18.november-

Pühapäeval sai vara Lätti sõidetud. Seekord ei pidanud ma ise sõitma. Urmas tahtis ise autojuht olla. Mis mulle vägagi sobis. Ei saa kuigi tihti auto tagaistmel isuda ja südamerahuga tukastada. Seda kahjuks palju ei saanud teha, sest valgema aja püüdsin sisustada õppimisega. Metsa sai mindud ikka pikemale rajale. Jooks kulges rahulikult, kuid rajal oli kaks liblikat. Esmalt joonistasin raja kaardile veidi valesti. Sai seda parandatud, kuid metsas tegin ikka nii nagu poleks parandusi toimunud. Nii seiklesin mõne punktiga kauem kui tarvis. Lõpuks hakkas ka väsimus kallale kippuma ja kõhu tühjus andis endast samuti märku. Raja lõpuosas tuli ronida järsust nõlvast üles ja see oli mu jalgadele juba liiast. Eks peab rohkem treeninguid tõusumäel harrastama. Mustaka nõlval saaks seda hästi sooritada, kuid kust leida aega, et sinna minna. Kui riided vahetatud, siis realiseerisime saiakesed, mis Iklast sai ostetud.