30. detsember 2014

Aastalõpu mõlgutus

Viimasest kirjatükist on üpris palju vett merre voolanud. Ei tea isegi miks ma kirjutanud ei ole. Aeg lihtsalt jagunes ümber ja hakkasin tegelema ühe huvitava projektiga ja selle õnnestumise eesmärgil, on ka järgmine aasta osa minu ajast sinna suunatud. Peale suuri võistlusi lubasin endale veidi puhkust, et vasakut jalga mitte täitsa tuksi lasta minna. Treeninguid detsembris pole palju olnud, pigem uitamised-jalutamised. Paar pikemat matka ka. Pühade ajal on kombeks ikka veidi laiselda. Vahel on lausa tunne, et mida kauem magad, seda rohkem tahaks magada. Anthony Robbins on öelnud: Sa ei ole laisk, vaid Sul on impotentsed eesmärgid! Kas minul ka?! Leidsin siis viimased jõuvarud ja tahtejõu üles, et mitte talveunne jääda ja hommikujooksud said taas käivitatud. Alguses ikka venitasin ... Tulemuseks- hommikune jooksmine andis mõnusa toonuse ja reipa olemise ning jõuabki kohe rohkem päeva jooksul tehtud. Kõige olulisem ongi see, mida sa endast mõtled, mitte see, mida teised sinust mõtlevad. Aastale tagasi vaatates võib öelda, et aasta ei olnud mulle küll hea,samas küllaltki edukas, elamusi-kogemusi pakkuv. Tähtis on olla õnnelik just selle üle, milline sa oled.

26. oktoober 2014

25.oktoober- Kolga

Kaunis sügisene laupäev, ilm veidi külm, kuid õnneks vihma ei saja. Sai siis Kolgas Libahundi jälgi otsitud. Sellel etapil osalesime Sassiga kahekesi. Naissaarel olime koos Matiga, kuid ei hakka enam kommenteerima, sest sellest ei muutuks midagi. Ühesõnaga tänu Matile, et ta taas Marjega koos jooksis, saime hakkama küllalt hea tulemusega. Alguses oli siis nii, et Sass tegi plaani ja mina olin taas kõigega nõus. Viimasel ajal eriti pikemaid jooksutreeninguid pole olnud mahti teha, kuid karta nagu ka ei osanud. Ju saan hakkama. Starti jäin hiljaks, sest unustasin ähmiga kaardi autosse, nii pidin tagasi minema. Siis pidin veel otsima koha, kuhu võtmed saab jätta, et Mihkel saaks varem autosse, kui mina tagasi jõuan. Sass oli ka ähmi täis ja otsis mind juba ruuporiga taga, ega seal massis polnud võimalik enam kedagi leida. Nii alustasime võistlemist tühjalt platsilt. Lisaülesande korraldas Sass kenasti ära, siis võtsime suuna lõunasse ja läbisime punktid 43-24-36-35-44. Esimene lisaülesandega punkt 83 oli Viru raba vaatetorn, meie vastus oli lõpuks vale, aga miks? Seda ei tea veel. Mööda laudteed oli hea joosta, lihtsad punktid 59-38-26, mets ka mõnusasti joostav, väike vääratus kraavi ületamisel punkti 55, siin sain vasema jala märjaks, õnneks kuivas jalg täitsa kiirelt. Lisaülesanne punktis 82 oli ulme, sest õhupallidele oli täitsa raske nooltega pihta saada. Aga saime hakkama. Mets suurepärane, jookse mööda sihti punkti 66, sealt 45. Punkti 63 oli mets veidi risusem, enne punkti elektriliini all õnnestus astuda õhukesele jääle ja kukkusin põlvini auku, ai-ai. Punkti 54-46 jooksime rongis, Reigo Lehtla ja Margus Klementsovi võistkonna järel. Sealt läksid meie teed lahku, meie siblisime punkti 29. Jõe ületamine sujus hästi, kuid punkti 64 leidmisega tegime vähe suurema kaare. Punktid 37-81 probleeme ei tekitanud. Lisaülesande sooritus, seinaronimine oli täitsa vahva, eriti laskumine. Punktist lahkudes avastasin, et kompass on kadunud, jooks tagasi ja õnneks polnud keegi veel sellele peale astunud. Teejooks ja üle vee punkti 34. Siis otsustasime, et võtame ka 33-30, mida algselt ei plaaninud, sealt punkti 42. Arutelu, et kas jõuame 40 punkti ka võtta jäi väga lühikeseks ja nii sinna me ei läinud. Jätkasime plaani ja suundusime punkti 71, lisaülesanne taas minu pärusmaa. Mööda teed edasi punkti 53, sealt otse läbi metsa punkti 48, raiesmikul oli ikka kehva matkata. Mõtlesime küll, et jõuame ka punkti 51, kuid aja ja jõuvarusid reaalselt hinnates otsustasime hoopis suunduda punkti 21, seoses sellega tegime veidi suurema kaare ja trotsisime vastutuult. Nähtavus oli täitsa halb, sest päike oli vastu ja silm ei seletanud midagi, nii õnnestus joosta piirdetraati. Kaunis hiiemetsatukk punktis 52. Vastik tuul vastu ja parema koha otsimine, et ületada kraav. Punktis 92, tegime lisaülesandel veidikene koostööd. Üle küntud põllu oli suhteliselt rahuldav joosta, sest maa ei olnud pehme. Viimane tund hakkas sulama kui või. Jõudsime veel võtta punktid 22-23. Soh tehtud ja aega jäi veel ülegi. Võistluse teine osa toimus Kuusalu spordikeskuses, kus sai ujuda ja saunamõnusid nautida. Ujuda oli täitsa hea, vees selgus, et vasema jala hüppeliiges andis endast kahtlaselt märku. Sinikad veel endast märku ei andnud, kuid pühapäeval olid teised kenasti kohal.

6. oktoober 2014

4.oktoober- Soontaga

Osaletud sai siis TA OK rogainil Soontagal, Valgamaa metsade ja soode rüpes. Minule oli see nüüd siis juba 11 kord. Alguse sai kõik Võsul 2004, kui käisin seal pigem matkamas. Järgmisel aastal juba väheke jooksmas. Tundus täitsa mõnus ja põnev ning järgmistel aastatel sai ikka parema tulemuse nimel joostud. Seekord erilisi lootusi tulemuses ei olnud. Pigem vastupidavuse proovikivi, sest peale viimast rogaini pole pikki jooksutrenne eriti teinud. Kooliaasta algus on olnud vaimselt väga kurnav, niiet füüsiliseks pingutuseks pole väga suutelinegi. Alguses oli ilm jahe, minule tundus lausa külm. Kogu rajaplaani tegi Sass, tema oli ka enamus aega tempomeister. No ma sain ka vahel hiilata - rabas. Enne starti panin tuulejope selga ja kindad kätte. Kuid enne esimest punkti(29) toppisin selle juba kotti. Punkti liikus hulga rahvast. Edasi liikusime punkti 40. Edasi liikus enamus punkti 35, meie punkti 44. Otserünnak laabus kenasti, kohtasime seal ühte võistkonda. Muidu mets täitsa tühi. Suund punkti 35, kohtumine taas ühe võistkonnaga. Järgnesid punktid 22-54, punkti 20 minekul sai kaldutud valele lagedale. Olime alguses segaduses, kuid suutsime kiirelt segaduse hajutada. Punkt leitud.Püüdsime tabada sihti, kuid selleni me ei jõudnudki, teerada tule enne, mis meid ka päästis. Punktis 48 olid korraldajate mõnus seltskond. Punkti 57 otsustasime joosta mööda teed, kuigi lõikesse võinuks ka minna, kuid see 15 sekundit võitu ei olnud väga oluline. Sealt järgnes otseminek punkti 38, läbitud sai nõgeseväli, väike joogipeatus ja edasi punkti 53, mille tabasime täitsa tunde järgi. Teejooks punkti 33 ja 49. Teed ja sihti mööda punkti 30, siis mööda loha punkti 25. Hea ikka, kui keegi enne sind on metsas liikunud. Teisi võistkondasid me nägime suhteliselt vähe. Vaevaline oli raba ületamine, kuid punkt 31 sai võetud, pikk minek punkti 21, mööda teed suhteliselt hea joosta. Punkti 26 viis läbi metsa juba loha, edasi kerge minek punkti 52. Mööda teed jooks. Enne keeluala pidanuks nägema kraavi ja sihti, mis oli aga suhteliselt kehvasti nähavad. Korraga tunduski, et kuidagi kahtlane, kompass ja kaart ei tahtnud enam klappida. Nii suundusime teelt metsa ja leidsime kraavi, mida mööda sai ukerdatud. Oli märgata, et siit on keegi siiski liikunud. Jõudes kraavini, mis oli ka keeluala piiriks, saime taas rajale ning jooks punkti 34. Seal nägime ühte hundikoera, kes rahulikult punkti ümbruses liikus. Ei tea kelle ta oli ära kaotanud või vastupidi. Oja ületasime kolm korda, teisel korral sain jalad ka märjaks, puhas ebaõnn. Ilus samblane metsa ja punkt 42. Taas sai mööda sihti ja teed joosta punkti 46. Joogipunktis kohtasin klubikaaslast Joed, kes turgutavat halvaad pakkus ja ise valasin joogikotti ühe topsijagu vett. 2,5 tundi lõpuni. Edasi liigume punkti 27. Otsustame, et 43-e jätame ära, liigume punkti 47, sealt 50. Teine õgvendus jätame 59 vahele ja võtame suuna 39 peale. Sealt 28-55, aeg pressib peale. Tund veel jäänud, jõuame võtta veel 37-41. 36 ja 32 jäävad seekord plaanist välja. Võtmata jäi plaanist kokku 12 punkti. No jah, kui poleks olnud apsakat lagedaga ja aeglast raba ning veidi reipamalt joosta, siis võinuks ka plaani täitmine olla täiesti reaalne. Aga lätlaste vastu poleks me ikka saanud. Tulemuseks 102 punkti ja MN40 4 koht. Seekord kaotasime vaid ajaga.

5. september 2014

4.september- Laulasmaa

Kell streigib. Häda selles, et kell ei taha uuema tarkvaraga sõbraks saada. Laulasmaa maastik on valdavalt kiire ja hästi joostav. Mõned tihedamad põõsastikud olid ka. Turnida sai kah ning liivas joosta. Raja läbimine tundus mööduvat kiiresti. Saingi peale Anut metsast välja. Arvo saabus ka koheselt ja nii suundusime Laulasma spaasse saunamõnusid nautima. Sai siis neljapäevakud vääriliselt lõpetatud. Koju jõudsin täitsa väsinuna.

26. august 2014

24.august- Pala

Teatejooks. Saime seekord ikka naiskonna kokku. Esimest vahetust ei soovinud keegi vabatahtlikult joosta. Margit tahtis teist vahetust joosta, sest pelgas oma jalale liiga suurt koormust anda. Jäi siis nii, et jooksen viimast vahetust. Samas meenus, et Koitjärvel ebaõnnestus minu sooritus täielikult. Aga Margit ja Anne tegid puhta ja enesekindla jooksu, nii sain metsa täiesti pingevabalt, sest vahe teistega oli märkimisväärne. Samas ei saanud ennast ka unistama jätta. Eelviimase punktiga sai veidi koperdatud, kuid esikohta see enam ei ohustanud. Tubli töö, pole midagi öelda. Kahju ainult, et naiskondi kesiselt oli.

25. august 2014

23.august-Pala

EMV tavarajal Jõgevamaal Palal. Kuidagi pikk tundus see teekond sinna. Võtsin seekord Olaviga Venekülast auto peale, siis oli loogiline jätk sõita Aruküla kaudu, Järva-Jaani, Jõgeva, Palamuse ja olimegi kohal. Sõiduaeg tuli lühem, kui olin arvestanud. Ilm oli suurepärane, mitte väga palav. Stardini oli aega ja tee sinna omajagu ka. Sai sinna kergelt sörgitud. Ma ei tea kuidas, kuid meie klubi naised olid suhteliselt järjest mets minemas. Kuid metsas ma ühtegi konkurenti ei kohanud, alles 9-s punktis kohtusin enne mind startinud Triinaga. Tulemused

10. august 2014

9.august - Sulbi-Osula

Öisele minek oli põnev. Nägime erinevaid loomi. Konnad hüppasid teel, omi asju ajasid veel rebane ja kitseke pojaga. Osulas oli kohtumine politseiga, kes kontrollis juhi joovet. Tagasi teel sibas veel mutt üle tee. Sulbi oli veidi tuttav koht, sai siin kord pikal rajal joostud. Kui hakkasime endid stardivalmis seadma, selgus, et olen Märteni lambi kaasa võtnud, aga aku koju jätnud. Õnneks saime ühe, mitte just väga hästi sobiva aku laenuks, mille Märten nutikate abivahenditega lambiga sobima sai. Endal oli ikka paha tunne küll, sest olin kohe mitu vajalikku asja seekord maha jätnud. Startisin küllalt ees, mis mind eriti ei seganud, sest meeldib ikka oma jooksu teha, mitte teiste sabas joosta. Kohe alguses õnnestus mul teise punktiga hulga aega tiirutada. Siis hakkas taas kõik kenasti laabuma. Enne lõppu suutsin taas orbiidile ennast ajada. Sai seda metsa ikka põhjalikumalt inspekteeritud. Tore oli metsast välja saada küll. Autasustamisele polnud mõtet jääda, nii jõudsime varem Tikutajale ning sai veel suitsusaunas leilitatud ja tiigis ujutud.

9. august 2014

9.august - Rõuge

Eesti MV sprindis Rõuges, korraldajaks Võru klubi. Lubati ilusaid vaateid ja põnevat maastiku. Karantiini olemusest ma hästi ei adunud, sest pidin seal poolteist tundi passima. No aeg kulus Wc järjekorras viibimisele, lobisemisele ja toimuvaga tutvumisele. Karantiinis pidi olema kell 12, hiljem saabujaid alasse ei lastud. Tibutas harvalt vihma ka. Voliniku proua Saluri kõndis asjalikult ringi ja jälgis toimuvat. Silma jäi, et Sarmite vestles üle lindi jooksu lõpetanud klubiliikmetega. No eks nad rääkisid ilmast ja marjasaagist, mitte rajal toimuvast, mida pärast teistega telgis arutati. Samas ei kontrollinud keegi, et karantiini jõudsid kõik võistlejad ning kas mõni ei jooksnd lihtsalt parklast vaikselt starti. Starti sai joosta ümber Rõuge Suurjärve, K-punkt Eesti Ema ausamba juures. Mäest üles jooksin rahulikult, jõudis suuna ja rajavaliku ära mõelda. Valikutega pidi olema kärme. Jooks sujust kenasti, ühel lühikesel etapil tegin kokku 40 sekundilise vea. Uskumatu, et vahel ei näe kaardil seda mis seal on. No eks need teed olid veidi ähmased küll. Seekord siis tulemuseks kolmas koht. Peale võistlust sõitsime Krabi poole, Tikutajale sugulstele külla ja öiseks jooksuks jõuvarusid täiendama.

8. august 2014

7.august- Lümanda

Raplamaal on ikka seda energiavõsa ohtralt. Kaarti esmapilgul vaadeldes, mindagi peale rohelise värvi küll ei olnud. Ainult raja alguses ja lõpus sai vähe mööda lagedamaid kohti joostud. Rada ise oli linnulennult 6 km pikk ja 16 kontrollpunktiga. Aga kui nii kaugele oled sõitnud, siis tuleb maastikust ikka viimast võtta, nii siblisin metsas 9,5 kilomeetrit. Kuni neljanda kp-ni oli kõik ok. Peale seda läks jooks kuidagi kehvaks. Jooksin hooga punktidest mööda, üle ja ümber. Suurem prohmakas tuli pikal etapil 11-st 12-sse. Kus ma arvasin õigemaks kp-sid  läbida nii 11-14-13-12-13-14, selline lahendus lisas oma 15 minutit jooksu. Aga joosta on ju tore.

6. august 2014

6.august- Tabasalu

Srinditeade ja täitsa esimene Tallinna MV-s. Lahe sain ka joosta. Võistkonna leidsin ka, õigemini võistkond (Tarmo Klaar ja Sander Annus) leidsid minu. Puudu oli veel üks naine ja selle saime korraldajate vahendusel Mercury klubist Siiri Mustkivi näol. Siiri jooksis esimest vahetust, mehed järgmisi ja mina viimast.
Kodus kaarti uurides ja etapivariante mõeldes, märkasin, et kaardil on põhjajooned veidi kaldu. Ma juhendist küll ei lugenud sellekohast infot ja joostes jäi see kuidagi tähelepanuta. Mõningast kaldumist võib see selgitada küll.
Rada oli vahva ja rajameister Margus suutis minu pea alguses kohe sassi ajada ja nii jooksin kokkuvõttes tubli 1,5 km plaanitust rohkem. Lõpus suutsin maadelda veel kuusehekiga, kuid mõlemad jäime terveks.
Võistlus oli hästi korraldatud ja jõudsime veel tunnikese Tabasalu tervisekeskuses lõõgastuda. Ilm oli küll kuum, aga mõnus saun on ka hea.

31. juuli 2014

31.juuli- Kalevi-Liiva

Uuel maastikul. Punkte oli täna ohtralt 5,8 kilomeetrile jagus neid 25. Tikkimist reljeefil oli omajagu. Kuna tunnusnumbreid seekord kaardil ei olnud, siis Anu oli tubli ja printis legendid ja kiletas ka.  Kahjuks polnud ma täna metsa seljakotiga tulnud ja haaknõela polnud kuskilt võtta. Arvo otsis kogu auto läbi ja mida polnud, seda polnud. Õnneks sain Agu Koppa käest ühe ja Merikeselt veel teisegi. Kaardid on nüüd mõnusasti veekindlal paberil, kuid igaks juhuks sain Arvolt kiletasku ja ka sellest oli täna ikka abi. Täna oli kaart kuidagi väga kribu-krabu ja võinuks lausa 7500 mõõtkavas olla. Mõned strateegilised objektid jäid punaste rõngaste ja joote tõttu tähelepanuta. Enne viimasesse punkti oli silla ületus mõningane üllatus ja hea oli, et sealt turvaliselt üle sai.

29. juuli 2014

Suvi ja päike

Päevitada mulle eriti ei meeldi ja see palavus on muutumas tüütuks. Joosta nagu eriti ei tahagi. Kuid vahel ikka jõuan metsa ka.
Samas on hea tõdeda, et Märten on rattasõitu nautima hakanud. Kui eelmisel aastal rattaga tööl käimine teda väsitas, siis nüüd on sellest ka kasu tõusnud.
Märten ise kirjutab oma tegemistest siin nii.

Ja ERR-i spordiuudised kirjutasid sedasi.
 Nädalavahetusel Kiikalas peetud Soome rattaorienteerumise meistrivõistlustel võitsid Eesti noormehed kolmest võimalikust kolm kuldmedalit.
Laupäeval võisteldi üle 30 kraadises leitsakus tavarajal, kus 16-aastaset poiste klassis tuli üle 2-minutilise vahega teise koha ees Soome meistriks Märten Pais.
Pühapäeval jätkus sarnane kuumus kui võisteldi sprindidistantsi meistritiitlite eest. Noorimas võistlusklassis, 14-aastaste poiste seas, tuli antud vanuseklassi võitjaks Markus Pais. Vaatamata viperustele - puutevaba märkesüsteemi häire viimases punktis ja seejärel pöördel mahatulnud kett - oli ka sprindidistantsi ülekaalukas võitja oma vanuseklassis Märten Pais. Taas oli kummagi edu lähima konkurendi ees üle 2 minuti.
Kolme nädala pärast ootavad noori ees Eesti meistrivõistlused Rakveres ja Valgehobusemäel.
Vennad esindavad Soomes Hamina klubi Vehkalahden Veikot, mis on traditsioonidega orienteerumisklubi ja valitud 2011. aastal Soome parimaks spordiklubiks.
Tänu isa Mardile on Märten saanud võistelda MTBO võistlustel ja Soome klubis olemine on ka Märtenile ja Markusele uusi o-elamusi pakkunud.  Soome klubid hoolitsevad oma järelkasu eest hästi, pole midagi öelda.
O-jooksuga on Märtenil nagu on. Ja eks ole noortekoondise statuudi ja kandidaadi staatustest asusaamisega probleeme, et kuidas need asjalood tegelikult käivad ja kes kuhu pääseb ning miks.

18. juuli 2014

17.juuli- Kolga-Aabla

Mets ja rada täitsa ok. Sai muda, vett ja musikaid.

11. juuli 2014

10.juuli- Samblapõllu

Koht oli kena, mets hästi joostav, isegi liiga joostav. Ja sammalt oli seal metsas palju küll. Kiidan rajameistrit Margust seiklusrikka raja eest.
1-57, alguses sai rahulikult mindud. Ootasin punkti kuidagi varem.
2-31, minekul tegin väikese kaare sisse.
3-53, orvand, sebijaid oli küllaga.
4-33, lihtne.
5-60, vahel on kasulik legendi lugeda.
6-34, otse minek ja kaldumine paremale.
7-35, hiljem kaarti vaadates on kõik selge, kuid metsas lugemise vea tõttu läksin alguses valesse orvandisse.
8-36, ei suutnud jooksu pealt välje mõelda, milline oleks parim mineku variant. Nii tegin teeraja valiku ja jooksin juba punki piirkonnast mööda. Tanel ja Kairi juba seiklesid seal. Väike seiklus kraavidel. libastusin kraaviserval ja jalad said märjaks. Mõnus.
9-58, mitte just otsem minek, kuid otse punkti siiski.
10-38, mõtlesin juba mustikaid haarata mööda nõlva üles rühkides, kuid neid seal kahjuks polnud.
11-40, sai lausa nii hoogu mindud, et jooksin kaardist välja. Ei tea mis ma sinna ära kaotasin. Igatahes tundus, et olen orbiidil terve igaviku. Nii 9 minutit, see selgus ikka hiljem. Mõtlesin juba loobuda, kuid jõudsin ikka punkti. Masendav.
12-51, suht lihtne võrreldes sellega mis selja taha jäi.
13-48, väheke sai vara nõlvast alla joostud.
14-45, otse punkti. Hurraaa.
15-44, tuttav koht, siin sai kevadel joostud.
16-46, täitsa koba, otse punkti.
17-61, mööda teerada jooks.
Saigi läbi. Ja vea ajalist mahtu arvestades ja suutmist 6,2 km asemel läbida 8,5 km polnud tulemus kuigi halb. Kaotasin vähem kui 3 minutit võitjale. Ei tea mida teised metsas tegid, kui mina kokku 10 minutit metsa kaardistasin!?
Tulemused

Peale metsas jooksmist sai koos Anuga Lohja järves ujutud ja sai veidi külas käidud, grillvorstid, salat ja kook, need kulusid täitsa ära. Täitsa tore päev iseenda jaoks.

5. juuli 2014

5.juuli- Võsu

Viimane XT spordi korraldatud rogaini etapp- suverogain Võsul. Ilm oli super, suvele kohane. Hakkasin hommikul varakult liikuma, et Viru rabas üks hommikujooks joosta. Raba oli ilus ja päike soojendas mõnusasti. Mõtlesin, et tuleb hea jooksuilm. Samas kartisn ka, sest teades Mati taluvuse piire, ei saanud see väga hästi lõppeda. Kuus tundi müttamist on liiast. Eeldatavasti neli tundi on maksimum, mida suudame koost rahuldavalt läbida.

4. juuli 2014

Varblase elu

Mais olid vägasoojad ilmad ja nii sai wc-s aken avatud ja kenasti haaki pandud. Mingi hetk läksid imad jahedaks ja nii sai vaid sisemine aken kinni lükatud. Mingil hetkel ütles Märten, et üks linnuke on aknalauale pesa teinud. Ja mis sa kostad, väike pesa ja ilusad neli roosakat  muna sees.
Varblased sehkendasid tihedasti pesas. Peale ERC-d olid munadest koorunud pojakesed.
 
Akna taga on kuulda säutsumist, pesas hakkab kitsaks jääma. Terve juuni käib vilgas lendamine pesa vahet. Varblaste ema on kõhnake, isa veidi kobedam. Teevad pessa lendamisel pettehaake. No ma ju tean, et teil on minu akna taga pesa.
Säutsumine valjeneb. Kolm poega teeb tihedamalt häält. Üks piuksub vaikselt.Kätte jõudnud juuli. Umbes kuu koorumisest.

Kuidagi märkamatult on varblase pojad suureks saanud. Vaatavad juba ringi ja on uudishimulikud. Tore oli vaadata, kui üks kärbes pesa lähedale lendas. Kolm nokakest jälgis tema lendu. Korraga oli üks pojuke pesast puudu. Ju läks lendamise koolitusele. Sest nüüd kakerdasid pojukesed juba ka pesast väljas. Kaks nendest täitsa asjalikud. Varsti läheb veel üks lennukursustele. 3.juuli õhtul sajab vihma. Kaks kössitavad pesas.
Täna 4. juuli hommikul oli pesas vaid üks pojake. Kuidagi hädine teine, piuks ka vaikne. Tema lennule vist ei pääse.

Lõuna ajal paisti, et linnukese jaks on lõppenud. Varblase ema pole pesa juures käinud. Kahju, selle linnukese elu oli kuu aega pikk. Kaevasin õunapuu alla augu ja viisin ta koos pesaga sinna. Mõned varblased säutsusid oksal. Võibolla said nad aru, mis teoksil.



3.juuli- Männiku krossirada

Neljapäevakud on muutumas tõeliseks krossijooksuks. Vahel ikka jõuan kiirust ka arendada ja siis kohe tuleb selline hoog sisse, et punktist mööda jooksmine on lihtne tulema. Nii siis juhtus paaril korral. Lõpuosas jooksis Lauri minust mööda, kiitis midagi ja nii kadus lugemisejärg ning paar minutit peata olekut. Ei tasu ikka metsas inimestega suhelda. Aga rada oli mõnus, ilm super.
Tulemused

1. juuli 2014

1.juuli- Kaberneeme

Selle aasta esimene teispäevak. Ilm oli kehv ja ma poleks muidu läinudki, kuid sai Anule lubatud, et läheme, niisiis sai mindud.
Kaberneeme on ilus koht ja sinna tasus siiski minna. Rada oli jooksukas. Mõned eksimused tulid. Esimesed  punktid 36-35-38-39-41-43-37 olid lihtsad, jooksult läbimised. 8-31, tekitas mõningast hämmingut, sest reljeef oli suhteliselt ujuv.
9-33, kaldusin minekul veidi paremale, kuid mitte palju.
10-46, jooks mere äärde.
11-54, teejooks.
12- 48, otserünnak ja hirm, et kas jõuan ikka punkti. Jõudsin ja täitsa hästi.
13-52, suund suurtele kividele ja selle taga orvand.
14- 42, otse minek, väike seisak, kahtlus, kuid punkt nähtav.
15- 49, siin tegin suurema vea, tulnuks punkti joosta ringi mööda teed, oleksin ka kiiremini jõudnud. Läbi vee minek polnud just kohutav, kuid kaldusin otseminekul vale lageda peale, siis jooksin punktist napilt mööda ja jõudsin juba viimasesse punkti. Tagasiminek ja tutvumine kaevikutega.
16-50, lõpuks saigi läbi.
Anu tahtis küll karjääri ujuma minna, millega olin alguses nõus. Kuid teda oodates läks see tuhin üle ja nii jäi suplus ära.

26. juuni 2014

26.juuni- Määra- Padise

Padise kaart on täitsa ok, kuid see Määra kant on problemaatiline. Viimati sai seal Harju teadet vihmas joostud, ei olnud meeldiv päev.
Täna siiski ilusam päev ja sai sinna koos Anuga mindud.
1-59, tundus kohe kuidagi kahtlane koht, minek ebakindel ja kobamisi sattusingi punkti.
2- 32, suunajooks, väike kaldumine paremale.
3-40, mõttekoht. Otse või ringi. Otse tundus kiirem. Jooks sujus kenasti, kuid väikesed kahtlused tekkisid ja nii vajusingi sujuvalt minekul vasemale ja nii pidin veidi soos ja toomingavõsas ragistama. Kivi käes.
4- 41, võinuks joosta mööda rada ja teed, kuid sai mindud taas otsemat teed.
5- 49, jooks jõeni ja väike kobistamine võsas.
6- 48, suhteliselt lihtne punkt.
7- 47, mööda rada otse punkti.
8- 46, ei hakanud otse trügima, jooksin mööda teed.
9- 45, joostes kaldusin teeni ja nii tuli väike haak.
10- 51, ei jõudnud kohe taibata, et tuleb joosta tagasi, et minna edasi.Mööda teed joostes oli hoog sees ja nii jooksin õigest teeotsast mööda. Kaevik prügi täis.
11- 52, jooksukas punkti.
12- 34, segane hoogne minek, sai tehtud lisa kaar teele ja sealt siis punkti.
13- 56, lihtne punkt, et seda ju ei saanud nii lihtsalt võtta.
14- 35, lihtsamast lihtsam.
15- 39, haak võssa, kuuseoksad teevad haiget. Küngast ootan veidi varem.
16- 37, otse punkti.
17- 38, jooksin hooga orvandisse ja napilt punktist mööda. Tagasi vaadates oli näha juba sügav rada punktist tulemas.
18- 60, viimane küngas, noorvõistlejad tunglesid punktis
F- oligi kõik.
Tulemusega jäin rahule, kuigi võinuks ikka paremini.
Tulemused.

13. mai 2014

100 päeva hommikujookse

Sai kord veebruaris ühinetud suhtlusmeedias algusega, sest viimasel ajal oli sotsiaalmeedias levima hakanud igasugused katsumused.  Siis arvasid TTG noormehed Tauri ja Rasmus, et õige hetk on luua  oma challenge. Nimelt kutsusid nad kõiki üles käima hommikujooksudel ja nii 100 päeva järjest alates 26. veebruari hommikust kuni 5. juunini, mis tähistab nii kooliaasta lõppu kui ka suve algust. See aitaks lisaks tervise edendamisele muidugi kaasa ka talvel kadunud rannavormi taastamisele.
Et lisada veel väheke stiimulit, siis kes ei ürita, jäävad võlgu hoopis iseenda tervisele ja füüsisele.
Seega panin oma äratuskella 30 minutit varasemaks helisema ja tegin selle investeeringu endasse. Kui enne tõusin 6.30, siis nüüd kell 6 ja erilist vahet ei ole, sest kõik toimingud jõuab kenasti tehtud. Oluline on vaid õigeks ajaks tagasi jõuda, et hommikunepudru keeta, lapsed üles äratada ja nad kooli saata.  Nüüd on see saanud mõnusaks harjumuseks ja arvan, et sellega tasub jätkata. 

Tänu hommikujooksudele olen saanud hulga lisatreeningkilomeetreid.  Loomulikult on olnud hommikuid, kus jooksma minna pole tahtmist, kuid see tunne on kiirelt möödunud. Alguses ei olnud ka kindel, kas suudan seda teha, sest õhtuti sai ju niikuinii joostud. Siis nüüd võin väita, et hommikune jooksmine on enesetundele päris hea. 
Tänaseks on 77 % eesmärgist täidetud.

10. mai 2014

10.mai- Kehra


Xt spordi kevadrogain, kestvusega 5 tundi.
See rogain oli meile Sassi ja Matiga ammu treeningplaanis kirjas ja pidime osalema. Selles polnud kahtluski. Registreerimine jäi Mati ülesandeks. Ja ma ei tundnud mingit muret, et kas meie võistkond on kirjas, sest muretsemiseks pole ju põhjust. Aga kui kolmapäeval huvitusin, et kes ka jooksevad, siis oli minu hämming suurem kui maakera. Mida pole seda pole. Kuid Mati kenasti koos Marjega Spordilinna võistkonnaga kirjas. Mis toimub!? Kirjutasin siis Sassile, siis Heigole ja saime ikka võistkonna Lendorava stardijoonele.
Millest tekkis segadus. Täpseid kommentaare-selgitusi tahaks Etsi blogis küll lugeda. Mina saan asjast aru nüüd nii, et segaduse tekitaja ei saanud ise rogainil osaleda, aga Spordilinn ei saa ju võistlusest kuidagi eemale jääda. Nii läks varumees käiku, kes muidu rogaini võistkonda enam ei sobitunud, kuid klubikaaslane tuleb ju ikka vastu ja aitab. Kahetsusväärne on aga see, et teise võistkonna killustamine ja nende treeningplaanide nurjamine ja võimalik starti mitte pääsemine on täiesti ebasportlik käitumine. Minu arvamus on nüüd küll kardinaalselt muutunud, olen rohkem kui pettunud.
Oleme Lendorava vs Cursuga teinud head meeskonnatööd ja treeninguid. Kiidan Lahtmäe-Hiie tiimi, kes väärt nõuandeid ja ka treeninguid on korraldanud. Kuigi jah, iga võistkonnaliige peaks ja peab rohkem pingutama, et olla parem. Nüüd ainult  Sassiga joostes sai selgeks, et suudamegi rohkem.
Kevadrogain kujuneski sprindivõistluseks, sest lihtsalt uimerdamiseks polnud aega. Rajaplaan tuli teha 5 minutiga. Mõtlesime, et võtame suuna 30 peale, kuid vahetult enne starti mõtlesime ümber ja suundusime hoopis punkti 50. Suurem osa jooksiski punkti 30 poole, mõned üksikud ka põhja suunas. Ja see oligi hea, suurem mass oli juba läinud, kui meie samasse suunda jooksime. Peaks ütlema, et Sass tegi hea plaaneeringu. Plaan oli ikka suurem, kui jõudsime teha, kuid tulemus oli siiski hea. Üldarvestuses 7 koht, HD40 klassis parim sooritus ja HD klassis teine tulemus, kuid samaarvu punktidega, aeg neil 10 minutit parem. Samas kui meil oleks veel 10 minutit aega olnud, siis jõudnuks ühe punkti läbida küll. Aga mine tea, vihmasadu ja joogi lõppemine ei mõjunud 1,5 tundi enne lõppu kuigi hästi. Joogipunkt ei pakkunud vähem kui tund lõpuni enam mingit kosutust.
Õhtul sai tehtud väike jalutuskäik, rohkemaks polnud enam jõudu.
 Tulemused

8. mai 2014

8. mai- Linnamäe

Tallinna neljapäevak Linnamäel, nõgeseid ei olnud, kuid muda ja võsa anti lahkelt. Enne starti juhtus midagi, mis mu mõttetegevuse mõningal määral sassi ajas. Kaarti võttes sain veel ühest apsust kaardiga teada ja nii olingi täielikus segaduses. Kohe esimeste punktidega tegin mõttetu sikk-sakki, peale tammi punkti otsustasin hoopis tagasi joosta, kuigi pidanuks edasi jooksma. No võiks ju suuta rohkem keskenduda. Siis tegin lõike, mis viis mind läbi mudavee. Jalad sain jões uuesti puhtaks, kuid hiljem selgus, et jätsin seeläbi ühe punkti vahele. No ju ta sellel rohelisel taustal eriti silma ei torganud. Seal kus kaardil olid punktinumbrid nihkes, tegin ise ka punktidest ülejookse ja vahelejookse ja tagasijookse. Eriti tore oli kp 49, mis ei olnud seal kus ta pidanuks. Juhtumisi riivas silma tähis, mis oli ühe kuuse sees. No samasuguseid hämmingus otsijaid oli seal teisigi. Tore, kui neid päästa sain. Ka kp 50-ga oli vähe sekeldamist. Lõpus tegin veel ühe kaare punkti 56, kuid pole kindel kas vasakult minnes olnuks kiirem variant. Mahalugemisel selguski, et üks punkt on vahele jäänud. Kurb. Kuid lahke naisterahvast pakkus kommi, nägu oli tuttav, kuid nime ei tea. Samas sai aastaid tagasi temaga koos orienteerumisbussiga sõidetud, kui mu poisid veel nööriradadel siblisid.
Rajameistrile tänud vaeva eest ja pean meeles ka lahket-mõistvat parkimismeeskonda.

4. mai 2014

3.-4. mai- Pope

Sai siis käidud sassi ja Matiga öisel võistlustreeningul Lätimaal ja osaletud 12 tunnisel Pope Rogainil. Ilves-3 jäi seekord siis vahele. Mati oli tubli ja suutis joostakahel päeval. Samas ei olnud me Sassiga kindlad, kas Mati jõuab veel 12 tundi joosta.
Start metsa anti kell 20, sai muidugi hooga uhatud, sest plaani oli ju võimalikult palju punkte valges läbida. Tempo oli minu arvates suhteliselt ok, Matile see aga eriti ei meeldinud. Võtsime tempot veidi tagasi ja lasksime kaasvõistlejatel ees tööd teha. Meie ülesanne oli siis vaid olukorda enda kasuks korrigeerida. Pimeduse saabudes tempo loogiliselt langes ja tegime ühe suhteliselt lihtsa punktiga 20 minutit tiirutamist. Võistlusmoraal oli samuti langenud. Kui öösel kolme paiku sadama hakkas, siis ühtne liikumine kiskus kiiva. Luik-haug-vähk olukorda ei tekkinud, kuid palju sellest ka puudu ei olnud. Linnulauluga hakkas rohkem sadama ja kuna jooksutempo oli väga madal, siis pidin ise hakkama tempot tegema. No külmetada ma küll ei tahtnud. Mati punnis vastu, kuid Sassi abiga saime viimased 8 kilomeetrit läbitud ja veidi jäi aega ülegi.  Ma olin ka päris õnnelik, et võistlus hommikul kell 8 lõppes ja ei pidanud kella 12 pingutama.
Tulemused 

30. aprill 2014

30. aprill- Pada

Lääne- Virumaa kolmapäevakul pakuti uut kaarti, tuli minna. Samas ühendasin meeldiva kasulikuga ja suundusin päevakult Rakverre aiatöid tegema. Miks ka mitte.
Kaart valdavalt rohelist värvi, mõningaste viirutuste ja valgete laikudega. Metsas mingit vahet ma küll ei näinud. No, paaril etapil sai ilusas metsas kah joosta. Suunajooksud läksid kõik nässu, sest risu ja toomingavõsa oli nii palju, et sinna lihtsalt jäid kinni. Papupaelu pidin ka korduvalt siduma, miks nad küll lahti tulid. Tavaliselt seda ju ei juhtu. Pidanuks teipima, mida ma küll harva teen.
Mõne punktid sai ka puhtalt võetud, mõned läksid õnneks, osad kobamisi ja paar läks ikka täielikult orbiidile. Lõpuosas sai kambaviisi punkti jahitud, kaart oli seal küll üldistav, kui täpne. Muuseas, kaardil olev legend ei klappinud lisalegendiga ja kohati ei klappinud ka kumbki metsas olevaga kp-ga. Veidi kirumist ja jooks edasi jätkus. Nüüd siis maastik nähtud, kammitud, võib rahule jääda küll.

24. aprill 2014

24.aprill- Merimetsa

Esimene neljapäevak Tallinnas. Sai kiirelt kohale mindud, sest õhtul tuli veel Endel Pärna operetigalale minna.
Stardist sai hooga mindud. Kõik nagu sujus, kuid teisest punktist sai jätkuva hooga mööda põrutatud. Tagasilöök ei olnud hull, kuid seitsmenda punktiga tegin korraliku põike siia kui sinna. Edasi sujus kenasti. Mereäärne tühermaa polnud just kiita, kuid punktid sai hästi kätte. Viimasesse punkti jooksul tegin vale valiku ja ilmselgelt pikem tiir, kuid jõudsin kenasti ajagraafikusse ja operetielamusi nautima ka.

10. aprill 2014

9. aprill- Kloostrimets

Sai siis öises Kloostrimetsa võsas sebitud. Hirmus külm oli, kuid kuu paistis. Noh, aga jooksma hakates sai sooja ja siis läks täitsa palavaks. Erilist kiirust jooksus nüüd küll ei olnud, pigem aeglane kulgemine.

7. aprill 2014

7.aprill- Lepistiku park

Ilm oli vihmane, kuid siiski ajasin ennast Kompassi päevakule, kuhu ma kuigi sageli pole juhtunud. Tänane formaat topeltvalik tundus põnev ja nuputamist pakkuv. Alguses arvasin, et tegin hiilgava planeeringu. Kuid kodus väljatrükki uurisin, siis selgus, et nii see siiski ei ole. Olin mõlemal ringil teinud ühe sama etapi. Aga mõnus treening sellegi poolest.

6. aprill 2014

6.aprill- Teletorn

Tallinna Tõuusujooksusarja 2014 finaal toimus 6. aprillil Tallinna Teletornis.Läksin oma eelmist aega loomulikult parandama. 
Ühtlasi kuulus see ka rahvusvahelisse sarja  WFGT Towerrunning Challenge 2014. Sama sarja järgmine etapp toimub juba 26. aprillil Calgarys. Rohekm infot leiab aadressilt www.towerrunning.com

Võistlusest võttis osa 159 meest ja 61 naist. 220 finišeerujat jagunesid 15 riigi vahel, osalejaid oli Poolast, Jaapanist, Venemaalt, Suurbritanniast, Soomest, Hiinast, Itaaliast, Tšehhist, Ukrainast, Saksamaalt, Slovakkiast, Austriast, Hispaaniast ja Eestist.

Tänu rahvusvahelisele eliidile püstitati uued teletorni rajarekordid:

Mehed:
1. Piotr Lobodzinsky         Poland     1985 00:04.10,7
2. Christian Riedl           Germany    1980 00:04.20,8 
3. Tomas Celko               Slovakia   1984 00:04.34,7
--------------
9. Aleksander Andre          Estonia    1978 00:05.14,0

Naised:
1. Lenka Svabikova     Czech Repu 1984 00:06.12,8
2. Kaisa Kukk                Estonia    1984 00:06.18,5   
3. Cristina Bonacina         Italy      1975 00:06.36,3   


Tulemused / Results:

Ametlikud pildilingid / Official pictures:

Tallinn TV Tower Run 2014 finish line:
Tallinn TV Tower Run 2014 startline:

Pildid ja kajastus meediast / Picture galleries from media:

Tallinncity pildid koos Postimehe videokokkuvõttega:

Delfi pildigalerii:

BNS-i pildigalerii (fotod Heiki Rebane):

Õhtulehe osaluseksperiment:

Kanal 2 uudistemagasin „Reporter“, ajakirjanik Imre Kaasi osaluseksperiment:
 

27. märts 2014

27.märts- Haabneeme

Väike sprindivõistlus Haabneemes, miks ka mitte. Enne rogaini paras väike jooks teha. Rajameister Mait Tõnissonile tänud.
Rajale sai starditud otse autost. Rumal minust tõesti, pidanuks ikka veidi soojaks jooksma. Enne esimest punkti tundsin, et jalad on kui pakud. Kuid raja edenedes said jalad päris soojaks ja mõnus oli joosta. paar koperdust tuli ka. Üks sellest, et oleksin peaaegu punkti vahele jätnud ja teine teevalikust.
Tulemused

25. veebruar 2014

23.veebruar- Haanja

Esimene Winter Xdrem, kus olin stardis rattaga. Ratastega minek oli küll hullumeelsus. Punnisin selle vastu veel hommikul enne starti, kuid kes siis mind kuulab. Pabistasin ikka täiega, sest polnud ratast ammu võistlustingimustes sõitnud, eriti veel talvel. Põhja Eestis on lumeolud kasinad või praktiliselt mitte midagi. Rõuge poolt tulles, peale Kurgjärvet aimasin halba, lund oli just võistlusmaastikul ikka rohkelt.Võistkonnakaaslased Mati ja Sass orgunnisid mulle ratta ja nii polnud enam pääsu.
Raja planeerimiseks polnud palju aega ja kokkuvõteks sai see mitte väga hea, kuid tasus üritada.
Algus oli paljulubav. kuid kõrvalteed olid ikka jubedad. Kartsin nii mis hirmus. Tõusud olid lihtsamad, kuid alla mäge võttis südame alt ikka külmaks küll.Lõpuks juhtuski see, mida kõige rohkem kartsin. Kukkusin, nagu algaja rattur ikka. Nüüd on parem põlv haige ja ei kannata eriti astuda ning paistes ka. No see põlv on ikka vatti saanud ja õmmeldud ka. Vasakul ainult mõned sinikad ja vasak ranne sai kah veidi põrutada. Nii, et jooksmisel nüüd paus.
Edasi pedaalides andis parem jalg ikka kõvasti tunda. No ja see Munamäetorni ronimine oli ikka vaevaline, alla tulemisest ma ei räägigi. Mehed ikka optimistlikud, jõuame, suudame. Peale
Kaldemäe ringi tegemist tundsin, et pea hakkab valutama ja nii lõpetasingi oma matka peavaluga.
Kuid ebamugavused ja mõningased ebaõnnestumised ununevad ruttu ja varsti siis märtsis taas seiklema.
Loodetavsti jalg paraneb kiiresti.

10. veebruar 2014

9.veebruar- Audentes

Kena pühapäeva hommik, väljas ei paugugi pakane, vaid on täitsa soe. Ei tahtnud ma seekord siseorienteerumisel osaleda, kuid Merike helistas ja tegi ahvatleva ettepaneku. No eks sünnipäeva tulebki meeldivalt sisustada. Nii kepsutasin kohale. Sai tehtud kaks kiiremat ringi ja kella 11-ks oli võistlus läbi. Töö kiire ja korralik. Noorsportlastega on päris raske võistelda, kuid saavutasime naisvõistkondade arvestuses ikkagi tubli III koha.
Õhtu veetsin koos sõbrannadega ooperis, kuulatud-vaadatud sai Rigolettot, kuid nädal varem nähtud Tannhäuser meeldis mulle rohkem.

3. veebruar 2014

3.veebruar-Olümpia

Tallinna tõusujooksusari on alanud. Osalesin taas ja sai siis Olümpia trepisprindil märk maha pandud. Jjõudsin õnnelikult 26 korrusele 3.08. Parandasin oma eelmist tulemust märgatavalt. Venttist on olnud ikka kasu ka. Auhinnaks anti hing, mis paelaga kaelas.

30. jaanuar 2014

Aasta täies hoos ja talv oma hiilguses

Aasta esimene kuu on olnud päris tempokas ja pakkunud ohtralt elamusi. Nii spordis kui kultuuris.
Olen jõudnud paar korda kinno. Walter Mitty salajane elu oli huvitav, lakke hüppavaid emotsioone film just ei tekitanud, kuid mõttetera oli selles siiski olemas. Oli mille üle mõtiskleda. Mõtteainest andis ka Nünfomaan. Filmi algus tundus lausa igav, kuid tegelikult oli film filosoofilist laadi. Osadele film ei meeldinud ja lahkusid saalist.
Teatrielamustele ütlen alati jah. organiseerisin oma poisid koos Kristina lastega teatrisse, vaatama Rakvere teatri etendust 8 armastavat naist. Kõik jäid rahule. Ainult Märten loobus ja ei tulnud teatrisse. Mihkel pidas ka vapralt vastu. Sõbrannade ettevõtmisel jõudsin ka etendusele Võidab see, kellel on kõige hullem mees. Nalja sai palju ja saalis oli enamus ikka naised, mõni mees julges ka kohale tulla. Võibolla võibki tõsi olla, et elu eesti mehega on üks suur hämming. Isegi olen seda hämmingut kogenud, kui mees arvab, et naine ju iseenesest mõistetavalt kõike teab , ilma et mees midagi räägiks. Kohati tundub, et mees on rohkem enesekesksem, naine rohkem teistele mõtlev. Ega naisel polegi probleem tulla mehele vastu ja tegema- panuatama nagu Piret Krumm ütles 90% ning 10 % omaalgatust mehe poolet pole ju palju nõutud, kuid naine peab ka siis mehele ütlema, mida ta tegema peab. Kummaline on veel see, et paljud mehed ei märka, et võiks naistele mantlit selga aidata või seljast ära võtta. No neid näiteid on mitmeid ja need tulid ka etenduses ettekandele. Ringvaate mõttekäik
Talv on sellel aastal kuidagi krõbe, kuid ilus ka.

5. jaanuar 2014

Head ja paremat uut aastat!

Aasta on juba päris mitu päeva vana ja tundub, et tuleb kiire ja töökas aasta! Vähemalt minu uue aasta esimesed päevad on siiani mitmekesised ja kiired.
Suuri uue aasta lubadusi hetkel ei ole, kuid mõned unistused-soovid siiski on ka. Nendest ma pikalt kirjutama ei hakka.
Igatahes algas aasta uute treeningutega.
Aasta esimese laupäeva veetsin koos tublide sportlastega Kõrvemaal. Ega midagi erilist leiutama ei pea, vaid tuleb kogenumatelt õppida ja ise järele proovida. Nii sai teos Pekist priiks formaadiline käimisjooks, ca 5 minutit jooksu ja siis samapalju kiiremat käimist. Tubli Margus mõtles-joonistas raja ja kõik uljad suundusidki metsa. Veidi harjumatu see kiirkõnd oli küll, kuid inimene harjub ju kõigega.  Eesolev grupp kadus meil Nelijärve järvede vahel ära. Tegime väikese raja muudatuse, et neid uuesti kätte saada, kuid ei saanud. Joostud sai ikka veidi rohkem, sest kui olin koos Marje, Editi, Viive ja Riikaga 1,5 tundi mütanud, siis nemad otsustasid suuna Kõrvekeskusesse tagasi võtta. Ma polnud nende valikuga väga rahul ja nii pidin ise edasi minema.Jooks-kõnd vaheldumisi, enesetunde järgi. Pikk etapp kruusateed tundus nii nüri. Sõin. Mida rohkem edasi liikusin, seda suurem kahtlus tekkis, et eesolev grupp läks vastupidisele ringile kui mina. Kui selgus, et olen juba 2 tundi matkanud, leidsin et nüüd aeg tagasi pöörduda, muidu ei jõuagi valges tagasi. Jätsin viimase lingu tegemata. Ja see üle puude turnimine ka väga tore ei olnud. Vahepeal ei saanud ma üldse aru, et kus ma täpsemalt olen ja kui lõpuks kruusateele jõudsin ja mõned tuttavad majad paistma hakkasid, siis tundsin ennast kindlamana. Edasi liikudes vaatan, et minu ees ongi jooksugrupp. Neile üllatuseks liigun nende suhtes vastupidises suunas. Olin endaga nii ametis, et mõte nendega tagasi joosta tuli liiga hilja. Samas oleks jäänud raja üksosa jooksmata. Nii liikusin ise edasi. No sellest oli veidi kasu ka. Metsa sees  ühe maja juures oli huvitav objekt, tegin sellest pilti ja samas sain täiendada oma magneesiumi varusid, sest keegi oli selle pakikese kaotanud. Suuremat meelehärmi tekitas minus üks kraav, mis oli ennast täis ning laiutas ja ujutas tee korralikult üle. Püüdsin küll mingeid oksi leida, et kuivema jalaga pääseda, kuid ei. Jalad said märjaks. Õnneks ei olnud enam ju palju minna. Enne jõge oli metsas nii palju maha kukkunud puid, et kaotasin raja täielikult. Kohati nagu tundus tee tuttav, kuid kindel ma polnud. Samas polnud mul ka kompassi kaasas, et enam-vähem suunda aimata. Sest kaardist ei olnud enam mitte abi. Müttasin seal ja autode müra polnud kah kuulda, et enam-vähem ennast paika panna. Lõpuks jõudsin mingile rajale, ei klappind see kaardiga kuidagi. Mõtlesin kas minna paremale või vasakule. Läksin paremale poole, vaatan kuidagi tuttav siht, nagu suusasiht ja oleks nagu siin juba olnud. Pöörasingi tagasi ja peagi olin sama silla juures kus varem. Esimest gruppi polnud ikka näha. Ma lootsin, et nad jõuavad mulle ikka järele. Jätsin siis mõned kaared välja ja suundusin Aegviidu poole. Metsa tänava alguses uurisin kaarti, et kust ma täpsemalt jooksma nüüd pean. Võtsin selleks hetkeks kindad käest ja jooksin edasi. Jõuan üle raudtee, kedagi pole ikka näha. Hakkan kindaid kätte panema, üks puudu!?! Mis siis parata, jooksin tuldud teed tagasi. Minu kinnas Metsa tänava alguses kenasti pikutamas. Silkasin siis tuldud teed tagasi. Lohutamaks ennast, et palju pole jäänud. Kõik läks hästi, kuni kaarti jagus. Korraga polnud enam midagi millest kinni võtta. Umbkaudugi polnud mul aimu, kui kaugel Kõrvekeskus võiks olla. Mõtlesin, et võtan suuna maandtee poole, küll siis ikka jõuab kohale. Samal hetkel arvas keegi, et nüüd on paras hetk mulle helistamiseks. Helistajaks pank, kelle kaardiga mul just mingi jama eelmisel päeval oli. Nii sai kohe kõnni peale üle mindud. Kui ma kõne lõpetasin ja ühele heinamaale jõudsin, ilmusid ei tea kust Tanel ja Karli. Nii võtsime punti ja jooksime koos edasi st lõpuni.
Kokkuvõtteks super-luks treeningpäev. Süüa sai ja sauna sai ning koju sõidutati ka.
Kui vaadata orienteerumise kodulehelt, siis paljud head maastikud on keelualaks kuulutatud, et sügisel polegi kohta kuhu metsa seenele minna.