordiala, siis eksid. Kas teadsid, et kui kiirus kõndimisel on üle 7 km /h, on organismi energiakulu peaaegu võrdne sörkjooksuga TÄIENDAV INFO: www.eestikalev.ee ja http://www.facebook.com/events/397724276934426/ KORRALDAJAD: Eesti Spordiselts Kalev ja Tallinna Vanalinna Päevadega

22. mai 2012

22. mai- Tähetorni

Noorvõistleja asi, alguses sai hea hooga metsa joostud, siis ajas rohe-roheline võss ja raudteetammil laiutav suur ja lai tee, mu pea nii sassi, et järgmisesse punkti võtsin 15 minutilise pausi. Kuigi oleks pidanud Mait Agu väitel "piguga" hakkama saama ehk 5 minutiga. Igatahes jooksutuju oli soos müttamisest ära läinud ja nii muutus rada läbimiseks kuluv aeg sekundaarseks. Ja mudaseks sai ennast piisavalt tehtud, täitsa mudaravi möödu andis välja.

21. mai 2012

20.mai- Pala

Tartu Kevade 2. päev. Äratus oli pool 8 ja kella 8 oodati meid juba hommikusöögile. Hommikupudru kõrvale sai pakutud sünnipäevatorti. Viimasel ajal on need Märteni sünnipäevad kuidagi kodust eemal. Eelmisel aastal pidas ta sünnipäeva Baltikatele sõites bussis, nüüd siis Voore Külalistemajas. No eks varemgi on saadud sellel päeval Loomaaias, Bowlingu saalis, metsas jne. viibitud. Täna siis põhiliselt orienteerudes. Ilmad on tema sünnipäevadel olnud tavaliselt ilusad, nii ka 14 aastat tagasi. Tema sündimise lugu on üks pikk ja huvitav küll, kuid siinkohal ma sellel pikemalt ei peatu. Aga eks ta üks tagurpidi poiss oli juba sündides ja eks ta püüab oma põhimõtetele kindlaks jääda. Palavad ilmad ei tule orienteerumisel kuidagi kasuks. Tahtnuks lühikeste pükstega joosta, kuid olen oma põlvikud kas ära kaotanud või olid nad nüüd lõhki joostud. Igatahes kapist ma neid ei leidnud. Nii tuli pikkade retuusidega joosta. Jalanõud tahavad ka enne suve ära väsida. Etapi aegu vaadates, siis joosta nagu jaksaks ja ei jaksa ka. Mihkel oli täna väga tubli, jooksid teise aja välja. Esikolmikusse tal seekord asja ei olnud, aga järgmisel aastal, poisid hoidke alt. Markus eksis rajal ja oli täna 3, kuid kokkuvõtteks saavutas kolmanda koha. Märten tegi ka hea jooksu, võrreldes eilsega. Rebis täna kolmanda aja ja üldkokkuvõttes neljas. Mina täna täitsa kapsas. K-punkti jõudes tuli võtta vägev tõus, eks see andis oma panuse. Tegin kohe esimese punktida 4 minutit viga ja rajal kogunes minuteid veel juurdegi. Aga kehvast jooksust sõltumatult anti mulle kolmanda koha auhind = särk+moos. Särki kannan võibolla ise, kuid moosi lubasin Marisele. Selleks korraks võistlus läbi. Plaan on minna veel sellel kuul baltikatele, kuid ma kohe tea, kas sealt mingit head tulemust tuleb.

20. mai 2012

19.mai- Saare

Saare järve ümbruses toimus Taru Kevade 1. päeva võistlus. Päev oli suviselt palav. Sääsed olid juba platsis. Mihkel startis M10 rajal. No ta on üks kange poiss, alguses ei tahtnud ta metsa minnagi. Starti minnes ragistas aina võpsikus ja hiilis meile järgi. Eks ma ise pabistasin ka, sest ta läheb esimest korda ilma nöörita metsa. Kauplesin Kiristina teda turvama. Mihkel oli visa, Kristinale kaarti ei näidanud ja püüdis ise hakkama saada. 2, 2 kilometrisel rajal oli ta kokku 50 minutit. Eks ta oleks kiiremini saanud, kui jooksnud oleks. Oma sooritusega võib ka rahule jääda, kuigi ühe punktiga tehin enam kui 5 minutit viga. Märten soperdas ka ja rahul ei olnud temagi. Markus oli täna võidumees. Ööbisime Voore Külalistemajas Täitsa tore koht ja populaarne tundus ta ka. Rahvast oli palju ja lause jämm toimus. Õhtul tegime Märteni sünnipäevaks ettevalmistusi, valmistasime küpsisetorti.

18. mai 2012

17.mai- Vääna- Jõesuu

Ilm keeras sandiks, kuid otsustasin siiki minna. Autoga sõites mõtlesin paaril korral, et lähen koju tagasi, sest vihma sadas ikka tugevalt. Mind üllats, et rahvast ikka päris palju oli metsa tulnud. Pole need orienteerujad mingid papist sellid. Minu rada täna 6,3 kilomeetrit. Noneh, alguses ei saanud ma kaardile jälle pihta. Tegin kena ringi, jälle. Siis tulid kaks pikka etappi, jookse kui segane, ära tüütas. Peale neljandat punkti läksid etapid lühemaks. Mere ääres liivas oli üpris tüütu joosta ja muda-pori-mülkas ukerdamine enne lõppu. Aga suurema pori sai truubis maha pestud.

16. mai 2012

16.mai- Padise

Padisel toimus Tallinna MV . Padise on minu jaoks olnud tore orienteerumise maastik, kuid tänane kaart tõestas hoopis vastupidist. Joostes esimest vahetust, ei saanud ma kuni 5-nda punktini kaardiga kuidagi sõbraks. Tahtsin metsast juba äragi tulla, aga Maris ja Merike tahtsid ju ka joosta. Juba 1-53, punkti joostes, ajasid need soosoolikad mu pea sassi. Nii tegin punkti minekuga kena kaare. 2-52, tegin veel suurema ringi, pendeldasin mingite kraavide vahel. Aru ma ei saanud, kus see kraav tegelikult on. Hiljem kui taas raja lõpuosas samas piirkonnas olin, taipasin - ühe sihi servas on kraav, mida kaardil polnud joonistatud. Ei tea, kes selle kraavi sinna nüüd kaevas? 3-34, tipuke tihnikus. Kaldusin liialt vasakule, taas ringike. Kirusin ennast ja rajameistrit. 4-31, minnes pidin mööduma ühest majast, seal lõugasid koerad, hoidsin targu võsa poole. Lageda servas kivi , rada taas olematu, kive rohkem kui vaja. Taas punktist mööda, sest leidin ennast tas kraavi kaldal. Ei ole võimalik! 5-36, võtsin veatult, no viimaks hakkasin kaardijoonistaja hingeelu mõistma. 6-38, igavikult pikk etapp. Jälle punktist veidi mööda. 7-39,8-46, pihtas. 9-44, oli pressikas. Jooksust mingit rõõmu ma täna ei tundnud. 10-47, läksin vale künka otsa. Jama. 11-43, vees sulistamine. 12-40, taas üle vete minek. 13-50, leidin ennast taas selle kraavi kaldal, olin ületanud kaardil päris tugeva raja, kuid metsas oli ta rohtunud ja vähe märgatav. ledisn ennast taas vees. No ei ole võimlik, et ma punktist mööda oleksin jooksnud. Kuid kahjuks see nii oli. 14- 49, punkt künka jalamil. Võtsin toredama 51 punkti ennem. Minu künkake oli nüüd küll vähe märgatav. 15- 55, kus on lohk? Leidisn. 16- 45, majake oli, kuid punkti kohe ei näinudki. Lõpuks ometi sain metsast välja. Teistest kuskil 10 minutit maas. Sain veel enne suurt vihma metsast välja, kuid mida aeg edasi seda hullemaks ilm läks. Hiljem Merike kommenteeris, et käisin ujumisvõistlustel. Oma kehva jooksu kiuste saavutasime siiski teise koha. SRD naised olid tublid. Ei tea mis oli rajameistri mõtteis, kui raja sinna Padise kaardi hüljatud paika planeeris. Korraldajad teevad viimasel ajal kõik selleks, et võimalikult vähe võistlejaid metsa tuleks. Mina igatahes järgmisel kolmapäeval enam ei lähe.
Leidsin ühe vana huvitava loo, panen ta siia kõigile lugemiseks. Jüri oli Mõisas, aga eemal Anne Veskis Loopis Uuno Evet Kividega. Samal ajal kui Rein Langil oli, läks Jaan omapead Krossi sõitma, sinna põllu peale, kus Ellen Niitis. Eemalt Võsast filmis Peeter, kuidas Tõnu Karguga tuli, Kalevi Kruus käes ja jõi Hillari Kohvi. Tõnis Mäe otsas Noolis Erki Reeta Linnast. Anu läks Jaani Kirsipuud Saagima ja Mart Juuris Jüri Tamme välja, hiljem Meelis Ladus kõik riita. Kui Maarja-Liis oli Ilusaks joodud, julges ka Marju Kuudist välja tulla. Siim Kallas selle peale juurde, kui Rein hõiskas, et Otasson. Kui Mart tuli uue Laariga, oli Lennartil Meri juba põlvini. Pidu oli täies hoos-Virge Naeris, Tõnu Kilkas ja Anu Sääris edasi-tagasi. Aga Maria tahtis, et teda Rahule jäetaks ja andis Henrile Laksu vastu pead. Heiti Hääletas Mardi poole Sallu, sest Heli oli Läätsed ära kaotanud. Kaie aga Kõrbes unistas, et oleks Peetriga Oja ääres...

12. mai 2012

12.mai- Jägala

Libahundi I etapp on seljatatud. Tänane rada oli orienteerumise vaatevinklist nauditav. Kuigi oli võsa, sood, mudast sood, metsarisu, truubis sumamist jne. Saime rajal vähem kui tund olla, kui õnnestus ühes ekstreempunktis kanuuga jõel kummuli minna. Saime läbinisti märjaks. Õnneks oli Westi klubist Olavi punktis juhendaja, nii sai temalt särk välja nõutud, et oleks midagigi kuiva selga panna. Kuid mu telefoniga on küll kehvad lood. Aga ilm oli soe ja riided kuivasid lõpuks ära ka. Telefonile vist eluvaimu sisse enam ei puhu. Kahju:(
Kristina tehtud klõps. Meisterdasime toreda laevukese, mida pidi ujutama. Raja mille planeerisime, selle ka täitsime. Võibolla alahindasime veidi endid, kuid kõik lõppes siiski hästi. Ühes ekstreempunktis ei soovinud me enam ujuma minna ja nii lisaülesannet ei teinud, kuid selle asemel võtsime ühe planeerimata punkti. Hiljem sai oma mudased papud Jägala jões ära pestud. Markus ja Märten sõitsid Võrus Kevad MTBO-l. Mõlemal läks esimesel päeval hästi. Tulemused jõudsid kenasti päeva lõpuks nähtavale kohale. Kuid teise päeva tulemused pole siiski ilmunud. Samuti on kodulehel selgeid puudujääke alamkataloogides. Kalender on, kuid kalendris pole ühtegi märget. Sümbolitest oleks nii mõnigi huvitatud, kuid neid ka pole.