31. august 2011

30.august- Harku mõis

Ilm polnud just suurepärane, kuid mindud sai. Lootus oli, et Raivo Pellja teeb huvitava raja. Ma ei pettunud. Vaatame, mida ta neljapäevaks varuks on.

30. august 2011

28.august- Põlula

Teatejooks läks tänu minule täielikult aia taha.
Küll ma hädaldasin, et inimesed tuleksid võistlema ning saaksime teates naiskonna välaja panna.
Ja nüüd selline jama, et jätan punkti lihtaslt võtmata. Ma ei kujuta ette mida ma mõtlesin, kui punktis olles punkti ei võtnudki. Kui tagantjärele tark olla, siis apsakas juhtus seepärast, et ma legendiribalt punkti lugedes olin mõttes juba järgmises punktis. Ja number ju ei saanudki sobida. No igatahes selle kaardi voltimises ja lappimise ja lappamises ma pole ikka tugev. Samas on Jukolal tunduvalt suurem kaart ja pappamist on üksjagu. Miks ma seal siis kunagi ei eksi? Tundub, et seal kiirused vähe teisemad ja see millisel kohal sa hetkel oled ei lähe sulle väga kordagi.
EMV on siiski ajujaht ja kiirus määrab koha. Sarmite küll lohutas mind, et nii on temalgi juhtunud ja kõrvalt kuulajana sain kinnitust, et Mart Ostra on korduvalt võistkonna tulemuse ära rikkunud jne.
Lohutust sain Heidi Prits`u tordiabist. Väga magus roosavahune- sefiiritort oli. Sõin kohe kaks lõiku. Mida ma veel ära sõin, selle jätan enda teada.
Ja kui ma peaksin kuskil teile vastu veerema, siis ärge imestage.
Aga Märten oli tubli, saavutasid noorte klassis hõbemedali. Märtenil enda jooks väga hästi ei läinud, kuid Mattias ja Veiko tegid tubli jooksu.

27. august- Põlula

Need Virumaa võpsikud pole mulle kunagi meeldinud. Mitte, et teised kuidagi paremad oleksid. Vaid lugu selline, et nendes võpsikutes olen kõige rohkem äpardunud. Kartsin seda metsa kohe hirmsasti. Räägiti ju aina, et väga tehniline ja raske maastik, võtke rahulikult, küll hiljem jõuate tempot tõsta jne.
No eks siis saigi rahulikult võetud. Eriti esimese punktiga, mida hakkasin veidi varhttp://www.blogger.com/img/blank.gifem otsima ja siis kaotasin enanst vähe ära. Õnneks sain end paika ja punkti ka leitud. Edasi juba sai mindud tempokamalt kuid siiski rahulikult. Konkurente eriti metsas ei näinud, aga Heidiga sain raja lõpuosas siiski kokku. Tema liikus rahulikult, mina ju veidi närvilisemalt, sest punkti jõudis tema enne mind. Vigu sai tehtud nii ja naasuguseid, kuid hakkama ma sain. Ajaga rahul ei olnud, kuid see tõi mulle siiski kolmanda koha ja pronksmedali.
Märten oli ka tubli, ning võttis samuti pronksmedali.
Peale võistlust vurasime Rakverre. Korraldasin seekord kodumajutust ja kokku sai majutatud 17 inimest. Anne-Ly ja Indrek otsustasid küll telgis magada, sest kartsid teisi norskamisega segada. Kas või kes norskas, seda ma nüüd ei tea, sest mina ei kuulnud küll mittekuimidagi.
Osad usinad külastasd Agva Spad ja tutvusid muude vaatamisväärsustega. Mina seevastu sain marju korjata.
Kuna noorsportlased saavutasid mitmeid häid kohtu, siis Ilme arvas, et noored vajavad preemiat jäätise näol. Nii said kõik jäätist maitsta.

Lisaks saime kuulata kultuuriprogrammi, kiis kostis Vallimäelt täiesti kuuldavalt ka 2 kilomeetri kaugusele.

23. august 2011

23.august- Hiiu


Peale pingelist päeva, mis sisaldas endas paari eksamit, mis sai edukalt sooritatud, oli kohe hea metsa jooksma minna ja Hiiu metsas polnudki ammu jooksnud. Ega sealt midagi keerulist polnud loota, kuid mõned üllatused siiski rajal ette tulid.
Kõige suurem üllataja oli kobras, kes oli suutnud toreda vetevälja metsa alla ehitada ja kraavis oli üllatavalt palju vett. Et suplemist kraavis vältida, tegin väikese ringi ja nii sattusingi kopraehitisele.
Üldiselt ilm mõnus ja rajal polnud ka midagi viga.

18. august 2011

18.august- Tõrrepõhja

Tore militaarmaastik,kust ei puudunud ka lapilises vormis sõdurpoisid. Kes hilisemaid startijaid paukpadruneid lastes veidi ehmatasid. Endalgi oleks kokkupõrge juhtunud, kui 38 punktist välja jooksin, sest äkki oli metsaaalune sõjamehi täis.
Kaart

15. august 2011

14.august- Kooraste- Karste

Päev kujunes nii masendavaks, et sellest kirjutadagi ei tihka.

Kuna lubasin Mihklile, et läheme peale võistlust Pokumaale, siis selle lubaduse ka täitsin. Märten tundis ennast juba liiga suurena ja otsustas pigem autos istuda, kui pokusid vaadata. Üldjoones väga lahe koht, taimerajad, kiik ja linnuvaatlustorn, lõkkeplats ja laululava. Matkata eriti ei viitsinud, sai seal metsas küllalt matkatud. Aga suure taimeraja läbisime edukalt. Saime sealt mõned huvitavad ideed, mida saaks isegi kodus teha. Võrreldes soome Muumimaaga oli hinnaklass 10 korda väiksem. Minu ettekujutus oli sellest küll teine, kuid tundus, et turistidele on see koht aktraktiivne küll. Kuulda sai nii läti, soome, kui inglise keelt.

Nüüd istun kodus ja panen puzlet kokku, mille Märten auhinnaks sai. Ühesõnaga masendav. Tekkis ka hirmus magusaisu.

14. august 2011

13.august- Kooraste-Karste ja Kanepi sprint

Kuidagi tavapäraseks on muutunud, et Koprakarikal stardil hirmus kaugele viiakse. Starti pea 2-3 kilomeetrit. Hakkasin varakult minema ja jõudsin varakult siis kohale ka. Mitte palju nii 20 minutit. Sai seal siis ennast veidi küpsetatud. Olin esimene startija. Kui veab, siis kohtan kedagi metsas ka. Samas tundub, et konkurentidega kohtumine on vältimatu. Ja nii oligi.
Vigu tegin seekord vähem, kuid pea kilomeetri lisa tegin endale kaadi valesti tõlgendamise tõttu. Ning lõpuosas muutusin veidi lohakaks või õigemini liiga enesekindlaks, et tegin 3 minutit vägagi lihtsa punktiga viga.


Õhtul toimus sprint Kanepi alevikus. Lõuna ajal sai tublisti söödud ja veidi magatud. Kuid enne jooksu tundus kõht ikka kuidagi liiga täis.
Osavõtjaid vanemates klassides kuidagi hõredalt. Nooremates klassides osavõtjate puudust polnud. Silmaga vaadates tundus, et need kes Tallina mail sprinti käivad jooksmas on ka nüüd võistlemas. Kas kardeti sprindikaarti või hoiti ennast homseks võistluseks.
Maastik polnud keeruline, kuid eks kaardi ja legendi lugemises väikesed vead tulid.
Poistel läks ka hästi. Märten oli oma klassis vaieldamatult esimene. Markus saavutas jooksus teise aja. Auhinnaks said nad karastusjooke ja küpsiseid. Minule sai osaks saada krüsanteemipott ja maitsetee vürtsikas, mida turustab Põhjala talu, Jõksi külas.
Tulemused
Kaart.
Põlvasse sõites tuli hirmus väsimus peale, nii et saigi kohe magama mindud.

12. august- Kooraste

Koprakarikale sai mindud rõõmsal meelel. Ootusi erilisi ei olnud ma endale seadnud, sest pakutav maastik pole just minu lemmik. Sood ja võss pole mulle just meelepärased kaaslased. Vigu ikka kogunes. Eriti just nendel etappidel, kus punktid suhteliselt lähestikku. Samas joostavus oli vägagi hea. Ilmaga just ei vedanud, sadas ja sadu jätkus kuni õhtuni.

Oma edasisi plaane ma muutma seetõttu ei hakanud, kuigi jah, Haanjasse kontserdile jäi nüüd minemata küll.
Rõuge surnuaial sai plats korda tehtud ja kurbusega pidin tõdema, et mu vanaema juba 60 aastat surnud on. Samas ema oleks saanud sellel aastal 61. Tean, et samal surnuaial on mul teisigi sugulasi maetud. Sai ema-isaga seal ikka lapsepõlves korduvalt käidud, kuid nüüd enam ei mäleta neid kohti täpselt. Ja ümbrus muutub ka ajajooksul teiseks. Vanaisa mäletan ikka rohkem, sest tema suri kui olin 15. Lapsepõlves sai õega ikka vanaisa juures Võrus suvitatud. Vanaisal autot polnud, nii me metsa mustikale ei saanud minna. Kuid vanaisa ostis mustikaid turult ja siis sõime neid suhkruga. Mäletan, need olid nii head. Nüüd ma polegi neid enam sedamoodi söönud. Kardan, et maitse poleks enam see, mis lapsepõlvest meeles. Kuid moosi keedan meeleldi ja mustikakissell on väga hea.
Võrus sai siis vanaisa õetütre Milvi ja tema tütre Külli juures kiirvisiidil käidud. Sest tea, milla sinna kanti jälle satub.
Ja nii oligi päevake märkamatult läinud.

12. august 2011

11.august- Järvi järved

Järvi järvede ümbruses on tore maasti joostavuse mõttes. Kuigi jah, puude totaalset risti-põiki asetsemine horisontaalselt, polnud just kõige meeldivam. Nii sattusin mahalangenud kuuskedega võitlusse ja kaldusin kohe nii ära, et ise imestasin ka kuidas selline asi sai juhtuda. Samuti paar soost läbi jooksmist oli pigem ikka põlvini mudas sumpamine.
Hiljem järve ääres papusid ja põlvikuid pestes ehk koos nendega ujudes, oli sookultuur kõvasti ennast jalgade külge aheldanud, et nuustik olnuks vist ikka abiks.
Kuid hea oli, et vihma ei sadanud ja kõikidel oli tuju hea.
Homme siis Koprakarikale. Plaanis veel külastada sugulasi Võrus, Rõuge surnuaial veidi kõpitseda ja võibolla veel Haanja manu ka jõuab.

8. august 2011

Veidikene puhkust kulub vast ära. Ja nii otsustasin raske südamega paariks päevaks orienteerumisest loobuda.
Metsa jooksma äkki ikka lähen või hoopis seenele või pohlale.

Kuid veel parem on kanda peale jooksunuppude ka teistsuguseid kingi. Nii palju kui ilusat suveilma jagub. Paratamatult hakkab sügis lähenema, sellest annavad märku ritsikad ja vihma krabin katusel, siis peab ka ettevalmistusi uueks sessiks tegema. Pole see õppimine midagi nii lihtne, lihtsam ikka teisi õpetada.

7. august 2011

6.august- Voose

Peaks ütlema, et see Voose võss hakkab kohe armsaks saama. Seekord ragistasid Tallinna, Raplamaa, Järvamaa ja Ida-Virumaa kartmatud orienteerujad võsas, et selgitata parim võsameister.
Sellises metsas on juba täielik vedamine, et millal sa metsa stardid. Esimestel oli selgelt raskem, kuid oma pea pidi olema kui koorelahutaja. Oluliseks said ka teevalikud või kellel on kiiremad jalad. Eksisin ühe punkti minekuga, kus tahtmatult pidin kuusetihnikus mässama. Samuti raja lõpuosas andis väsimus endast märku ja nii tegin vale teevaliku, mis röövis samuti rohkem aega, kui tahtnuks.
Jagan siin Signe arvamust. Meeldiv on, kui leidub üllatajaid ja tore, kui nad ka võidavad. Tunnustagem Marge visadust-tema ongi võsameister.
Tulemused.

5. august 2011

4. august- Mustla- Nõmme

Terve hommikupooliku korjasin sõstraid. On küll vaid kolm põõsakest, kuid kobarad kuidagi nirudad ja aega kulus nende noppimiseks palju. Poisid kärutasid puid keldrisse, hiljem ladusid. Aitasid maha kukkunud õunu korjata ja sekka korjasid mõned marjad ka. Nemad pigem tagusid palli ja Mihkel leidis kuskilt paela jupid ja nii veeti puude ja põõsaste vahele nöörirada.
Kella neljast planeerisin, et hakkme pävakule sõitma. Aga sõitma saime poole viiest.
Peale päevakut pidime veel Kairi ja Kaarli juurde Rõõsa järve ujuma minema.
Kohale jõudes ei saanud ma midagi aru, kus on info, kus start. Kuna hooga suunati meid põllule parkima. Nägin vaid, et rahvas mööda teed siblib. Hea oli, et Raul Laas keset põldu vastu tuli ja temalt infi sain. Muidu oleksin tühja edasi-tagasi mööda niitmata põldu saalinud. Seekord infotelki poldud püstitatud ja selgeid orientiire polnud ju kaugele näha. Infolaua taga olevaid naisi varjas põikese eest vaid kidurad puukesed. Veidi segane planeering oli see nüüd küll.
Aga rada oli mõnus.
Teel 36-sse punkti silmasin Marget. Saingi ta kätte ja siis võpsikus ragistades panin hooha valesse suunda ja nii jõudsin teele. Kahjuks andis parem jalg endast järjekordselt tund, et olin sunnitud tempo maha võtma. Päkale totamine oli selgelt võimatu. Olnuks nüüd kargud tagataskust võtta, siis olnuks mööda teed hea liikuda. Lõpus püüdsin väga ratsionaalselt joosta. Ajaliselt olin kiirjooksjatest selgelt aeglasem.
Lohutas mõte, et kohe saab ujuma. Kairi pakkus veel kooki ja teed, sest Kaarlil oli ju sünnipäev.

3.august- Pikasaare

Pidin Rakverre sõstraid korjama minema ja nii sai otsustatud, et kolmapäeval läheme. Teeme enne veel väikese treeningu Pikasaare maastikul. Kuna Markus ei lubanud pikka rada joosta, nii jooksin veidi lühemat rada. Tunniga pidin kindlasti välja tulema, nii mulle öeldi. Ja nii kulutasin mulle antud aja kenasti metsas ära, paar minutit jäi puudugi. Märten joosta ei tahtnud, tema korjas mustikaid.

2. august 2011

2.august- Nõmme

Peale Lilli võsaragistamist oli kohe imelik liialt lagedas metsas joosta. Kuid rajameister pakkus ka maiuspalu ARK-i taguse võpsikU näol. Kus jooksutempo okastraadi ja soo tõttu pidurdus. Pükstesse õnnestus ka 3 uut auku saada. hea, et põlvikud terveks jäid. kahju olnuks uutest põlvikutest, sest Kõrvemaal sain alles ühtedest lahti.