30. august 2010

30.august- Kodasoo


Täna algasid taas Kompassi päevakud. Kuna erilist jooksuindu polnud, siis püüdsin reljeefikaardil toime tulla. Peaks ütlema, et päris hästi õnnestus. Üks tüüpviga ikkagi tuli ja viimasesse punkti minnes kaldusin veidi ära. Treening õigustas ennast.

26. august 2010

26.august- Sõitme või Andineeme

Täna toimus päevak Sõitmes, kuid kätte pisteti Andineeme kaart. No teadagi, rohelises võpsikus on ennegi mässatud ja nii ma kaotasin oma pulsikella vidina ära. Kus täpsemalt, nüüd enam küll ei tea.
1-31, polnud kuigi keeruline,jooksin Markusega koos sinna. Edasi pidi ta juba oma jõududega minema.
2-32, no nende kividega rohelises on saadud küll ja küll pusserdatud. Seekord õnnestus peaaegu hästi. Mingi okastraadipusa vaid vedeles põõsaste vahel ees. Unustasin kella tööle panna ja siis ma seda tegin.
3-35, kivi tihnikus.
4-34, sain taas Markusega kokku ja siis jälle lahku.
5-37, hea hooga sai mäest alla ja üle põllu vuditud, ukerdasin mingis kraavis ja sealt väljudes, vaatan kell ei tööta. No olgu, pole siis tarvis ja nii ta jäi. Võibolla olin juba midagi kaotanud, võta sa nüüd kinni. Ei hakanud otse minema, jooksin mööda rada.
6-57, otse minek.
7-49, sellest jooksin veidi üle, kuid mitte palju.
8-53, suurem apsakas. Hakkasin enne punkti veidi oma asukohas kahtlema ja see oli halb.
9-52, mõtlesin, et kas tasub kiiresti joosta, kuid etapp oli mõnus.
10-51, kohtan teel Märtenit, kes sööb mustikaid, temal pole kiiret kuhugi.
11-42, jooksen mööda teed ja enne punkti tõus mäkke ja siis jälle alla.
12-44, võtan suuna otse. Kuid oleks pidanud osaliselt mööda teed jooksma. Kuid otsus sai tehtud nii, et joosin üle kollase, mis polnud kuigi meeldiv, siis kraavist üle. Mingi hetk jooksin teel, kuid seda elektriliini ma küll ei märganud.Ja sis aina otse edasi, küll need mustikad olid ikka suured ja mahlased. Ma kohe sõin mõne. Kui jõudsin asfaldteele, siis tekkis segadus, et kui kus ma siis nüüd olen. Ei jäänud muud üle, kui edasi siblida ja kui teed nägema hakksin, sain aru, et oleks pidanud veel mööda asfaldi lõunasse jooksma.
13-45, hea mööda reljeefi joosta.
14-46, lähenesin punktile veidi ringi.
15-47, no miks neid mustikaid keegi ära ei korja!!
16-48, kaldusin minekuga ära ja sattusin pukti 45. Ma olen siin juba olnud!! Kuid lähenesin punktile teiselt poolt ja siis tunduski kuidagi teistmoodi kõik. Aga aega kulus.
17-50, nööriraja punkt.
18-55, nöör kaugelt näha ju see punkti seal on. Oligi.
19-56, otse minek.
20-60, valvsus vist kadus, sest punkti minek oli kuidagi aeglae.
Lõpp.
Päev oli tore, kuigi mõningaste materiaalsete kaotustega.
Homme püüan siis puhata ja vaimu piinata, sest hunnik raamatuid ootab lugemist, tapeet ise ka seinale ennast ei kleebi ja õunamoosi tahaks ka talvel süüa.

24. august 2010

24.august- Harku

Tänane jooks meenutas juba krossijooksu. Mis tundus eriti väsitav, kui pead mõnda asja kaks korda tegema. Samuti nõudis vaimutöö oma osa ja nii olin päeva lõppedes täitsa väsinud.

22. august 2010

Puhkepäev

Täna oli selline veider päev. Teha olnuks paljudki, kuid tegijaid polnud. Ilm ka säärane tuuline ja õhtul tuli lausa paduvihma. Ühesõnaga päev uneles.
Võtsin ennast kokku ja keetsin suure potitäie õunamoosi. Korjasin uusi õunu, mis marutuul alla loopis, aga need jäävad nüüd veidikeseks ootele. Hommset ootama.
Tegime Markusega väikese jalutuskäigu, et osta poiste tuppa tapeeti. Tehtud, kuid tapetseerima hakkame vist homme. Võibolla peaks endale kohe startsionaarse sildi tegema, kus kirjas HOMME, nagu Kaval Antsul vanapaganaloos. Kuid eks seda peab ikka kiiremas korras tegema.
Siis on Märten ammu mangunud, et tema tahab endale orienteerumistähiseid. Otsis pööningult minu riidetükikotist vajalikud kangajupid välja ja oli lausa ise valmis käsitsi need kokku õmblema. Tubli poiss!
Siiski sain endast võitu ja tegin peenemat näputööd ja vuristasin talle oma 6 tähise-lipukest valmis.
Teisipäeval teeme siis vajalikud riputusvahendid ja siis võib orienteerumisralli õues alata. Tuleb vaid õuekaart veel valmis joonistada, selleks tarvis arukama inimese käest üht-teist õppida ja joonistamisoskusi arendada.
Punktivaiad, Märten ise meisterdas,on ka osaliselt lihvitud ja ootavad pintseldamist.
Varsti hakkab siis radu planeerima. Igatahes elu läheb huvitavaks.

21. august 2010

20.august- Uljaste, EMV öises suundorienteerumises

Punktid olid paigutatud kenasti rohelisse ja tuulepoiss otsesuunale tuulemurdu paisanud.
Suunataju kadus pidevalt ja enda paika panemine võttis hulganisti aega.
Maastik võrreldav Pariisiga. Vaieldamatult mitte minu lemmik.
Ühel hetkel tundsin, et enam ei suuda, sest ühte punkti kammisin juba 20 minutit. Ikka ja jälle sattusin samasse lohku, kuigi proovisin mitmest kandist. Kui olin metsas juba tükimat aega ja võtsin vastu karmi otsuse, tulen tulema. Jooksin mööda teed tagasi ja see juhtuski olema ainukene tee. Täitsa nõme olukord. Eelmisel aastl kustus enne lõppu lamp, kuid suutsin siiski lõpetada. Kuid eeldavasti poleks mu lamp ka nüüd lõpuni kestnud. Auto juurde jõudes ütlesin, et enam ma öistele ei tule, kuid kindasti on see hetkemeeleolu tulemus. Elame, mõtleme,vaatame.

20.august- Botaanikaaed, EMV sprindis

Tallinna Botaanikaaed on botaaniliselt tore koht ja sprindijooksuks lausa super. Teatud pinget tekitasid lille-roosipeenrad ja mõned rohelised tutid.
stardis ei hoomanud ma kohe esimest punkti, vaid võtsin suuna 2-32 suunas. Aga kus on 1-53?! Selgus et, punktirõngast tumerohelise taustal oli kehva märgata. Õnneks sain õigel hetkel veel pidama ja pidin veidi tagasi jooksma, kuid 30 sekundit oli juba läinud.
2-32, oli lihtne.
3-33, hoone nurk.
4-66, kahjuks ei märganud ma teejooksu varianti, vaid läksin otse ja pidin ümber aia ringikese tegema.
5-34, tempo liialt aeglane.
6-35, pikk etapp, väikest segadust tekitas roheline põõsastik, kus valged koridorid sees. Mõtlesin minna ringi, kuid nähes, et keegi jookseb otse, tegin sama.
7-36, punkt põõsastiku vahel, lahe.
8-37, stardis kommenteeris Edith, et see on tore legend, sealpool on puud, kus on mitu puud ja nende vahel on punkt.
9- 57, punkte terendas juba kaugelt, kuid millegipärast ma jooksin vale punkti suunas. Pidurdusin siiski õigel hetkel.
10- 58, pikk etapp, lillepeenrad takistamaks otseteed. jooksin paralleelselt müüriga ja siis võtsin suuna tiigi poole. Teede ristmikul tekkis hetkeline segadus, et kuhu siis nüüd! otsustasin rohelise vahelt minna ja tähistatud sillast üle, ei tea kas oli hea variant.
11- 40, sellega kaotasin aega, ei taibanud kohe kuhu ja miks.
12- 59, kiire.
13- 60, nägemiskaugusel, katkestatud punktirõngas oli kehvasti näha, kuid legend oli hea abimees, mis ei lasknud tähelepanul kaduda.
14- 43, jooksin teele ja punkt juba paistis.
15- 44, rühkisin läbi rohelise võssi, väsind. õnneks lõpp juba paistab. Krossijooks läbi tunneli ehk tähistatud koridori. Tean, et tuleb võtta veel viimane punkt kohe nööri lõppedes.
16- 100, kärmelt ümber kuhja ja lõpp.
Kui kosutavat vett tarbisin, lõpetas Pilvi-Heli. Kommentaator hõikab, et tal on kolmas aeg. Nii, aga mina? Finisialast väljuds näen Marjet, nii saab selgeks, et olen teine. Kaotasin talle 27 sekundit. Ju siis 1-53, 4-66, 10-58 etappidel see kaotus kogunes.
Kuid tulemus on siiski hea ja hõbemedal.

Märten üllatas mind ja klubiliikmeid oma kiire jooksuga ja saavutas M14 klassis hõbemedali.

Markus jooksis samuti oma võimete kokaselt. Kuid trenni peab veel kõvasti tegema.

19. august 2010

19.august- Järveotsa

Peaks ütlema ,et oli päris huvitav kaart. Võibolla seetõttu, et sain joosta sellel kaardil esimest korda.
Varasemalt oli foorumis räägitud jubedast rabast ja eksimistest, siis olin veidi kõhevil küll. Õnneks rajameister tegi täitsa normaalse raja. Puhast jooksu ei tulnud, sest ühe lühikese etapiga suutsin viga nikerdada ja see saigi saatuslikuks. Enne 10-dat punkti tundsin, et enam ei jaksa, aga punkte on veel niii palju. Siis hakkasin mõtlema, et miks ma üldse kihutan, sest homme pean veel sprinti jooksma. Aga loodame paremat.

17. august 2010

17.august- Keila-Joa

Päevakule minek oli ilmne mõtete tuulutamine, sest mõtteid oli juba ülearugi.
Mõtlesin, et rada on kindlasti üks jooksukas ja ega ma eksinudki.
Samas pakkus rada küllalt pinget ja mõned eksimused tulid ja seda küllalt lihtsates kohtades. Rajameisti Marek Karmi eelnev jutt foorumis tekitas ka huvi, et mis nende 47 ja 57 punktiga siis nii erilist on. Kui ma etapil 35-48-47, millegi pärast punkti 47 juhtusin ja 48 kuidagi kätte ei saanud. Samuti hämmastas mind , et vanad kalad Vello Loorits ja Hille Tasa, seda sama punkti nõutult otsivad. Aga mina olin kiirem ja sain ta ikka kätte. Siis koperdasin kuidagi selle 57 otsa ja vaatan, et see kaevik kuidagi eelnevalt käidud kaeviku moodi ei tundu. Rein tubli mees vibutas näppu ja keelas mind seda punkti võtta. Minule vajalik punkt oli tsipa eemal. Ja nii võib kokkuvõtteks jooksuga rahule jääda. Tulemust veel ei tea...

15. august 2010

15.august- Mustla-Nõmme

Täna toimus Mustla- Nõmmes Järva-,Raplamaa ja Tallinna MV tavarajal.
Rada 5,4 kilomeetrit 17 kontrollpunktiga. Rajameistriks Kaarel Kallas.
Mõned punktid olid suhteliselt samades kohtades, kui suvejooksus. Kommentaator startide alguses rõhutas maastiku tehnilisust ja ilmastikuolud polnud ka kuigi head. Välgutas-müristas, vihmast rääkimata.
Mingit meeleolu polnud, ootusi ka mitte. Märten jõudis oma raja juba joostud, kui mina starti jõudsin. Markus lõpetas siis, kui starti ootasin.
Stardist minek oli küllalt rahulik.
1-62, minek tuli kuidagi väga ringi.
2-31, jälle kena ring punkti. Näen Triinat, kes startis enne mind.
3-54, jõuan enne Triinat punkti.
4-49, no see lohk oli paras pähkel.
5-50, suvejooksul sama punkt. Siis sai tuldud teiselt poolt ja sebimist oli omajagu. Triina jõudis järele.
6-53, jälle lohk, seisatasin üpris punkti lähistel, kui hakkasin legendi uurima.
7-52, ülejooks, kuid mitte kaugele. Väike ring siiski.
8-32, jooksen, vaatan punkt paistab. Eriti ei oskunud, et see lohk siin mulle sobib, kuid sobis.
9-33, lohk sihi kõrval. Seal kus mina arvasin teda olevat, seal teda ei olnud. Aga kätte ta sain siiski. Triina on vist juba läinud?
10- 56, lühike etapp, lihtne mõtlesin, kuid puid oli sihil risti-rästi ja nii tuli taas ringitamine.
11-36, üks lohk paljudest.
12-37, taas lohk, tehtud.
13-38, punkti minek ebaõnnestus täielikult st. teevalik sinna oli ülemõistuse ebaloogiline. Triinat pole näha. Koos olnuks parem soos mütata:)
14-40, need punktid soos ei meeldinud mulle juba suvejooksul, sest maastik lihtsalt ujus minema. Nüüd samuti, tiirutasin ümber selle sookese ja hea oli, et ta ikka leidsin.
15-41, lohk soo taga metsas, jooksin ringi mööda teed, oligi vist hea valik.
16-58,otse ei viitsind minna, tegin teejooksu ringi.
17-100, nii lihtne, kuid võpsikus sai ikka mässatud.
Lõpp. Ja siis selgub Triinat ikka pole. Kuhu ta siis jäi? Ise arvasin, et Triina on ikka tehniliselt minust parem. Kuid seekord päästsid mind kiired jalad.
Märten saavutas 2 koha ja Markus oli ka tubli. Mina seekord oma klassi meister.

Päev lõppes aga kurvalt.
Sain teate, et poiste ainuke vanaema on surnud.
Nüüd oleme täiesti omapead siin maailmas.

14. august 2010

12.august- Raudoja- Härmakosu

Sõit Kõrvemaa poole oli emotsionaalne, taevavõlv pakkus kena vaatepilti. See, et sadas on teisejärguline, kuid sähvatused ja mürin siiski tähtsad. Sellel suvel lihtsalt on nii, et kui oled võtnud suuna Rakvere poole, kisub taevas pilviseks. Korduvalt.
Metsa minnes juba sadas ja vahet polnud, kas saad või oled juba märg.
Rada 6,1 kilomeetrit, mis sisaldas 15 kontrollpunkti.
Esimesed kolm punkti olid pikad jooksuetapid.
1-53, polnud valikut siblisin mööda teed, kuid jäin enne punkti jõudmist toppama. Arvates, et olen liiga kaugele jooksnud, kuid selgus hiljem, et mitte.
2-52, jooksin mööda teed, ei hakanud otse minema.
3-51, alguses mööda sihti, siis kõrvalepõige ja soos müttamine oli raske.
4-34, langenud puid oli ees, tegin väikese ringi.
5-57, otse. Ahti püsib kannul.
6-36,kaldusin suunaga veidi itta, tee hakkas juba paistma, keerasin ruttu vasemale.
7-44, no selle augu kaevasid nad minu jaoks. Jooksin mööda teed mõnede lõigekatega.
8-55, suhteliselt tore punkt.
9-43, auk pidi 3x3 olema, ei paistnud hästi silma. Eriti kui kaasorienteerujad seisavad ees.
10-58, selle augu sain ka enne mõnes teises augus-kaevikus käies kätte.
11-33, lihtne punkt, kuid sealt välja joostes ei kontrollinud suunda ja nii jooksin sinna kuhu poleks pidanud. Aeg kulus.
12-31, kaevik.
13-32, kraav.
14-46, teel punkti küsib üks tundmatu Lfs´lane kus ta asub?
15-60,sadulat seekord metsas vedelemas ei näinud.
Ajaliselt pidanuks alla tunni välja jooksma, kuid seekord siis niimoodi.

11. august 2010

10.august- Pirita-Kloostrimetsa

Olen puhkuse viimaste päevadega väga usin olnud ja omandanud värvimises head vilumusoskused. Saan juba edukalt hakkama lae ja seinte värvimisega. Vahelduseks peab leidma ka aega jooksmiseks.
Täna oli plaan varakult metsa minna, sest õhtul pidi koorem küttepuid saabuma ja nendega peab lihtsalt tegelema.
Rada metsas suhteliselt talutav. Mõned vead ikka tulid ja ikka seal kus tavaliselt.
Nii saigi mindud nobedasti metsa ja kiiresti koju.
Minugi hoov võiks välja näha selline, kui Genovas. Kuid pean kokkuvõttes leppima mitte just väga kunstipärase riidaga.

Puukoorem saabus oodatust hiljem. Ja seetõttu kujunes õhtu hoopis sissesõidutee vabastusoperatsiooniks, kui puude ladumiseks.

5. august 2010

5.august- Kehra

Sellest saab nüüd 6 aastat, kui viimati Kehras orienteerumas sai käidud.
Mingil põhjusel kolis üks mu sõbranna kunagi Kehrasse. Sai tookord ja sai nüüd tal külas käidud.
Eelmisel korral sai mindud rongiga ja mul on isegi üks pilt, mis rongijaamas tehtud. Poisid sellised päkapikud, väikesed ja ümarad.
Olin noor ja roheline orienteeruja, aga miks ma 21A rajale kakerdasin, ma ei tea. Metsas sai oldud tublisti tund ja kolmveerand. Lappasin arhiivi ja leidsin ennast tulemustes viimasel kohal. Masendav. Seekord läks kiiremini, kuigi rada ei olnud eriti pikem.
Läksime juba varakult Kehrasse, et veeta mõnusasti aega külas ja siis õigel ajal jooksma minna.
Kui tuli aeg, et jooksuriided selga panna, selgus, et olen oma riided ülepea koju jätnud. Autos vaid papud. Mõtlesin, et kas nüüd pean seelikuga jooksma!?
Nii ei jäänud muud üle, helisatsin Riinale, et kas ta laenaks mulle midagi selga. Nii tegin väikese soojendusjooksu Kooli tänavale. Sain Riinalt lühikesed retuusid ja punase t-särgi, usun et number oli XL, sest valge-lillelist särki ma nagu ka ei tahtnud metsa selga panna ja valged sokid. Raske südamega jooksin auto juurde, küsisin siit -sealt, kas kellegil oleks põlvikuid või sokke. No siis ei jäänud mul muud üle, kui Koppa käest ühed rohelised põlvikud osta. Nüüd oli täiskomplekt: punane lotendav särk, rohelised põlvikud, kollane peapael ja mustad põlvpüksid.
Ja kujutage pilti, keegi ei tundnud mind ära ja mõnele tegi minu välja nägemine hirmus palju nalja. Eks ma isegi tundsin ennast naljakalt. Ning kui ma starti jõudsin, teadsid juba paljud, et ma olen jooksuriided koju unustanud. Märten hiljem isegi itsitas, et "jutud levivad ju kiiresti". Metsas oli tegelikult päris vahva, sest sain olla tundmatu. No, paljaste põlvedega on ikka veidi nadi võsas joosta.Paar head kriimustust sain ikka.
Etappidel 54-56, 56-46,46-49, 44-45 ahvatlesid mustikad end korjama, olid teised suured ja mahlased. Võibolla peakski aega leidma ja lihtsalt niisama metsa minema ja mustikaid korjama.
Igatahes selge on see, et oma riietega on ikka parem joosta.

4.august- Rakvere- Palermo mets

Sõitsin poistega Rakverre sõstraid korjama. Korjasin peamiselt mina. Põõsaid oli sama palju kui eelmisel aastal, kuid marju sain kokkuvõtteks vähem. Samas on see ju hea, siis kulub ka mahla tegemiseks aega vähem.
Poisid käisid iseseisvalt linna avastamas. Kuna nad polnud Rakveres kaua käinud.
Enne ärasõitu käisime ka päevakul, Palermo metsas.
Oo, kui ammu pole ma kodulinnas orienteerunud ja selles metsas sai kooliajal suusatamas käidud. No sellest on oma 20 ja rohkem aastat möödas. Mõned kohad tulid tuttavad ette, kuid toomingavõssi ma talvel küll ei nautinud.
Igatahes toimusid seal ka kohalikud suvepäevad ja nii sain Märteniga ühe rajal joosta. Olin Märtenist kiirem, kuid ütleme, et lausa napilt. Poolel rajal ta juhtis oma 2 minutiga. Kuid tundub, et tänus sellele, et ma võsas ragistasin ja muffigi enam aru ei saanud. Märten sai seevastu ühe koera käest veidi nahutada. Markus ja Mihkel jalutasid algajate raja läbi. Markus õpetas Mihklile leppemärke ja olid niisama mõnusad.

3. august 2010

3.august- Mustamäe-Nõmme-Mustamäe

Täna siis esimene jooks kodumaal. Enesetunne pole just kiita, sest söögiisu pole. Ilmad on ka suhteliselt talutavad, kuid vihma nagu ka ei tahaks.
Kuid tänane vihm enne starti oli täitsa mõnus. Nõlvad olid üles joostes toredasti pehmed ja alla joostes olid rajad kui uhteveekraavid.
Seekord kaarti vaadates ma eriti ei põdenud, et jälle peab 3 korda üles ronima ja alla jooksma. Mõttes kirusin ikka. Ega ma arvanud, et ma eriti jaksan mäkke joosta. Aga suurt probleemi polnudki, probleem oli vaid võpsikust auke ja lohke tabada. Jorutasin seal veidi aega. Eks peab selle võssiga taas harjuma.
Poisid olid ka täna tublid.

1.august

Püüame olla varased ärkajad, et pea 1000 kilomeetrine lõpuspurt teha.
Valmistame nedile kohvi, pakime asjad ja minekule.

Meie elamine sellel ööl nägi väla selline.
Planeerime bensiinijaamas hommikust süüa. Tehtud.

26.juuli- Balkanituuri 14. päev

Kell 10. üritame alustada teekonda Ohridi poole, enne veel väike poe peatus.
Kilomeetreid pole sinna palju, kuid sõidame seda maad 3 tundi. Umbes 13.30 oleme kohal. Linnas on ummik ja me ei leia seda tänavat mis meil tarvis. Mingi valemiga jõuame järve äärsele tänavale. Kus tekib seisak, sest linnas on paljud teed ühesuunalised ja kohe on sobe pakkujad platsis. Viimaks lihtsalt läheme ühte hotelli ja võtame endale seal toa. Ning selgub, et hotell on täitsa asjalik, 2+1 tuba 50 eurot.
Läksime linna avastama. Kahjuks ilm polnud soodne. Sadas ja mitu korda üritasime ronida mäkke, et külastada kindlust.

Vihmavarjusid meil kaasas polnud, nii sai kasutatud alternatiivseid võimalusi ja termokile sobis selleks hästi.
Linn on väga ilus. Tänavad vanalinnas kitsukesed. Hiljem selgus, et meie ööbimine olnukski ühes sellises tänavas. Ja peaksin mainima, et hea oli, et me siia autoga ei tulnud.

Vihma tõttu saime poodides kolada ja nii õnnestus meil leida kena kommipood, kus meie jaoks odavat kommi sai osta.
Osturalli lõpetasime õhtusöögiga. Mis oli üli hea ja praad loomulikult väga suur. Lisaks sellele olin ma tark ja võtsin endale kooki ka. Mis prae söömise käigus tundus sulaselge liialdusena. Sest me ei jaksanud praadi mitte ära süüa. Kuid kook oli siiski väga maitsev.
Üldiselt on väga tore linn. Õhtul on tänavatel palju rahvast. Ranna promenaadil on igasuguseid atraktsioone lastele ja peredele.

25.juuli- Kadijevac

Hommikune sõit stardipaika oli kurb. Võistlusmeeleolu enam nagu polnud.
Info ütles, et starti on 600 meetrit. Sooja vaid 8+ kraadi. Jube jahe ja külm. Dressipluusi ei tahtnud mitte ära võtta. Õnneks oli mul teine jooksusärk kaasas, nii panin endale 2 särki selga. Mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, maksimaalselt 1o minutit koos metsapeatusega jõuan starti. Hakkan 15 minutit enne oma starti liikuma. Jooksen ja näen, et tähistus starti kisub mäkke üles. Kokku oma 60-70 meetrit tõusu. Vanemad sportlased ukerdavad ees ja mööda nagu ka ei saa. Arvan, et korraldaja oleks pidanud hoiatama sellisest tõusust enne starti. Jõuan starti 8 minutiga, aega jääb ülegi. Hakkab palav. Juba kahetsen, et teise särgi peale panin. Ootan stardikoridoris. Vahes kus legende saab, minu raja legendi pole on 21B legendid. Ütlen kohtunikule, et minu raja kotis pole minu raja legendi. Kohtunik hakkab otsima, leiab, kuid ikka mitte õige. Olen juba tige. Lõpuks saan vajaliku lipiku. Stardikohtunik küsib, mis minu nimi on. No ma ei tea, kas kohtunik rinnanumbreid siis ei tunnista. Siis selgub, et minu start juba läid. P... olen lausa pahane. No ja siis kaob kontroll. Panen ikka täiega puusse, võigemini võssa. Jahmerdan mitme punktiga. Edasi läheb vahelduva eduga. Lõpus on hoog nii sees, et oleksin eelviimase punkti võtmata jätnud. No tere hommikust. Ja lõpp oligi käes. palju jama ei milleski.
Lõpuks kui kõik on õnnelikult metsast väljas pöördume Kopaonikusse ja tarime oma kraami autosse, ning sõit Skopije poole algas kell 12.15.