29. juuli 2013

29.juuli-Männiku

Võistlusele ei õnnestunud ennast kirja panna ja ega ma poleks suutnud sprintida ka. Kuid käisin testijooksu tegemas.Esimesed meetrid jooksu tundus, et jalgadel pole häda midagi. Kuid mida kauem jooksin seda raskemaks jalad muutusid. Eriti pingutav oli liivas jooksmine. Siis olin mõnda aega segaqduses, sest ei eidnud ühte punkti. Küll ma piidlesin siit ja sealt. Jooksin veel kaugemasse punkti ja tulin taas leidmata punkti otsima. Ei midagi. Sörkisin siis võistluskeskusesse tagasi ja teavitasin rajameistrit, et punkti polnud. Kuidas ei oli, kõik on kenasti metsas. Soh, nüüd olen ise äpu, et punkti ei leia. . Kuid mindi siiski autosse uurima ja leitigi tähis ja jaam sealt üles. Oeh, vedas. Võistlus ise tundus põnev.

19. juuli 2013

Olla või mitte olla....

 Elu on vahel karm, kuid alati mitte õiglane.
Aive Tartu
Ei taha uskuda...
Uskumatu,et lahkusid me juurest,
uskumatu, et sa läksid ära.
Enam ei kuule su naeru tuules,
enam ei näe su silmade sära.

Ei taha ma uskuda veel,
et see kaotus on tõeline.
Kuna alles olid sa eluteel,
nii õnnelik ja naerusuine.

See ei saa ju olla reaalsus,
liiga raske on seda uskuda.
Kuhu kadus mõistlikkus,
ei suuda sellega leppida.

Kõik nii kiiresti juhtus,
üks hetk ja kadunud.
Lootuse südamest uhtus,
rõõm minust on lahkunud.

Niigi valus on mõelda,
et enam ei ole sind..
Veel valusam on öelda,
et jätnud oled meid….
Kuid vaatamata raskustele, mis elutee mulle  kaasa toob. Olen mina  veel siin ja selle üle õnnelik.
 

16.juuli- Harku

Tore päevak. Eriti tegi ürituse põnevaks, et leidsin ennast olukorras, nagu oleksin esimest korda Harku metsas. Mitte midagi aru ei saa. Tubli töö Maris.

6.-7.juuli- Jõulumäe

12 tunnine  XT suverogain Jõulumäel. Treening enne Venemaa rogaini.

15. juuli 2013

4.juuli-Lagenõmme

Peale eelmist päevakut tegim mitmed jooksud ja tutvusin kohaliku elu-oluga. Reedel jooksin Pidulamõisa juurest Odalätsi allikatele. Jõin seal ja värskendasin nägu. Sealt joosin veidi maad veel edasi Kihelkonna poole, kuni teerajani, mis viis Karujärve poole. Metsas taas palju maasikaid, sõin. Kulus hulga aega enne kui suusarada paisma hakkas, polnud parata pidin mööda kruusateed Pidulasse tagasi jooksma. Laupäeval tutvusin veidi Vilsandi maastikuga. Õhtul tegin pikema jooksu. Selgaselt võtsin suuna Karujärve poole, mööda metsarada jõudsin kruusateeni, mis vist metsaveoks korda tehtud. Vaatsin ka Konati järve üle. Telkimis-ja puhkekoht oli korralik. Sinna võiks isegi telkima minna.
Pühapäeval seiklesin veidi Kuressaares. Mulle vajalikud asutused olid kahjuks suletud. Tegin väikese tiiru ka  terviserajal. Õhtul tegin pikema matka, mis kujunes pikemaks kui alguses arvasin. Pidula mõisa juurest võtsin suuna Abula poole. Eesmärk jõuda Merise tuletornini. Päike polnud veel loojunud. Meri oli ilus ja rahulik. Metsmaasikad on ikka ühed visad taimed, kasvavad ka kiviklibu sees. Olid teised väetid, kuid igal taimel siiski üks mari küljes. Sõin nende röömusks küpsed marjad ära. Mere ääres oli mitu telkimis-ja lõkkekohta. Mis nii viga metsas joosta, kui vaja käid aga kempsus ära ja paber on ka kenasti olemas. Ei peagi põõsas sääski toitma. "Võimas värk" nagu Kingpool ütles. Esmaspäeval sõitsin autoga Tõllu ja Pireti juurde Ninase külla. Jätsin auto bussipeatusesse ja võtsi suuna Tagaranna poole. Möödudes Saaremaa Sadamast sattusin juhtumisi Ivo Linna kontserdile, samuti juhtusin mereääres kokku ülikoolikaaslasega, kes koeraga jalutas. Eks see maailm on ikka väike. Jätsin tema kontsertit nautima ja ise suundusin mööda mere kallast kalurilüla poole. Majad olid madalad, kuid väga ilusad. Ronisin ka linnu- ja loodusvaatlustorni, Estoni mälestusmärk oli väiksem, kui ettekujutasin. Seal sain ka sahmaka vihma,sest suured tumedad pilved juba ammu ähvardasid sealt midagi alla lasta. Kuid see oli soe vihm, mida kaunistas vikerkaar. Ninase pank sai ka üle vaadatud ja nii jooksin mööda mere kallasteed kuni sain võimaluse Ninase külla tagasi pöörduda. Sain veel põllul vikerkaart nautida, mis oli lausa kolmekordistunud. Ja olingi Pireti ja Tõllu juures tagasi. Teisipäeval tegin puhkepäeva. Kolmapäevalt sooritasin jooksu mööda mereäärt Veerele. Veepiiriloli mõnus joosta, kuid varsti läks liialt kiviseks, nii suundusin metsa alla.
Neljapäeva hommik oli ilus päiksepaiseteline. Esmalt käisin Kihelkonnas poes ja siis vurasin päevakule.Triin Vask oli seekord rajameister. Lubati rohket rohelist metsa ja raiesmikke. Seda olen isegi juba palju kogenud, et ilusat metsa on maha võetud ja nüüd vohab seal kõrge hein.Saaremaa päevakul on asjalood nii, et saad kõikide punktidega kaardi ja ise ühendad endale sobiliku raja. Legendid on samuti olemas, väga mugav ja legendihoidja tasub alati metsa kaasa võtta. Eelmisel aastal Viki kaardil, kuiTriin rada tegi, oli paar punkti tõelised loterii punktid. Kohalikud võibolla teadsid kus ja mis, kuid mõnda auku andis ikka otsida. Seekord üllatusi ei olnud, kuigi jah, üks koperdus tuli, mis õnneks väga palju aega ei röövinud. Raiesmikud olid maasikatest punased. Minust nad seekord sinna ka jäid.Neid tagasi minna korjama, kahjuks aega enam polnud.

14. juuli 2013

27.juuni- Kandla

Olen juba kolmas päev Saaremaal ja et orienteerumine ära ei ununeks, siis päevakule. Minule uus maastik ja siinmail ka teine kord kaardiga metsa minek. Kes selle kaardi küll valmis nikerdas!? Seda polnud kohapeal võimalik tuvastada, kuid kõrgusijooned olid vägagi segased ja nii mina metsaga pikemalt tutvusin ka. Kuid kokkuvõtteks oli krossijooks ja vaatamata minu mega puhkepausile polnud ma viimane. Hiljem selgus,et kaart on aastast 98,kuigi veidi korrigeeritud. Siit ka kaardinäide. Start ja finis asusid tänagi samas kohas. Õhtul tegin kerge lõdvestusjooksu Kalja matkarajale. Info ütleb küll,et liigu mööda sinist tähistust, kuid see on kahjuks halvasti nähtav. Nimelt kui jõudsin esimese kurisuni ja püüdsin silmata selles kõrges heinas kuhu edasi peab minema, siis mina küll ühelgi puul märki ei näinud. Nii koperdasin seal ojakeste vahel, õnneks oli kuivem periood.lahe oli vaadata kuida vesi lihtsalt kaob maa alla. Eelmisel aastal külastasin sama matkarada, kuid siis oli vett rohkem ja ojast edasi polnud võimalik minna. Võtsin siis suuna metsa ja vaatasin seal ringi, et äkki see rada siiski läheb kuskil edasi. No läkski.Sain uuesti rajale.  Need kurisud on ikka võimsad asjad, kevadel ja sügisel oleks siin täitsa põnev. Eile jooksin Pidulast Karujärve poole ja tutvusin Dejevo ( tasub lugeda) puhkeala ümbrusega. Suusarajad olid kohati maasikatega kaetud, ei saanud neist mitte üle joosta. Sõin, jooksin ja jälle sõin. Pidulasse jooksin esmalt mööda kruusateed, kuid seal keerutasid autod suure tolmupilve liiga üles, nii suundusin metsa alla.

23.juuni- Jaanipäev

Tänavune Jaan oli tubli ja lubas rahval lõbutseda, vihma ei sadanud. Veetsime kena nädalavahetuse Tammistu külas. Traditsioonilisel küla jaanitulel tehti lõket, mängiti erinevaid mänge ja toimus viktoriin. küsimused olid seekord nii rasked, et isegi pooltele küsimustele ei suudetud õigeid vastuseid anda. Kuid mõned tarkuseterad olid mul siiski varuks ja nii sain auhinna omanikuks,raamatu -Arvo Kukumägi. Alasti elu. Lugesin selle paari päeva pärast hooga läbi, väga hea raamat.
Aiatsime peale väsitavat Jaani  pererahval maatöid teha ja olime niisama rõõmsad.