31. detsember 2011

31.detsember- Aastalõpuvõistlus


Seekord ma ise ei võistelnud, kuid siiki väga lahe võistlus. Vahva oli toredaid orienteerujaid näha, kes mind ka meelespidasid ning väikese üllatuse tegid. Tänan.
Järgmine aasta kindalsti võistlen isa ka. Nagu Jüri Tarmak ütles, et tulemas on juubeli aasta, juba 10. kord aastalõpus metsas joosta. Ning ettepanekud- ideed, mida metsas huvitavat teha on teretulnud. Pakutud sai peegelpildis valge kaat. Kuid kindlasti ei tasuks ettepanekutega hulluks minna, sest siis jäävad nooremad orienteerujad tänamatult võistlemisest kõrvale. Ja seda me kuidagi ju ei taha.

Märten Tomiga olid edukad võitsid oma klassis ära, kuid ega teisigi saa alahinnata, kõik olid väga tublid.

Tarviski plaanid-sihid kirja panna.
Ise sai esmakordselt aastalõpuvõistlusel osaletud 2004 aastal. Naiskonnaga Sild&Birk, potsatasime 3. kohale. Algajate kohta päris kena koht.
2005. aastal sama võistkonnaga jäime neljandaks.
2006. aasta jäi segastel asjaoludel vahele.
2007. aastal sai joostud koos Thea Kaljuriga võistkonnas H&T. Mäletan, et päris krõbe pakane oli sellel päeval. Ühel etapil pidi kaasvõistleja juhendama telefoni teel, et kuhu teine minema peab. Meie võistlus läks lõrri seetõttu, et mu telefoniaku suri lihtsalt külmaga varem ära. Nii pidin keskusesse tagasi jooksma ja heale mälule lootes need vajalikud punktid üles leidma. Mis mul ka õnnestus, kui kokkuvõttes jäime 5-le kohale.
2008. aastal oli ilm selline nagu tänavu. Jooksin koos Riinaga võistkonnas Must Kass. Imeviguriks oli kaardita jooks, kus kaardid asusid telgi all ja ise tuli valgele paberile tähtsamad märksõnad või joonised üles joonistada ja siis metsa.

Olime küll tublid, kuid 8 sekundit olid Ingrid ja Anneli kiiremad.
2009. aastal oli kurb aasta. Jooksin koos Marisega võistkonnas Punane Kass. Ei tea mis meil seal juhtus, kuid ühes vahetuses tulemust ei saanud ja nii saime tulemuseks tühistatud.
2010. aasta jäi suure kurvastusega vahele. Ja eks seal lumes sumpamine mind eriti ei vaimustanud ka. Ja 2011. aasta jäi minu entusiasmi või aktiivsuse puudumisel vahele.

Ja teateid meediast...

28. detsember 2011

UUe aasta ootuses

peale tööpäeva said kõik emmed kokku Sõpruse puiesteel.
Huvitavaid ideid ja mõtteid sain sealt küllaga. Nüüd tarvis vaid leida see õige aeg, millal neid realiseerima hakata.

24. detsember 2011

Ülemiste


Jõulujooks tehtud. Võtsin SK 100 üleskutset sii kuulda ja käisin jooksmas. Mis salata, kahe nädalane paus on jooksmisesse tekkinud küll.
Eilne lumekirme on kadunud. Sajab. Märten õhutas, et lähme jooksma, kuid ise lõpuks ei tulnudki. Kuigi oleksin saanud kodust jookstes kohale minna. Siiski otsustasin autoga minna, et pärast ka surnuaial küünlad süüdata.
Eks sai alguses tempoga metsa mindud, kuid pea 6 kilomeetrine rada tundus täna kuidagi väga pikk. Pikaks venitas raja Ülemiste järve piirav uus aed. Aiaauke polnud enam ollagi. Pidin kaks korda üle aia ronima. Osavamad suutsid aia alt läbi pugeda. Jooksu lõpus pakkus Jüri teed ja kommi, no mis sa veel soovid.
Mõnus väsimus ja parem söögiisu on ju jõulu ajal asendamatud. Väsimust ei tohiks ju endale lubada, kuid siiski hea vaheldus vaimsele tööle.
Nüüd võib rahulikult pidusööki nautida ja jõuluvana oodata.
Häid jõule!

20. detsember 2011

Kolme tenori kontsert

Talveaias. Esitati tundeküllaseid itaalia ja hispaania laule ning armastatud jõulumeloodiaid.

Esinesid Mart Madiste, Urmas Põldma ja Oliver Kuusik. Klaveril Tarmo Eespere.

18. detsember 2011

Laenatud aeg

Laenatud aeg oli vahva filmielamus. Arvestades, et paar kuud pole mul olnud mahti kinno minna. Alguses võttis veidi aega, et taibata millega tegu, sest enne polnud ma arvustusi lugenud.
Filmiõhtud andis omapoolse hinnangu.
Hetkel kui mu tädi on haiglas ja on vaid sammu kaugusel igavikku. Siis hämmastav on see, et ta ei mõtle hetkegi surmast. Samas, kui me teaksime ette, et kaua me elame, siis teeksime paljusid asju teisiti. Nagu filmis, et päevaga jõuab palju ära teha. Kui meil oleks raha asemel vaid aeg, mille eest saab toitu, bussiga sõita, kohvi juua. Siis kas raatsiksime 2 minutit või 2 tundi oma elust selle peale kulutada. Tervislikum oleks kohvi joomata jätta.
Soovitan soojalt filmi vaatama minna.

11. detsember 2011

Ettevaatust maiustamisega!

Nüüd kus jõulud ikka aina lähemale ja lähemale tulevad. Tekib ahvatlusi maiustamiseks aina juurde. Reedel küpsetas Märten piparkooke ja ei jõudnud need õieti jahtudagi, kui juba otsas nad olidki. Tuleb vist uus tainas valmistada.
Reedene päev kujunes väga toimekaks. Peale lühikest tööpäeva läksime õega Järve haiglasse tädi vaatamas. Haigla oli sümpaatne ja hirmus vaikne. Nüüd tundus mulle mu tädi nii isa moodi. Kuid eks nad peavadki sarnased olema, kuigi varem ma seda tähele ei pannud.
Pärast kammisin mõned poed läbi ja ostsin endale uue mobiiltelefoni. Nüüd ma siis taas mobiilne. Kuid nädalane vaikus eetris oli täitsa tervendav. Kuid kõik telefoninumbrid läksid vana telefoniga kaduma ja kui ma kellegile ei helista, kuigi peaks, siis ärge pahandage.
Laupäevaks kuhjus ka mõned tööd-tegemised. Seetõttu ka sise-orienteerumisele ei läinud.
Samas leidsin ikka aega ja sai Kiristinal veidi külas käidud ja saunas viheldud. Mis kiire elutempo juures väga tervendav oli. Sai taas küpsikuid süüa ja glögi juua. Saunas sai nii mõndagi probleemi lahatud ja hea oli tõdeda, et teistelgi on sarnaseid muresid.
Teemaks tuli ka allergia, mis jõulude aegu varmas tulema. No kui neid piparkooke ja mandariine kilode kaupa süüa ja kommid veel lisaks, eks see peab ju kuidagi mõjuma ka. Mõned vürtsikad toidud võivad samuti allergiat tekitada. Abi on Claritine´i või Zyrteci tablettidest. Allergilist nahalöövet soovitatakse ka leevendada kreemiga Eximin. Kreemi võib nahale määrida kaks korda päevas.
Õhtul külastasin koos õega klubi Korterit, mis oli minu jaoks uus leid. Kuni tänaseni polnud ma sellest kohast midagi kuulnud. Kuulamas sai käidud Outloudz-i. Eks see öine pidutsemine enam nii väga minu teema ei ole, kuid vahel ikka võib.
Pühapäeval küpsetas Märten piparkooke. Ja jällegi said need otsa. Taigna hulk on katastroofiliselt vähenenud. Tuleb ikka juurde teha.
Ja et piparkoogivormi ei tekiks, siis teen tööl rohkem trepilõike ikka alla ja üles.

3. detsember 2011

Sai ja piparkook

Täna siis veidi teistsugune päev. Nimelt läks eile mu telefon jalutama ehk kaduma. Nüüd valitseb majas rahu ja vaikus.
Võtsin siis päeva tõsiselt ja küpsetasin saiakesi ja piparkoogi taigen sai ka valmis tehtud.
Kui oled kordki piparkoogitaigent ise valmistada, siis veendud, et see ei olegi nii keeruline.
Seda on väga kerge rullida ja vormida ning mis kõige tähtsam- ka piparkoogid maitsevad paremini!

Siirup:

8 dl suhkrut
2 1/2 dl vett

Sulata 2 dl suhkrut paksupõhjalisel pannil. Lisa vesi ( mina kasutan alles keenud vett ) ja sega. Kõige parem on seda opetatsiooni sooritada kahekesi: üks valab vett ja teine segab. Sega kuni karamell on lahustunud. Mida tumedam on karamell, seda pruunimad piparkoogid tulevad. Lisa 6 dl suhkrut. Keeda kuni siirup pakseneb. Lisa piparkoogimaitseaine ja sega . Või võib eraldi sulatada, kuid mina olen ta kohe siirupile lisanud. Saab kaks ühe hoobiga.

Taigen:

2-3 tl piparkoogimaitseainet
250 g võid
250 g hapukoort
3 munakollast
1/2 tl soola
2 tl soodat
1 tl sidrunhapet
vähemalt 1 kg jahu

Sega 4 dl jahule sooda, sool, sidrunhape suurde kaussi. Vala siirup vaikselt jahusegule ja sega pidevalt. Lisa hapukoor ja munakollased. Sõelu ülejäänud jahu taigna hulka. Sõtku ühtlaseks taignaks. Pane taigen fooliumisse või pärgamentpaberisse, jahedasse seisma üheks päevaks kindlasti.

Kui taigen jääb liiga pehma, võid veel jahu hulka sõtkuda, aga seda jõuab ka enne rullimist ja küpsetamist teha.

Mõnusat mässamist!

Jõulud võivad nüüd peagi tulla. Kuid enne tuleb Mihkli sünnipäev. Miku saab 9 aastaseks. Uskumatu, alles ta oli väikene poiss.

1. detsember 2011

Valguseteraapia

Talvemasendus kas nüüd on ta siis käes? Lund ei ole, valgust on vähe. Päev on hall ja päike ei paista.
Asjalikul ja praktilisel eestlasel on sageli raske uskuda, et tema väsimuse ja meeleolulanguse põhjuseks on lihtlabane valguse puudus.
Nii käisin uurimas katsetamas valguseteraapiat.Sea oli lihtne teha, sest kolleeg ise tegeleb sellega. Valgusteraapia on omamoodi kunstpäike.
Sügis- ehk talvemasendus ehk sesoonne depressioon ja levinud Skandinaavia riikides. «Sellele seisundile on iseloomulikud väsimustunne, suurenenud isu ja kehakaal, vajadus magusa järele, unisus, ärrituvus, häired inimestevahelistes suhetes,» ütleb psühhiaater Anu Järv.

Väidetakse, et sümptomid ilmnevad tavaliselt pimedal aastaajal ning taanduvad iseenesest kevadel ja suvel. Skandinaavia riikides on see probleemiks 3–4 protsendil elanikest. Suurem risk haigestuda on 20–40aastastel naistel: 60–90 protsenti sesoonse depressiooniga patsientidest on naised.
Tundub, et minagi antud gruppi kuulun.

Miks naised on kaamose vastu meestest tundlikumad, pole selge. Soomes, kus nn. kaamosmasendust on põhjalikult uuritud, on selgunud, et vähene päikesevalgus põhjustab väsimustunnet viiendikul meestest ja kolmandikul naistest, 3 protsendil elanikest aga tekitab juba psüühikahäireid.
Nii, et tuleks aga rutem see lumi. Saaks maa valgeks ja meeleolu paremaks. Aga palju pole vaja, ikka parasjagu.