30. september 2012

29.-30.september- Põlula

Sellel nädalavahetusel sai selgeks, et enne võistlust ei tohiks treeningutel osaleda, juua veini enne võistlust ja ka võistluspäevade vahel ja meestega on samuti soovituslik mitte tegemist teha. Viimastest eriti ei pääse, kuna nemad on kodus ülekaalus. Kuigi metsas müttamine pidi tuju rõõmsaks tegema, siis minu tuju eriti lõbus polnud. Vaevatasuks sain metsast mitu sinikat ja väänatud jala. Esimesel päeval ei saanud ma kaarti ja maastiku kuidagi klappima. Tiirutasin ümber oma esimese punkti nagu kass. Hiljem sai joostud normaalselt, väikesed vead käivad asja juurde. Ega metsas erilisi valikuid polnudki: minna otse või mööda teid ringi. Ja etapid olid liiga pikad. Sääred andsid endast tõusudel tunda ja eks neljapäevane intensiine treening oli ka selle põhjuseks. Kuna võistluskeskuses polnud võimalik pesta, siis mõtlesime alguses külastada Rakvere veekeskust, kus saab kindlasti sauna ja veemõnusid mitmel erineval moel nautida. Kuid meie plaanid muutusid ja saime minna hoopis minu sugulase juurde sauna, mis oligi olulisem, kui niisama vees lobistamine. ööbisime Rakveres minu pool ja kokku sai sinna mahutatud 10 inimest. Hommikul keetsin sportlastele putru.Tavapärase poti asemel pidin võtma vähe suurema poti. Hea oli, et mitte nii suurt potti polnud tarvis, kui suvel Saaremaal, kus tuli putru keeta 16-le. Poisid tegid endile ise võileivagrillil võileibu ja kõik olid väga õnnelikud. Teise päeva hommikul ei tahtnud ise kuidagi metsa minna. Öö läbi sadas ja tuju polnud ka kuigi roosiline. Lootsin küll, et täna läheb paremini, kuid tuhkagi. Kohe stardist välja joostes polnud mul tegelikult aimu kuhu ma jooksen. Suund oli õige, kuid punkt oli kenasti rohelise võssis lohk. Sinna minnes tegin kenakese tiiru. Teise punkti otsustasin minna ringi mööda teed, pärast ekslesin võsastes lohkudes, kus mul õnnestus jalg ära väänata ja edasine jooks polnud enam mõnus. Samuti õnnestus mul ennast ühel lühikesel võsasel etapil nii ära kaotada, et mingil moel jõudin oma eelmisesse punkti tagasi. Kohati tundus kaart nii müstiline, metsas on kõrged mäed, kuid kaardilt ma neid ei leia. Lõpuks sain ikka metsast välja. Peale võistlust pöördusime Rakverre tagasi, sest hommikul läks kiireks ja ei jõudnud kõiki nõusid ära pestagi. Igatahes oli veidi teistmoodi nädalavahetus.

25. september 2012

19.september- Kalevipoja

Lasnamäe spordihoone taga ja Politseimaja kõrval oli öise sprindi start. Sadas. No mis siin keerulist saab nüüd olla, mõtlesin. Kuid lasnamäel on tekkinud vist tänavate üles kaevamise kõrghooaeg ja kraave, kive ja killustiku hunnikuid oli küllalt majade vahel. Saams päeval poleks neid tähelegi pannid, kuid pimedas on lugu kehvem. Ühel etapil õnnestus piirdeaia juures kurvi võttes, killustiku peal põlv maha panna. Ai, valus! Põlv katki ja püksid ka. Eks kiirusepöörded läksid veidi väiksemaks ja lõpuni sai ikka pingutatud, kuid tulemus tuli kehvem, kui Merikesel. Aga, N21 klassile tegime siiski ära. Lõpuks tehti ka pilti.
Tulemused.

23. september 2012

15.-16. september- Mammaste

Märten ja Markus osalesid EMV rattaorienteerumises. Mina ja Mihkel olime, siis hooldemeeskonnas. Mihkel müttas siin ja seal, käisime metsas ragistamas. Seeni ei otsinud ja ei leidnud ka. Ilm oli heitlik. Tallinnast sõitma hakates tibutas ja sadas vahelduvalt. Oli ka ilusamaid hetki, kus päike paistis. Poisid said rajal mitu sahmakat vihma ja siis oli taas taevas klaar. 1.päeva tulemused. Märten ütles, et rada oli tehniline ja kaarti oli sõidu pealt halb lugeda. Pidi korduvalt peatuma, et paremat teevalikut teha. Tulemus oli ootuspärane ja ka Markus tegi hea sõidu.
Tavaraja tulemused.

20. september 2012

9. september- Ohepalu

Virumaa o-jooksul pole ma just aktiivne jooksja. Õigupoolest pole ma sellel võistlusel kordagi osalenud. Aga mindud asi, sest ma ise ka nagu Rakverest pärit ja sellel kaardil pole varem jooksnud ka. Rada oli üldjoones jooksukas, sai palju teejooksu kasuks otsustatud. Vahelduvalt sai ka võsas ragistatud ja seda kohati liigagi palju. Reljeefsemas osas sai rahulikumalt võetud. Kuid hiljem etapiaegu vaadates, pidanuks ikka kiiremini ennast liigutama. Tulemused. Ilm oli suurepärane ka kartuli noppimiseks. Kahjuks nobenäpud noppisid need sellekas ajaks juba ära, kui metsas joostud sai. Aga vahetevahel on metsas mõnus ka lihtsalt seeni korjata.

8.september- Osula

Hommikul vara tuli hakata Osulasse sõitma. Kaaslasteks Maris ja Märten. Seekord tuleb joosta Märteniga sama rada. Minu eelis on selles, et Märten stardib 15 minutit varem ja karta on, et saan ta kätte.Ja nii ta juhtuski. Tulemused.

6.september- Saustinõmme

3.september- Tehnopol

Sain umbes 2 tundi kodus olla, kui helistas Merike Paapson ja kutsus TTÜ Tehnopoli paaristeadet jooksma. Põhjendades, et temaga koos joostes on meil alati hästi läinud. No ma ei tea, kas suudan seda sprinti 2 korda joosta. Kuid läksin siiski. Võistlus oli täitsa äge, arvestades neid lühikesi jooksudistantse. Merike jooksis minust igatahes paremini, endal õnnestus mõned koperdused teha. Meie peamised konkurendid olid Anneli Ambel ja Marika Kirsspuu. Tulemused

17. september 2012

29.august- 3.september-Praha- Karlovy Vary-Nove Hamry-Prebuz

Rogainiks valmistusime juba varakult, kuigi ettevalmistusperiood jäi lühemaks võrreldes Yllase rogainiga. lennupiletid Prahasse sai ka varakult ostetud. Ja kuna lennufirmad armastavad oma lennugraafikuid aeg-ajalt muuta. Siis pidime reisiplaane samuti muutma. Nii pikenes algselt 4 päevane reis 6 päevaseks. Kuid kokkuvõtteks polnudki see halb variant. Jõudsime enne koju jõudmist piisavalt puhatagi. Juhtub ikka nii, et sekeldusi tuleb reisil ette. Minuga juhtus juba enne sõitu paar äpardust. Mille põhjuseks oli minu eemalviibimine Tallinnast, nimelt olin 2 päeva enne reisi Haapsalus täiendkoolitusel. Ning jäin auto rentimisega veidi hiljaks ja ei arvestanud sellega, et ettetellimise aeg on 48 tundi, kuid mul oli autot tarvis kohe st. järgmisel päeval. No igatahes magasin sellel ööl halvasti, sest polnud kuigi hea tunne, et lennulile minnes pole veel teada, kas auto ootab meid Praha lennujaamas või mitte. Hommikul pakkisin veel kotti ja vaatasin ärevusega veel oma e-postkasti, et äkki õnnestus auto siiski saada. Oojeee, auto on täitsa olemas. Nii käisin veel töölt läbi, et vajalikud paberid printida. Tegin veel dokumentidest koopia, tellisin endale takso ja vudisin koju viimaseid asju pakkima. Hea oli, et hakkasin rahakotist üleliigseid kaarte välja viskama, kui avastasin, et id kaarti ja juhilube polegi. Olin need koopiamasinasse unustanud. Nii tegin veel kiire sprindi tööle, õnneks tuli joosta vaid umbes 200 meetrit. Ja kui tagasi jõudsin, siis takso juba ootas. See läks küll napilt.

16. september 2012

26.august- Dirhami

Oli hea võimalus samal päeval osaleda kahel võistlusel ja miks mitte siis seda võimalust kasutada. Peraküla võistlused on alati olnud toredad, kuigi ega ma väga tihti sinna pole sattunud. Viimati 2009 aastal. Päeval on mets ikka kenam, kui öösel.Vahemaadki ei tundunud nii pikad. Kuna taas oli osalejaid minu vanuseklassis vähe (2), nii suunati meid elegantselt N21 klassi. Tulemused.

25.august- Dirhami

Läänemaal, Dirhamis toimus EMV öises orienteerumises. Selles kandis on saanud paar korda Peraküla võistlustel joosta. Kena männimets vähese alustaimestikuga ja palju kive. Ootused olid loomulikult suuremad, kui tegelikult välja kukkus. Kohe stardist välja joostes tundusid vahemaad kuidagi pikemad, kui tavaliselt. Jooksed ja jooksed ja märkad, et pead veel jooksma. Nii õnnestus mul teha mitmed lisa ringid ja möödajooksud. Rada kujunes üle kivi ja kännu jooksuks. Sai ka mõned pohlad suhu korjatud. Kuid kui rada lõpuosas maastiku reljeefsele osale jõudis, oli kõik palju lihtsam ja selgem. Hea oli, et rada lõpuks ära lõppes. Tulemused.

13. september 2012

25.august- Haapsalu

EMV sprindis, seekord siis Haapsalus. Olin augusti alguses Riguldis laagerdamas ja siis sai väike ekskursioon ka Haapsalu tehtud. Ega see linna vaatamine eriliselt jooksu tulemusele juurde ei andnud. eriti masendavana tundus hoopis see, et minu klassis võistlejaid nii vähe oli. Loodetavasti järgmisel aastal on konkurents tihedam. Tulemused
Vaatamisväärsused Haapsalus ja lähiümbruses. Kuna varsti on ka Tsehhi rogainile mineks, siis otsisin Haapsalus ka massaazi võimalusi ja selle ka leidsin. Väga tore Sõbrale massaazisalong Haapsalu peatänaval st. Posti tänaval. Väga tore massöör Maris tegeles minuga mitu päeva. Peaaegu kohe peale sprindi autasustamist ja nappi kehakinnitust, sest pitsa jõudis meie lauda alles siis, kui olin lahkunud. Kuid õnnestus poest kiired ampsud kaasa võtta. Nii jõudsingi õigeaegselt massaazilauale lõõgastuma. Ütlesin poistele, et neil on tunnike vaba aega, kuid kahjuks läks pool tundi kauem. Hea, et olin oma telefoni hääletu peale pannud, muidu oleks mu telefon korduvalt ja korduvalt häiret andnud. Nii hea oli pärast massaazi olla, et öösel metsa minemisest võinuks ma juba loobuda. Marisega kohtun veel esmaspäeval. Näpistan selleks aega koolituselt. Siis jääb veel 4 päeva rogaini stardini.

11. september 2012

23.august- Tõrrepõhja

Taaskord hea orienteerumis-militaarmaastik paljude kaevikute, aukude ja tippudega, kus on lust joosta. Kuna tõuse pole vaja eriti võtta, siis tuleb jalgadele aina valu anda. Rajameister Margus ei teinud rada orienteerujale mitte lihtsaks. Sundis veidi rabas müttama ja rägas hüppama. Kuigi lubati, et veeseis on madal,sai jala siiski veidi märjaks. Veidi masendavana tundus stardist välja jooksmine, kus mul õnnestus mingi okastraadijupp üles leida ja nii leidsin ennast ootamatult kõhuli pikutamas. Mõni tipp oli ka nõnda huvitav, et nõudis minult rohkemat tähelepanu ja järelikult ka aega.

21.august- Kabala

Sai osaletud sprindikarika etapil Kabalas. Alguses tundus Kabala ühe kauge paigana, et sinna sõita, oli tarvis seltskonda. Kuid huvilisi ikka jagub ja Männikul jõuab niikuinii joosta küll ja küll. Maastikul oli väge reljeefi, mis jooksmiseks vägagi hea. Kõrge hein lagedatel pidurdas veidi jooksmist ja andis teevalikutel valusasti tunda. Tulemused Peale võistlust sai osaletud veel päevakul, kus jooksin lõdvestuseks meeste sprindiraja. Rajameister Kaarel Kallas oli meeste seisukohast teinud hea raja. Järgmine kord võiks ta naistele sama hea raja teha. Meeste jooksuetapid olid kuidagi loogilisemad ja tähiseid ei pidanud ümbernurga luurama. Tänud ka korraldajatele, kes sportlastele pesemisvõimalusi pakkusid, kõik oli tip-top.

6. september 2012

19. august- Meistara ezers

Teatevõistlusel ma ei osalenud, nii sõitsime Lätti jooksma. Osaledes Eesti-Läti liiga võistluse teisel päeval. Viitstardist joosta tähendas pea viimasena startimist, kuna esimesel päeval ma ei jooksnud. Joosta sai pingevabalt. Alguses ei saanud ma kaardiga kohest kontakti. Mõned teevaliku vead kippusid ka tulema. Kuid pikem rada ja vähema ajaga läbida, kui Koorastes on selge edusamm.

18.august- Kooraste

Tavarada Koorastes, mis sellest küll arvata. Kindlasti üks järjekordne võsa ja risu. Sooritusega rahule ma ei jäänud, aga viimaseks ka ei jäänud.

16.august- Apuparra

Kõrvemaa oli orienteerujaid hulganisti metsa meelitanud. ja on ka põhjust, maastik ju hea ja veidi väljakutsuvalt risune. Rajameister oli planeerinud kavala raja. Mõned punktid olid lihtsalt liiga lihtsate kohtade peal, et neisse tuli ka lihtsalt ringiga minna. Kirudes seejuures ennast. Veel õnnestus mul risus tasakaal kaotada ja kukkusin nii õnnetult, et jalg sai viga. Siis kadus jooksutuju ka. Rada ei tahtnud kuidagi edeneda ja kõht hakkas ka tühjaks minema.
Mustikaid oli siis hea veidi süüa. Ilm oli ka soosivalt palav ja väsitas väga. Plaanisime pärast Aegviidus ujuda, kuid see jäi kahjuks ära, sest kiirustasime Rakverre punaseid sõstraid korjama. Tundub, et sellega läheb kaua, sest korjamist ootavad 3 põõsast. tegime väikese peatuse Jäneda kaupluses, kust õnnestus meil osta vaid jäätist, midagi muud sealt kahjuks meelepärast söödavat me ei leidnud. Marjade korjamiseks kulus meil rohkem aega, kui arvestasime. Samas sai ikkagi kõik marjad korjatud.

5. september 2012

12.august- Lajavangu

Koprakarika 3.päev, algas varakult, sest sõit võistluspaika võttis tunnikese aega. Ebe tahtis küll meile pühapäevahommikusi pannkooke kpsetada, kuid jäi ärkamisega hiljaks, nii söime müslit ja võileibu. Kuna mul eelmisel päeval kuidagi hästi ei läinud, siis lootsin sellest päevast paremat tulemust. Mis üleoea ei õnnestunud. Kohe alguses jooksin hooga punktist üle, siis järgmisest ka. tagatipuks hakkasin vales suunas punktist välja jooksma ja enda paikapanemine võttis veidi aega. Paar punkti vahet sai puhtalt joostus, siis taas koperdus sooalal. Peale pikemat etappi kaotasin taas suunataju ja nii kogunes veaminuteid juurde. Kuid kokkuvõtteks platseerusin II kohal ja auhinnaks diplom ja vorstikotike. Mis loomulikult kadus poistel kiirelt kõhtu.

11.august- Lajavangu

Koprakarika teine päev. Ilmal polnud viga, jooksmiseks just soodne, kuid start oli ilmatuma maa taha viidud. Stardist sai hooga minma punutud, sest kaart näitas lagetat ja veidi võsast maastikku. Nii juhtuski, et korraga ei saanud ma midagi aru, kus on lage ja kus võsa. Lõpuks leidsin ennast kruusateel, mida kaardil polnudki. Järelikult olin kaardist välja jooksnud. Punkti kuhu oleksin jooksnud 2-3 minutit, kulutasin oma 13 minutit. Kena algus tõesti! Edasi kulgesid etapid puhtalt, kuni 6-da punktini, kus tegin 90 kraadise pöörde, loomulikult vales suunas. Siis sain uuesti järje peale. Kuni punktini, kus selgus, et ees on ootamas 2,5 kilomeetrine etapp nüridat jooksu mööda võsa ja teed.Viimased punktid said võetud vaevaliselt. Peale võistlust sõitsime Rõugese ja sealt Krabile, sugulastele külla. Kus saime nautida saunamõnusid ja lobiseda maast ja ilmast.