tag:blogger.com,1999:blog-28906687059436890622024-03-13T23:13:22.835+02:00O kui orienteerumineHeidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.comBlogger746125tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-26222706693230472062016-07-11T14:53:00.000+03:002016-07-31T12:18:48.256+03:0011.juuli- WRC 2016 vol.2AirBalticu lennuk väljus Riia lennujaamst kell 7.40 Berliini. Kuna olime lennujaamas kell 4, siis tuli lihtsalt oodata. Kell 5 avati juba apteek ja muud poed. Ooteruumis sebis ring 3 juudi meest, asjatasid ja seletasid midagi, tegid lennujaama ees ja sees pilte. Tormasid sinna ja tänna. Väga asjalikud vennad.
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-7nWG8oj_g5g/V53CNiy4THI/AAAAAAAADK8/FD8RMUwjVgkzvtlAXnwRpEp2Au_001W6wCLcB/s1600/juudid.jpg" imageanchor="1" ><img border="0" src="https://1.bp.blogspot.com/-7nWG8oj_g5g/V53CNiy4THI/AAAAAAAADK8/FD8RMUwjVgkzvtlAXnwRpEp2Au_001W6wCLcB/s320/juudid.jpg" width="224" height="320" /></a>
Lõpuks jõudis kätte aeg, et saime pagasi ära anda. Sellega tekkis väike segadus. Kuna andsime kõik koos oma passid ja kotid suvalises järjekorras,siis mina sain Sassi kohvri,Sass sai minu koti. Marge ja Sander said ikka oma. Minu pagas oli 17 kilo ja Sassi kohver vaid 13, kui ma õigesti mäletan. Kuid peaasi, et saame oma pagasi ikka sihtkohas kätte.
<a href="https://3.bp.blogspot.com/-0eHi770ke64/V5yXTiSESVI/AAAAAAAADKo/BsyiQYYQeEkIpdT1WeEgsjvQUjAB9pfDQCLcB/s1600/13645084_10206572763182050_1292786820153670599_n.jpg" imageanchor="1" ><img border="0" src="https://3.bp.blogspot.com/-0eHi770ke64/V5yXTiSESVI/AAAAAAAADKo/BsyiQYYQeEkIpdT1WeEgsjvQUjAB9pfDQCLcB/s320/13645084_10206572763182050_1292786820153670599_n.jpg" width="320" height="320" /></a>
Lennuki väljumiseni oli aega ja nii istusime kohvikus, nautisime hommikukohvi. Kui hakkab viltu vedama, siis ikka täiega. Kohvikus õnnestus meil Margega kohviaparaat hulluks ajada, nii lõpetas see funktsioneerimise.
Meie lennule tulid veel Saksamaa võrkpalli mees-ja naiskond.
Lennukis pakuti juua ja väike snäkk.
Berliini lennujaamas otsisime sobivat söögikohta, see osutus keeruliseks.
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-izl7CE-LtZI/V53Ca4zOeXI/AAAAAAAADLA/06cZ0DgBu7U8hWSjhJ7izVI3HhemNxTmQCLcB/s1600/20160711_093214-1_resized.jpg" imageanchor="1" ><img border="0" src="https://1.bp.blogspot.com/-izl7CE-LtZI/V53Ca4zOeXI/AAAAAAAADLA/06cZ0DgBu7U8hWSjhJ7izVI3HhemNxTmQCLcB/s320/20160711_093214-1_resized.jpg" width="221" height="320" /></a>
Berliinist lendasime edasi kell 11.15 Abu Dhabi. Turvakontroll oli vägev, asjamehi palju, kõik sebisid ja tegid midagi. Käsipagasi lahtipakkimine on üks tüütu tegevus, sest pärast ei taha asjad hästi tagasi mahtuda.
Abu Dhabi lennujaamas ei julgenud pilti teha, sest kultuur selline, millest ma eriti hästi ei jaga. Poed lennujaams pakuvad kõik ühesugust kaupa, mida ka Berliinist oli võimalik saada. Kummaline.
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-26361987816323346582016-07-10T14:18:00.000+03:002016-07-30T14:50:45.440+03:0010.juuli- WRC 2016 vol.1Nüüd ta siis algab. Kott sai hoolega pakitud, selleks kulus viimased kaks päeva. Väga raske oli otsustada, mis kaasa, mis maha jaab. Reeglina saab kaasa ikka rohkem, kui tarvis läheb. Kuid kunagi ei või kindel olla.
Oma käsipagasikoti sain viimasel hetkel täditütre käest. Sinna mahtusid kenasti ära kõik rogainiks vajaminevad riided, papud, kompassid,lamp, akud, igasugused juhtmed-laadijad ja rogainikott.
Põhikoti pakkimisel tekkis kartus, et kas koti kaal ikka mahub kaalupiiridesse.
Lennureisi alustasime Riiast.
Tallinna bussijaama plaanisin minna ühistrantspordiga. Kuid tänan Anu, kes mind lahkelt Bussijaama viis.
Simple eksrpessiga sõitsime mõnusasti Riia bussijaama. Buss väljus kell 22.30.
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-jbFWFbOIwzE/V5yTzcIGsOI/AAAAAAAADKc/pUh6-8IMSPEkhOmpy2p2hfyrz9bEx1tAwCLcB/s1600/13631516_10206571061219502_883784396609106110_n.jpg" imageanchor="1" ><img border="0" src="https://1.bp.blogspot.com/-jbFWFbOIwzE/V5yTzcIGsOI/AAAAAAAADKc/pUh6-8IMSPEkhOmpy2p2hfyrz9bEx1tAwCLcB/s200/13631516_10206571061219502_883784396609106110_n.jpg" width="110" height="200" /></a>
Niisiis: Sass, Marge, Sander ja mina olime reisiks valmis.
Buss oli mugav ja sai isegi magatud. Millegi pärast oli mul tarvis midagi paberitest uurida ja nii võtsin oma prillid kotist välja. Samuti mingil kummalilsel kombel ei pannud ma prillitoosi mitte kotti tagasi, vaid tooli võrksahtlisse. Kella kolmaks jõudsime Riiga.
Kobisime maha ja veidi kohmitsedes ja otsustades, et kust taksot paremini leida ja juba ka taksos istudes ja mõnda aega sõites, meenus mulle, et unustasin oma prillid bussi. Täitsa jama.
Riia lennujaamas hakkasin siis uurima, et kuhu teatada ja kas õnnestub prillid kuidagi kätte leida.
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-59968781482793876172016-07-07T23:56:00.003+03:002016-07-08T00:16:34.523+03:007. juuli, Järvi järvedPäevakule minek tuli puhtalt Märteni utsitamise peale. Ja mina ei olnud loomulikult vastu, sest tema siis sõidab ja mina metsas jooksen.
Päeval sadas vahelduvalt. Päeva edenedes tundus juba lootus tärkavat, et äkki metsas siiski ei saja. Kuid mida lähemale me jõudsime, seda tugevamaks läks vihm.
Võimalus oli veel tagasi pöörata. Märten provakatsioonidele ei allunud.
Võtsin kõikide punktidega kaardi. Mõtlesin veel, et kas jõuab kõik punktid võtta.
Maastik oli alguses vähe ujuv, ilmastiku tingimusi silmas pidades pole ka ime.
Suutsin ikka metsas täiega pusserdada. Peaegu oleksin kaardist välja jooksnuda, viimasel hetkel sain veel pidama.
Kaardi lõunapoolsem kant oli huvitavam ja mustikad olid maitsvamad. Punktist 38 teel punkti 37,jäid murakad silma, olid veel toored.
Jõudsin veidi enna poolt üheksat metsast välja. Üks punkt jäi küll kripeldama, kuid nüüd on nii.Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-48725672490567987552016-07-05T21:37:00.000+03:002016-07-05T21:37:02.625+03:00Suhtlemise protsessis saame inimesi kas üles sõidutada või alla lastaJuhtumisi on tekkinud siin pikem paus.
Kirjutamiseks lihtsalt ei olenud piisavalt aega.
See ei tähenda, et ma metsas jooksmas ei oleks käinud või võistlemas. Selleks olen ikka aega leidnud.
Kohanud paljusid suurepäraseid inimesi.
Iga inimene, kellega me kohtume, õpetab meile midagi.
Olgu see siis mõni oskus, uudne maailmavaade või aja ja emotsioonide jagamine.
Vahel inimesed suhtuvad ümbritsevasse negatiivselt või umbusuga.
Aga kindlasti tuleb uskuda inimeste headesse omadustesse ja see paneb neid ka oma häid külgi rohkem välja näitama.
Ees on ootamas reis maailma kuklapoolele ja loodan sealt leida palju häid emotsioone, mida saan siingi jagada.
Väheke nagu kardaks ka, kuid karm jänes peab ikka vastu.
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-89123277257876260702015-02-10T11:47:00.004+02:002015-02-10T11:47:58.939+02:009.veebruar - Radisson
“ Me oleme see, mida me järjepidevalt teeme, seega erilisus pole mitte juhus, vaid harjumus.” - Aristoteles
Sai ennast taas trepijooksu sarjale kirja pandud, sest lihtsalt on põnev. Teha seda, mida teised hulluks peavad. Sa ei muuda iial oma elu, kuni sa ei muuda midagi, mida teed igapäevaselt.
Läksin taas rutiini murdma ja ennast proovile panema. Kaks viimast päeva on olnud rasked, kuid ei suutnud murda minu võitlustahet. Ainult õppides me kasvame ja kui me ei õpi, siis me mandume. Soovides milleski meistriks saada, tuleb meil endid pidevalt arendada ning uusi oskuseid omandada. Samuti tuleb olemasolevaid järjepanu kasutuses hoida.
Trepijooksu olen harrastanud juba paar aastat. Eks need kes käinud, teavad mis tunne see on.
Naljakas on, et vahel midagi tehes me proovime korra või kaks, mõni julgem ehk viis korda ja kui me ei saavuta soovitud tulemust, siis me ütleme enda kohta, et me pole piisavalt andekad ning loobume üritamast.
Läksin seekord jooksule ebapiisava ettevalmistusega. Tõusujookse pole jõudnud piisavalt teha, pikemateks jooksuringideks samuti aega nappinud. Nüüd tundub, et veebruar on muutumas tihedaks jooksukuuks.
Sinu edu saladus, peitub sinu igapäevases rutiinis. Rutiin tuleb siis enda kasuks tööle panna.
<a href="http://www.ohtuleht.ee/661852/valdo-jahilo-jooks-peaga-pilvedesse">Valdo Jahilo artikkel</a>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-67286123447737427642015-02-07T16:13:00.000+02:002015-02-12T16:14:14.760+02:007.veebruar- Pudisoo-Juminda poolsaarPekist Priiks vol.1. Alguses olin väga kohusetundlik, enesega leppisin kokku, et jooksen 30 minutit ja siis 5 minutit kõnnin. Eks ta ole, kaks intervalli sain nii tehtud. Siis tekkis kaardilugemisse aps. Põrutasin õigest teeotsast mööda, Virve lähistel matkaraja alguses kasutasin sealseid mugavusi ja tegin söögipausi. Pidasin plaani, mis edasi, Majakivi juurde polnud mõtet siitkaudu enam minna. Tagasituleku teeotsa vaatasin ikka üle. Tapurla juures ootasin Heikit, kes Leesist jooksma hakkas. Tegin Tapurlal mõned jänesehaagid ja nii Margus ja Mati minust märkamatult möödusid. Heikiga jooksin Tammistu poole edasi. Kontrollisime jälgi. Nägime matkalisi. Tempo läks ka veidi kaootilisemaks, Heikil polnud naelkingi ühes. Palgivirnade juures Tapurlal läksid me teed uuesti lahku. Jooksin üksi edasi ja peaks ütlema, et erilist särtsu nagu polnud ka. Majakivi oli aus ja tegin paar pildiklõpsu ka. Viimased kilomeetrid olid ebahuvitavad, mõnda jahimeest vaid nägin. Lõpuosas said lumes jalad lõpuks märjaks, kuna kaotasin ka eesjooksjate jalajäljed, siis viimase kilomeetri juba matkasin ülirahulikus tempos. Muidu kõik superluks.Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-79476209697254238602014-12-30T12:36:00.001+02:002014-12-30T12:36:10.587+02:00Aastalõpu mõlgutusViimasest kirjatükist on üpris palju vett merre voolanud. Ei tea isegi miks ma kirjutanud ei ole. Aeg lihtsalt jagunes ümber ja hakkasin tegelema ühe huvitava projektiga ja selle õnnestumise eesmärgil, on ka järgmine aasta osa minu ajast sinna suunatud.
Peale suuri võistlusi lubasin endale veidi puhkust, et vasakut jalga mitte täitsa tuksi lasta minna. Treeninguid detsembris pole palju olnud, pigem uitamised-jalutamised. Paar pikemat matka ka.
Pühade ajal on kombeks ikka veidi laiselda. Vahel on lausa tunne, et mida kauem magad, seda rohkem tahaks magada. Anthony Robbins on öelnud: Sa ei ole laisk, vaid Sul on impotentsed eesmärgid! Kas minul ka?! Leidsin siis viimased jõuvarud ja tahtejõu üles, et mitte talveunne jääda ja hommikujooksud said taas käivitatud. Alguses ikka venitasin ... Tulemuseks- hommikune jooksmine andis mõnusa toonuse ja reipa olemise ning jõuabki kohe rohkem päeva jooksul tehtud. Kõige olulisem ongi see, mida sa endast mõtled, mitte see, mida teised sinust mõtlevad.
Aastale tagasi vaatates võib öelda, et aasta ei olnud mulle küll hea,samas küllaltki edukas, elamusi-kogemusi pakkuv.
Tähtis on olla õnnelik just selle üle, milline sa oled.Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-68071898137540287252014-10-26T19:47:00.001+02:002014-10-26T19:51:45.743+02:0025.oktoober- KolgaKaunis sügisene laupäev, ilm veidi külm, kuid õnneks vihma ei saja.
Sai siis Kolgas Libahundi jälgi otsitud. Sellel etapil osalesime Sassiga kahekesi. Naissaarel olime koos Matiga, kuid ei hakka enam kommenteerima, sest sellest ei muutuks midagi. Ühesõnaga tänu Matile, et ta taas Marjega koos jooksis, saime hakkama küllalt hea tulemusega.
Alguses oli siis nii, et Sass tegi plaani ja mina olin taas kõigega nõus. Viimasel ajal eriti pikemaid jooksutreeninguid pole olnud mahti teha, kuid karta nagu ka ei osanud. Ju saan hakkama.
Starti jäin hiljaks, sest unustasin ähmiga kaardi autosse, nii pidin tagasi minema. Siis pidin veel otsima koha, kuhu võtmed saab jätta, et Mihkel saaks varem autosse, kui mina tagasi jõuan.
Sass oli ka ähmi täis ja otsis mind juba ruuporiga taga, ega seal massis polnud võimalik enam kedagi leida. Nii alustasime võistlemist tühjalt platsilt. Lisaülesande korraldas Sass kenasti ära, siis võtsime suuna lõunasse ja läbisime punktid 43-24-36-35-44. Esimene lisaülesandega punkt 83 oli Viru raba vaatetorn, meie vastus oli lõpuks vale, aga miks? Seda ei tea veel. Mööda laudteed oli hea joosta, lihtsad punktid 59-38-26, mets ka mõnusasti joostav, väike vääratus kraavi ületamisel punkti 55, siin sain vasema jala märjaks, õnneks kuivas jalg täitsa kiirelt. Lisaülesanne punktis 82 oli ulme, sest õhupallidele oli täitsa raske nooltega pihta saada. Aga saime hakkama. Mets suurepärane, jookse mööda sihti punkti 66, sealt 45. Punkti 63 oli mets veidi risusem, enne punkti elektriliini all õnnestus astuda õhukesele jääle ja kukkusin põlvini auku, ai-ai. Punkti 54-46 jooksime rongis, Reigo Lehtla ja Margus Klementsovi võistkonna järel. Sealt läksid meie teed lahku, meie siblisime punkti 29. Jõe ületamine sujus hästi, kuid punkti 64 leidmisega tegime vähe suurema kaare. Punktid 37-81 probleeme ei tekitanud. Lisaülesande sooritus, seinaronimine oli täitsa vahva, eriti laskumine. Punktist lahkudes avastasin, et kompass on kadunud, jooks tagasi ja õnneks polnud keegi veel sellele peale astunud. Teejooks ja üle vee punkti 34. Siis otsustasime, et võtame ka 33-30, mida algselt ei plaaninud, sealt punkti 42. Arutelu, et kas jõuame 40 punkti ka võtta jäi väga lühikeseks ja nii sinna me ei läinud. Jätkasime plaani ja suundusime punkti 71, lisaülesanne taas minu pärusmaa. Mööda teed edasi punkti 53, sealt otse läbi metsa punkti 48, raiesmikul oli ikka kehva matkata. Mõtlesime küll, et jõuame ka punkti 51, kuid aja ja jõuvarusid reaalselt hinnates otsustasime hoopis suunduda punkti 21, seoses sellega tegime veidi suurema kaare ja trotsisime vastutuult. Nähtavus oli täitsa halb, sest päike oli vastu ja silm ei seletanud midagi, nii õnnestus joosta piirdetraati. Kaunis hiiemetsatukk punktis 52. Vastik tuul vastu ja parema koha otsimine, et ületada kraav. Punktis 92, tegime lisaülesandel veidikene koostööd. Üle küntud põllu oli suhteliselt rahuldav joosta, sest maa ei olnud pehme. Viimane tund hakkas sulama kui või. Jõudsime veel võtta punktid 22-23. Soh tehtud ja aega jäi veel ülegi.
Võistluse teine osa toimus Kuusalu spordikeskuses, kus sai ujuda ja saunamõnusid nautida. Ujuda oli täitsa hea, vees selgus, et vasema jala hüppeliiges andis endast kahtlaselt märku. Sinikad veel endast märku ei andnud, kuid pühapäeval olid teised kenasti kohal.
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-236163225862467812014-10-06T20:48:00.002+03:002014-10-06T20:48:34.853+03:004.oktoober- SoontagaOsaletud sai siis TA OK rogainil Soontagal, Valgamaa metsade ja soode rüpes. Minule oli see nüüd siis juba 11 kord.
Alguse sai kõik Võsul 2004, kui käisin seal pigem matkamas. Järgmisel aastal juba väheke jooksmas. Tundus täitsa mõnus ja põnev ning järgmistel aastatel sai ikka parema tulemuse nimel joostud.
Seekord erilisi lootusi tulemuses ei olnud. Pigem vastupidavuse proovikivi, sest peale viimast rogaini pole pikki jooksutrenne eriti teinud. Kooliaasta algus on olnud vaimselt väga kurnav, niiet füüsiliseks pingutuseks pole väga suutelinegi.
Alguses oli ilm jahe, minule tundus lausa külm.
Kogu rajaplaani tegi Sass, tema oli ka enamus aega tempomeister. No ma sain ka vahel hiilata - rabas.
Enne starti panin tuulejope selga ja kindad kätte. Kuid enne esimest punkti(29) toppisin selle juba kotti. Punkti liikus hulga rahvast. Edasi liikusime punkti 40. Edasi liikus enamus punkti 35, meie punkti 44. Otserünnak laabus kenasti, kohtasime seal ühte võistkonda. Muidu mets täitsa tühi. Suund punkti 35, kohtumine taas ühe võistkonnaga. Järgnesid punktid 22-54, punkti 20 minekul sai kaldutud valele lagedale. Olime alguses segaduses, kuid suutsime kiirelt segaduse hajutada. Punkt leitud.Püüdsime tabada sihti, kuid selleni me ei jõudnudki, teerada tule enne, mis meid ka päästis. Punktis 48 olid korraldajate mõnus seltskond. Punkti 57 otsustasime joosta mööda teed, kuigi lõikesse võinuks ka minna, kuid see 15 sekundit võitu ei olnud väga oluline. Sealt järgnes otseminek punkti 38, läbitud sai nõgeseväli, väike joogipeatus ja edasi punkti 53, mille tabasime täitsa tunde järgi. Teejooks punkti 33 ja 49. Teed ja sihti mööda punkti 30, siis mööda loha punkti 25. Hea ikka, kui keegi enne sind on metsas liikunud. Teisi võistkondasid me nägime suhteliselt vähe. Vaevaline oli raba ületamine, kuid punkt 31 sai võetud, pikk minek punkti 21, mööda teed suhteliselt hea joosta. Punkti 26 viis läbi metsa juba loha, edasi kerge minek punkti 52. Mööda teed jooks. Enne keeluala pidanuks nägema kraavi ja sihti, mis oli aga suhteliselt kehvasti nähavad. Korraga tunduski, et kuidagi kahtlane, kompass ja kaart ei tahtnud enam klappida. Nii suundusime teelt metsa ja leidsime kraavi, mida mööda sai ukerdatud. Oli märgata, et siit on keegi siiski liikunud. Jõudes kraavini, mis oli ka keeluala piiriks, saime taas rajale ning jooks punkti 34. Seal nägime ühte hundikoera, kes rahulikult punkti ümbruses liikus. Ei tea kelle ta oli ära kaotanud või vastupidi. Oja ületasime kolm korda, teisel korral sain jalad ka märjaks, puhas ebaõnn. Ilus samblane metsa ja punkt 42. Taas sai mööda sihti ja teed joosta punkti 46. Joogipunktis kohtasin klubikaaslast Joed, kes turgutavat halvaad pakkus ja ise valasin joogikotti ühe topsijagu vett. 2,5 tundi lõpuni. Edasi liigume punkti 27. Otsustame, et 43-e jätame ära, liigume punkti 47, sealt 50. Teine õgvendus jätame 59 vahele ja võtame suuna 39 peale. Sealt 28-55, aeg pressib peale. Tund veel jäänud, jõuame võtta veel 37-41. 36 ja 32 jäävad seekord plaanist välja. Võtmata jäi plaanist kokku 12 punkti.
No jah, kui poleks olnud apsakat lagedaga ja aeglast raba ning veidi reipamalt joosta, siis võinuks ka plaani täitmine olla täiesti reaalne.
Aga lätlaste vastu poleks me ikka saanud.
Tulemuseks 102 punkti ja MN40 4 koht. Seekord kaotasime vaid ajaga.
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-85872388686727392592014-09-05T00:26:00.000+03:002014-09-16T00:27:21.175+03:004.september- LaulasmaaKell streigib. Häda selles, et kell ei taha uuema tarkvaraga sõbraks saada. Laulasmaa maastik on valdavalt kiire ja hästi joostav. Mõned tihedamad põõsastikud olid ka. Turnida sai kah ning liivas joosta. Raja läbimine tundus mööduvat kiiresti. Saingi peale Anut metsast välja. Arvo saabus ka koheselt ja nii suundusime Laulasma spaasse saunamõnusid nautima. Sai siis neljapäevakud vääriliselt lõpetatud. Koju jõudsin täitsa väsinuna.
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-49101713409411840712014-08-26T00:15:00.000+03:002014-09-16T00:16:03.946+03:0024.august- PalaTeatejooks. Saime seekord ikka naiskonna kokku. Esimest vahetust ei soovinud keegi vabatahtlikult joosta. Margit tahtis teist vahetust joosta, sest pelgas oma jalale liiga suurt koormust anda. Jäi siis nii, et jooksen viimast vahetust. Samas meenus, et Koitjärvel ebaõnnestus minu sooritus täielikult. Aga Margit ja Anne tegid puhta ja enesekindla jooksu, nii sain metsa täiesti pingevabalt, sest vahe teistega oli märkimisväärne. Samas ei saanud ennast ka unistama jätta. Eelviimase punktiga sai veidi koperdatud, kuid esikohta see enam ei ohustanud. Tubli töö, pole midagi öelda. Kahju ainult, et naiskondi kesiselt oli.
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-2579494835075647812014-08-25T07:58:00.000+03:002014-09-16T00:16:21.925+03:0023.august-PalaEMV tavarajal Jõgevamaal Palal. Kuidagi pikk tundus see teekond sinna. Võtsin seekord Olaviga Venekülast auto peale, siis oli loogiline jätk sõita Aruküla kaudu, Järva-Jaani, Jõgeva, Palamuse ja olimegi kohal. Sõiduaeg tuli lühem, kui olin arvestanud.
Ilm oli suurepärane, mitte väga palav.
Stardini oli aega ja tee sinna omajagu ka. Sai sinna kergelt sörgitud. Ma ei tea kuidas, kuid meie klubi naised olid suhteliselt järjest mets minemas. Kuid metsas ma ühtegi konkurenti ei kohanud, alles 9-s punktis kohtusin enne mind startinud Triinaga.
<a href="http://www.kape.ee/pages/2014/emvtavateade/tavatulemused.php">Tulemused</a>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-52442996597570198952014-08-10T00:03:00.000+03:002014-09-16T00:04:13.046+03:009.august - Sulbi-OsulaÖisele minek oli põnev. Nägime erinevaid loomi. Konnad hüppasid teel, omi asju ajasid veel rebane ja kitseke pojaga. Osulas oli kohtumine politseiga, kes kontrollis juhi joovet. Tagasi teel sibas veel mutt üle tee. Sulbi oli veidi tuttav koht, sai siin kord pikal rajal joostud. Kui hakkasime endid stardivalmis seadma, selgus, et olen Märteni lambi kaasa võtnud, aga aku koju jätnud. Õnneks saime ühe, mitte just väga hästi sobiva aku laenuks, mille Märten nutikate abivahenditega lambiga sobima sai. Endal oli ikka paha tunne küll, sest olin kohe mitu vajalikku asja seekord maha jätnud.
Startisin küllalt ees, mis mind eriti ei seganud, sest meeldib ikka oma jooksu teha, mitte teiste sabas joosta. Kohe alguses õnnestus mul teise punktiga hulga aega tiirutada. Siis hakkas taas kõik kenasti laabuma. Enne lõppu suutsin taas orbiidile ennast ajada. Sai seda metsa ikka põhjalikumalt inspekteeritud. Tore oli metsast välja saada küll. Autasustamisele polnud mõtet jääda, nii jõudsime varem Tikutajale ning sai veel suitsusaunas leilitatud ja tiigis ujutud.
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-25740789769942847342014-08-09T22:13:00.000+03:002014-08-25T22:14:06.740+03:009.august - RõugeEesti MV sprindis Rõuges, korraldajaks Võru klubi.
Lubati ilusaid vaateid ja põnevat maastiku. Karantiini olemusest ma hästi ei adunud, sest pidin seal poolteist tundi passima. No aeg kulus Wc järjekorras viibimisele, lobisemisele ja toimuvaga tutvumisele. Karantiinis pidi olema kell 12, hiljem saabujaid alasse ei lastud. Tibutas harvalt vihma ka. Voliniku proua Saluri kõndis asjalikult ringi ja jälgis toimuvat. Silma jäi, et Sarmite vestles üle lindi jooksu lõpetanud klubiliikmetega. No eks nad rääkisid ilmast ja marjasaagist, mitte rajal toimuvast, mida pärast teistega telgis arutati. Samas ei kontrollinud keegi, et karantiini jõudsid kõik võistlejad ning kas mõni ei jooksnd lihtsalt parklast vaikselt starti. Starti sai joosta ümber Rõuge Suurjärve, K-punkt Eesti Ema ausamba juures. Mäest üles jooksin rahulikult, jõudis suuna ja rajavaliku ära mõelda. Valikutega pidi olema kärme. Jooks sujust kenasti, ühel lühikesel etapil tegin kokku 40 sekundilise vea. Uskumatu, et vahel ei näe kaardil seda mis seal on. No eks need teed olid veidi ähmased küll. Seekord siis tulemuseks kolmas koht. Peale võistlust sõitsime Krabi poole, Tikutajale sugulstele külla ja öiseks jooksuks jõuvarusid täiendama. Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-46854344624668541202014-08-08T01:00:00.000+03:002014-08-15T01:00:40.534+03:007.august- Lümanda<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Raplamaal on ikka seda energiavõsa ohtralt. Kaarti esmapilgul vaadeldes, mindagi peale rohelise värvi küll ei olnud. Ainult raja alguses ja lõpus sai vähe mööda lagedamaid kohti joostud. Rada ise oli linnulennult 6 km pikk ja 16 kontrollpunktiga. Aga kui nii kaugele oled sõitnud, siis tuleb maastikust ikka viimast võtta, nii siblisin metsas 9,5 kilomeetrit. Kuni neljanda kp-ni oli kõik ok. Peale seda läks jooks kuidagi kehvaks. Jooksin hooga punktidest mööda, üle ja ümber. Suurem prohmakas tuli pikal etapil 11-st 12-sse. Kus ma arvasin õigemaks kp-sid läbida nii 11-14-13-12-13-14, selline lahendus lisas oma 15 minutit jooksu. Aga joosta on ju tore.</div>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-80652464720264088212014-08-06T23:00:00.000+03:002014-08-15T01:17:33.796+03:006.august- Tabasalu<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Srinditeade ja täitsa esimene Tallinna MV-s. Lahe sain ka joosta. Võistkonna leidsin ka, õigemini võistkond (Tarmo Klaar ja Sander Annus) leidsid minu. Puudu oli veel üks naine ja selle saime korraldajate vahendusel Mercury klubist Siiri Mustkivi näol. Siiri jooksis esimest vahetust, mehed järgmisi ja mina viimast.<br />
Kodus kaarti uurides ja etapivariante mõeldes, märkasin, et kaardil on põhjajooned veidi kaldu. Ma juhendist küll ei lugenud sellekohast infot ja joostes jäi see kuidagi tähelepanuta. Mõningast kaldumist võib see selgitada küll. <br />
Rada oli vahva ja rajameister Margus suutis minu pea alguses kohe sassi ajada ja nii jooksin kokkuvõttes tubli 1,5 km plaanitust rohkem. Lõpus suutsin maadelda veel kuusehekiga, kuid mõlemad jäime terveks.<br />
Võistlus oli hästi korraldatud ja jõudsime veel tunnikese Tabasalu tervisekeskuses lõõgastuda. Ilm oli küll kuum, aga mõnus saun on ka hea.<br />
<br /></div>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-42949413222638594312014-07-31T22:32:00.001+03:002014-07-31T22:32:13.456+03:0031.juuli- Kalevi-Liiva<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Uuel maastikul. Punkte oli täna ohtralt 5,8 kilomeetrile jagus neid 25. Tikkimist reljeefil oli omajagu. Kuna tunnusnumbreid seekord kaardil ei olnud, siis Anu oli tubli ja printis legendid ja kiletas ka. Kahjuks polnud ma täna metsa seljakotiga tulnud ja haaknõela polnud kuskilt võtta. Arvo otsis kogu auto läbi ja mida polnud, seda polnud. Õnneks sain Agu Koppa käest ühe ja Merikeselt veel teisegi. Kaardid on nüüd mõnusasti veekindlal paberil, kuid igaks juhuks sain Arvolt kiletasku ja ka sellest oli täna ikka abi. Täna oli kaart kuidagi väga kribu-krabu ja võinuks lausa 7500 mõõtkavas olla. Mõned strateegilised objektid jäid punaste rõngaste ja joote tõttu tähelepanuta. Enne viimasesse punkti oli silla ületus mõningane üllatus ja hea oli, et sealt turvaliselt üle sai.</div>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-8973219749378820322014-07-29T10:35:00.000+03:002014-07-31T22:32:27.852+03:00Suvi ja päike<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Päevitada mulle eriti ei meeldi ja see palavus on muutumas tüütuks. Joosta nagu eriti ei tahagi. Kuid vahel ikka jõuan metsa ka.<br />
Samas on hea tõdeda, et Märten on rattasõitu nautima hakanud. Kui eelmisel aastal rattaga tööl käimine teda väsitas, siis nüüd on sellest ka kasu tõusnud.<br />
Märten ise kirjutab oma tegemistest <a href="http://martenhenrik.blogspot.com/" target="_blank">siin</a> nii.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-2hJtkG8FfZE/U9dMdAOlHCI/AAAAAAAADGU/HCAKeP4Le-k/s1600/m%C3%A4rten+soome+RO.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-2hJtkG8FfZE/U9dMdAOlHCI/AAAAAAAADGU/HCAKeP4Le-k/s1600/m%C3%A4rten+soome+RO.JPG" height="212" width="320" /></a></div>
<br />
Ja ERR-i spordiuudised kirjutasid sedasi.<br />
Nädalavahetusel Kiikalas peetud Soome
rattaorienteerumise meistrivõistlustel võitsid Eesti noormehed kolmest
võimalikust kolm kuldmedalit.
<br />
Laupäeval võisteldi üle 30 kraadises leitsakus tavarajal, kus
16-aastaset poiste klassis tuli üle 2-minutilise vahega teise koha ees
Soome meistriks Märten Pais.<br />
Pühapäeval jätkus sarnane kuumus kui võisteldi sprindidistantsi
meistritiitlite eest. Noorimas võistlusklassis, 14-aastaste poiste seas,
tuli antud vanuseklassi võitjaks Markus Pais. Vaatamata viperustele -
puutevaba märkesüsteemi häire viimases punktis ja seejärel pöördel
mahatulnud kett - oli ka sprindidistantsi ülekaalukas võitja oma
vanuseklassis Märten Pais. Taas oli kummagi edu lähima konkurendi ees
üle 2 minuti.<br />
Kolme nädala pärast ootavad noori ees Eesti meistrivõistlused Rakveres ja Valgehobusemäel.<br />
Vennad esindavad Soomes Hamina klubi Vehkalahden Veikot, mis on
traditsioonidega orienteerumisklubi ja valitud 2011. aastal Soome
parimaks spordiklubiks.<br />
Tänu isa Mardile on Märten saanud võistelda MTBO võistlustel ja Soome klubis olemine on ka Märtenile ja Markusele uusi o-elamusi pakkunud. Soome klubid hoolitsevad oma järelkasu eest hästi, pole midagi öelda.<br />
O-jooksuga on Märtenil nagu on. Ja eks ole noortekoondise statuudi ja kandidaadi staatustest asusaamisega probleeme, et kuidas need asjalood tegelikult käivad ja kes kuhu pääseb ning miks.<br />
<br /></div>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-62734169181616736342014-07-18T18:25:00.000+03:002014-07-26T18:26:21.347+03:0017.juuli- Kolga-Aabla<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Mets ja rada täitsa ok. Sai muda, vett ja musikaid.</div>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-88687807368675019752014-07-11T00:12:00.001+03:002014-07-11T01:21:06.403+03:0010.juuli- Samblapõllu<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Koht oli kena, mets hästi joostav, isegi liiga joostav. Ja sammalt oli seal metsas palju küll. Kiidan rajameistrit Margust seiklusrikka raja eest.<br />
1-57, alguses sai rahulikult mindud. Ootasin punkti kuidagi varem.<br />
2-31, minekul tegin väikese kaare sisse.<br />
3-53, orvand, sebijaid oli küllaga.<br />
4-33, lihtne.<br />
5-60, vahel on kasulik legendi lugeda.<br />
6-34, otse minek ja kaldumine paremale.<br />
7-35, hiljem kaarti vaadates on kõik selge, kuid metsas lugemise vea tõttu läksin alguses valesse orvandisse.<br />
8-36, ei suutnud jooksu pealt välje mõelda, milline oleks parim mineku variant. Nii tegin teeraja valiku ja jooksin juba punki piirkonnast mööda. Tanel ja Kairi juba seiklesid seal. Väike seiklus kraavidel. libastusin kraaviserval ja jalad said märjaks. Mõnus.<br />
9-58, mitte just otsem minek, kuid otse punkti siiski.<br />
10-38, mõtlesin juba mustikaid haarata mööda nõlva üles rühkides, kuid neid seal kahjuks polnud.<br />
11-40, sai lausa nii hoogu mindud, et jooksin kaardist välja. Ei tea mis ma
sinna ära kaotasin. Igatahes tundus, et olen orbiidil terve igaviku. Nii
9 minutit, see selgus ikka hiljem. Mõtlesin juba loobuda, kuid jõudsin ikka punkti. Masendav.<br />
12-51, suht lihtne võrreldes sellega mis selja taha jäi.<br />
13-48, väheke sai vara nõlvast alla joostud.<br />
14-45, otse punkti. Hurraaa.<br />
15-44, tuttav koht, siin sai kevadel joostud.<br />
16-46, täitsa koba, otse punkti.<br />
17-61, mööda teerada jooks.<br />
Saigi läbi. Ja vea ajalist mahtu arvestades ja suutmist 6,2 km asemel läbida 8,5 km polnud tulemus kuigi halb. Kaotasin vähem kui 3 minutit võitjale. Ei tea mida teised metsas tegid, kui mina kokku 10 minutit metsa kaardistasin!?<br />
<a href="http://www.ton.ee/tulemused/2014/pr1412.html" target="_blank">Tulemused</a><br />
<br />
Peale metsas jooksmist sai koos Anuga Lohja järves ujutud ja sai veidi külas käidud, grillvorstid, salat ja kook, need kulusid täitsa ära. Täitsa tore päev iseenda jaoks. </div>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-1208242656493681982014-07-05T23:30:00.000+03:002014-07-06T11:24:25.921+03:005.juuli- Võsu<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Viimane XT spordi korraldatud rogaini etapp- suverogain Võsul. Ilm oli super, suvele kohane. Hakkasin hommikul varakult liikuma, et Viru rabas üks hommikujooks joosta. Raba oli ilus ja päike soojendas mõnusasti. Mõtlesin, et tuleb hea jooksuilm. Samas kartisn ka, sest teades Mati taluvuse piire, ei saanud see väga hästi lõppeda. Kuus tundi müttamist on liiast. Eeldatavasti neli tundi on maksimum, mida suudame koost rahuldavalt läbida.</div>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-1114233454627204832014-07-04T22:53:00.003+03:002014-07-04T22:59:56.060+03:00Varblase elu<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Mais olid vägasoojad ilmad ja nii sai wc-s aken avatud ja kenasti haaki pandud. Mingi hetk läksid imad jahedaks ja nii sai vaid sisemine aken kinni lükatud. Mingil hetkel ütles Märten, et üks linnuke on aknalauale pesa teinud. Ja mis sa kostad, väike pesa ja ilusad neli roosakat muna sees.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-cSYrJu9dV14/U7cAgNqbGDI/AAAAAAAADEw/IRYrwl-BIgE/s1600/06,+munad+pesas.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-cSYrJu9dV14/U7cAgNqbGDI/AAAAAAAADEw/IRYrwl-BIgE/s1600/06,+munad+pesas.jpg" height="320" width="289" /></a></div>
Varblased sehkendasid tihedasti pesas. Peale ERC-d olid munadest koorunud pojakesed.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-jgdNnni608s/U7cBa03ZloI/AAAAAAAADE8/u7wGf2hX3-I/s1600/06,+pojad+on+koorunud.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-jgdNnni608s/U7cBa03ZloI/AAAAAAAADE8/u7wGf2hX3-I/s1600/06,+pojad+on+koorunud.jpg" height="295" width="320" /></a> </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Akna taga on kuulda säutsumist, pesas hakkab kitsaks jääma. Terve juuni käib vilgas lendamine pesa vahet. Varblaste ema on kõhnake, isa veidi kobedam. Teevad pessa lendamisel pettehaake. No ma ju tean, et teil on minu akna taga pesa.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-ngqauLXbiW0/U7cCPo0nsuI/AAAAAAAADFE/MBofjtZ9a5c/s1600/07,+kuulge+siin+on+kitsas.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-ngqauLXbiW0/U7cCPo0nsuI/AAAAAAAADFE/MBofjtZ9a5c/s1600/07,+kuulge+siin+on+kitsas.jpg" height="320" width="308" /></a></div>
Säutsumine valjeneb. Kolm poega teeb tihedamalt häält. Üks piuksub vaikselt.Kätte jõudnud juuli. Umbes kuu koorumisest.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-lFLlfkFVQJw/U7cCmpI_UnI/AAAAAAAADFM/npdNSuX_12c/s1600/07,+kolm+kisak%C3%B5ri+ja+%C3%BCks+vaikija.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-lFLlfkFVQJw/U7cCmpI_UnI/AAAAAAAADFM/npdNSuX_12c/s1600/07,+kolm+kisak%C3%B5ri+ja+%C3%BCks+vaikija.jpg" height="320" width="251" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Kuidagi märkamatult on varblase pojad suureks saanud. Vaatavad juba ringi ja on uudishimulikud. Tore oli vaadata, kui üks kärbes pesa lähedale lendas. Kolm nokakest jälgis tema lendu. Korraga oli üks pojuke pesast puudu. Ju läks lendamise koolitusele. Sest nüüd kakerdasid pojukesed juba ka pesast väljas. Kaks nendest täitsa asjalikud. Varsti läheb veel üks lennukursustele. 3.juuli õhtul sajab vihma. Kaks kössitavad pesas.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-QDYpywDTZs0/U7cDlDDlUMI/AAAAAAAADFY/Oj43uJgIn24/s1600/07.+kolm+poega+lendu+ootamas.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-QDYpywDTZs0/U7cDlDDlUMI/AAAAAAAADFY/Oj43uJgIn24/s1600/07.+kolm+poega+lendu+ootamas.jpg" height="150" width="320" /></a></div>
Täna 4. juuli hommikul oli pesas vaid üks pojake. Kuidagi hädine teine, piuks ka vaikne. Tema lennule vist ei pääse. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-CZ4POqUjAjU/U7cECzOSkpI/AAAAAAAADFw/xscDpI57KWc/s1600/4.07.+viimane+pojuke.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-CZ4POqUjAjU/U7cECzOSkpI/AAAAAAAADFw/xscDpI57KWc/s1600/4.07.+viimane+pojuke.jpg" height="289" width="320" /></a></div>
Lõuna ajal paisti, et linnukese jaks on lõppenud. Varblase ema pole pesa juures käinud. Kahju, selle linnukese elu oli kuu aega pikk. Kaevasin õunapuu alla augu ja viisin ta koos pesaga sinna. Mõned varblased säutsusid oksal. Võibolla said nad aru, mis teoksil.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-ZpI-yJys7pc/U7cFCvgkYoI/AAAAAAAADF8/drPS6jxqvf0/s1600/4.07.+linnukese+viimane+p%C3%A4ev.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-ZpI-yJys7pc/U7cFCvgkYoI/AAAAAAAADF8/drPS6jxqvf0/s1600/4.07.+linnukese+viimane+p%C3%A4ev.jpg" height="240" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<br /></div>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-12962874215200526322014-07-04T18:20:00.003+03:002014-07-04T18:20:37.338+03:003.juuli- Männiku krossirada<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Neljapäevakud on muutumas tõeliseks krossijooksuks. Vahel ikka jõuan kiirust ka arendada ja siis kohe tuleb selline hoog sisse, et punktist mööda jooksmine on lihtne tulema. Nii siis juhtus paaril korral. Lõpuosas jooksis Lauri minust mööda, kiitis midagi ja nii kadus lugemisejärg ning paar minutit peata olekut. Ei tasu ikka metsas inimestega suhelda. Aga rada oli mõnus, ilm super.<br />
<a href="http://www.ton.ee/tulemused/2014/pr1411.html" target="_blank">Tulemused</a></div>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-1710793030517908082014-07-01T19:37:00.000+03:002014-07-04T18:37:58.987+03:001.juuli- Kaberneeme<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Selle aasta esimene teispäevak. Ilm oli kehv ja ma poleks muidu läinudki, kuid sai Anule lubatud, et läheme, niisiis sai mindud.<br />
Kaberneeme on ilus koht ja sinna tasus siiski minna. Rada oli jooksukas. Mõned eksimused tulid. Esimesed punktid 36-35-38-39-41-43-37 olid lihtsad, jooksult läbimised. 8-31, tekitas mõningast hämmingut, sest reljeef oli suhteliselt ujuv.<br />
9-33, kaldusin minekul veidi paremale, kuid mitte palju.<br />
10-46, jooks mere äärde.<br />
11-54, teejooks.<br />
12- 48, otserünnak ja hirm, et kas jõuan ikka punkti. Jõudsin ja täitsa hästi.<br />
13-52, suund suurtele kividele ja selle taga orvand.<br />
14- 42, otse minek, väike seisak, kahtlus, kuid punkt nähtav.<br />
15- 49, siin tegin suurema vea, tulnuks punkti joosta ringi mööda teed, oleksin ka kiiremini jõudnud. Läbi vee minek polnud just kohutav, kuid kaldusin otseminekul vale lageda peale, siis jooksin punktist napilt mööda ja jõudsin juba viimasesse punkti. Tagasiminek ja tutvumine kaevikutega.<br />
16-50, lõpuks saigi läbi.<br />
Anu tahtis küll karjääri ujuma minna, millega olin alguses nõus. Kuid teda oodates läks see tuhin üle ja nii jäi suplus ära.<br />
<br /></div>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2890668705943689062.post-36246358911457012442014-06-26T20:15:00.000+03:002014-06-29T20:15:46.073+03:0026.juuni- Määra- Padise<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Padise kaart on täitsa ok, kuid see Määra kant on problemaatiline. Viimati sai seal Harju teadet vihmas joostud, ei olnud meeldiv päev.<br />
Täna siiski ilusam päev ja sai sinna koos Anuga mindud.<br />
1-59, tundus kohe kuidagi kahtlane koht, minek ebakindel ja kobamisi sattusingi punkti.<br />
2- 32, suunajooks, väike kaldumine paremale.<br />
3-40, mõttekoht. Otse või ringi. Otse tundus kiirem. Jooks sujus kenasti, kuid väikesed kahtlused tekkisid ja nii vajusingi sujuvalt minekul vasemale ja nii pidin veidi soos ja toomingavõsas ragistama. Kivi käes.<br />
4- 41, võinuks joosta mööda rada ja teed, kuid sai mindud taas otsemat teed.<br />
5- 49, jooks jõeni ja väike kobistamine võsas.<br />
6- 48, suhteliselt lihtne punkt.<br />
7- 47, mööda rada otse punkti.<br />
8- 46, ei hakanud otse trügima, jooksin mööda teed.<br />
9- 45, joostes kaldusin teeni ja nii tuli väike haak.<br />
10- 51, ei jõudnud kohe taibata, et tuleb joosta tagasi, et minna edasi.Mööda teed joostes oli hoog sees ja nii jooksin õigest teeotsast mööda. Kaevik prügi täis.<br />
11- 52, jooksukas punkti.<br />
12- 34, segane hoogne minek, sai tehtud lisa kaar teele ja sealt siis punkti.<br />
13- 56, lihtne punkt, et seda ju ei saanud nii lihtsalt võtta.<br />
14- 35, lihtsamast lihtsam.<br />
15- 39, haak võssa, kuuseoksad teevad haiget. Küngast ootan veidi varem.<br />
16- 37, otse punkti.<br />
17- 38, jooksin hooga orvandisse ja napilt punktist mööda. Tagasi vaadates oli näha juba sügav rada punktist tulemas. <br />
18- 60, viimane küngas, noorvõistlejad tunglesid punktis<br />
F- oligi kõik. <br />
Tulemusega jäin rahule, kuigi võinuks ikka paremini.<br />
Tulemused.</div>
Heidihttp://www.blogger.com/profile/09655431970405606948noreply@blogger.com0