30. juuni 2011

30. juuni- Läsna

Lämmatav palavus. Kohati oli ruumis olla parem, kui õues.
Läsanale sõit tundus pikk, metsas jooks veel pikem. Palavus tekitas sellise kurnatuse tunde, kuigi stardist välja joostes polnudki see samm kuigi tonts. Raja alguse osas tekkis kuidagi segane tunne. Kuigi mitte kaua aega tagasi oli selles osas 100 kp jooksu reljeefikas. Mulle tundus küll see kant täiesti tundmatu kohe. Hiljem sellist segadust ei tekkinud. Mõned tõusud võtsid ikka viimast. Lõpus õnnestus mul teha kena ring ümber ühe mäe.
Lootsin, et saame ujuma, kuid kahjuks nii see ei läinud.
Poisid on teel Tsehhi, kus sõidavad 5 päeva ratast
Hetkel peaksid nad poolas olema. Loodan, et poisid suudavad nendel kuumadel päevadel ikka sõita.
Ka Ungaris toimuvale tuleb pilk peal hoida.

29. juuni 2011

28.juuni- Järveotsa

Täna oli päris põnev päev. Sellel nädalal olen laagrikasvatajana ja hea oli peale tööd metsa jooksma minna ja kui ujuda ka veel saab.
Alguses ma teadsin, et poisid tulevad alles kolmapäeval korraks koju, siis oli mulle üllatuseks, et nad varem saabusid. Ma olin ennast juba Marge autole orgunninud. Aga poisid tahtsid hoopis omi asju ajada ja metsa jookma ei kippunudki.
Metsas joosta ülepea ei jõudnud. Samm kuidagi raske, endalegi tundus liikumine kuidagi aeglane. Lisaks jõudsin raja lõpus korraldada endale toreda ämbri, et hakkasin viimasel etapil üle raba jooksma. Raba osutus täielikuks võssiks, kuigi alguses tundus joostavus täitsa ok. Ukerdasin seal 10 minutit, samas mööda teed olnuks ringi, kuid kindlalt poole kiirem.
Ujumiseks oli vesi veidi jahe, kuid peale jooksu käis ka.
Tagasisõit oli samuti muljete rohke.

26. juuni 2011

26.juuni- 100 punkti jooks

Siis kui mina Kõrvemaal punkte jahtisin on poisid Soomes ja sõidavad ratast. Kindalsti jäävad poisid oma tulemustega rahule. Segadust tekitab ainult Markuse ebaõnne enne lõppu. Mis juhtus selgub siis hiljem.

Endal täna enesetunne parem ja jooksuvaim valmis. Ilm suurepärane. Minu stardikoht polnud just kõige parem, kuid vigu sain seevastu teha küll. Olin küll valmis tihedaks punktirägastikuks ja kohati oli nende punktide jälgimisega ikka tegu. raja alguses juhtuski, et kolmanda punkti asemel jõudsin 9-sse ja siis jälle 1-sse.
Reljeefi kaart oli alguses täiesti arusaamatu, kuigi alles eile sellel kaardil sai matkatud. Igatahes reljeefi osasl läks jooksutempo üsnagi alla. Kolmandas osas vigu ei tulnud, kuid kiirust enam polnud. Punktide jälgimine võttis hoo kõvasti alla.
Tulemus keskpärane, kuid mitte ka kõige kehvem.
Järgmisel aastal siis Voosel uus katsetus.

24. juuni 2011

21.juuni- Pääsküla

Täna toimus päevak Pääskülas, kuid tegelikult ikka Harku metsas.
Minek sinna oli vaevaline. Markus tuli pühapäeval laagrist ja tõi meile kõhutõve kaasa. Kõige pealt oli Markus ise haige, kõht valutas, oksendas ja lõpuks oli kõht ka lahti. Järgmisena jäi Märten peale Ääsmäe sprinti oli teine nii lõtsis ja söögiisu nagu polnudki. Markus sai teisipäevaks juba eluvaimu sisse ja läks rattaga metsa sõitma. Mihkel ka kurtis kõhuvalu.
Ise lausa magasin enne metsa minekut, mida ma tavapäraselt ei tee. Mis siin salata enesetunne polnud just kõige parem. Kuid metsa sai mindud. Mis tegelikult kokkuvõtteks oli viga.
Metsas joosta ma ei jaksanud, mustikapuhmad tundusid väga kõrged ja jalgu tõsta ei jõudnud. Poole maa peal tundsin, et külmavärinad jooksevad mööda selga alla. Oh, lõpeks see rada juba ära. Keegi küll ütles, et mis sa nüüd tormad, naudi loodust jne. Mis sa neid mustikavarsi ikka naudid, kui süüa sealt veel midagi ei saa.
Enne lõppu läks enesetunne nii kehvaks, et pidin põõsastikus ennast veidi kergendama, lõunane söök tuligi välja. Jube. Viimasest punktist finisisse suutsin ka veel suurema kaare teha. Täitsa segane.
Kooberdasin autosse, vahetasin riided ja otsustasin poest läbi minna, et banaane ja jogurtit osta. Mis sa nendele haigetele lastele ikka süüa annad.
No poes sain kiirelt oma ostud tehtud, järjekordagi polnud. Autosse istudes mõtlesin, et tea kas koduni ikka kestan. No ei kestnud, enne Tondi tänavale keeramist pidin veel põõsastikus käima.
Kodus sõin küll ühe banaani, mis ka sees ei tahtnud püsida. Nüüd siis ainult vee peal elangi. Täiuslik paastupäev. Loodan, et see 24 tunni jooksul ikka möödub, muidu jääb jaanitulele minemata.
Selline haigus tabas mind küll ootamatult.
Kairi ja Kaarel helisatsid õhtul ja küsisid, et miks ma Rõõsale ei tulnud. No vot, selle pärast ei tulnud. Oleks tahtnud küll järves ujuda, lobiseda ja puhata.

21. juuni 2011

20.juuni- Ääsmäe


Sprint uuel kaardil Ääsmäel ei tekitanud minus mingeid erilis tundeid. Võibolla sellepärast, et ei osanud mastikust midagi oodata. Autoaknast vaadatuna võis võpsikus siiski ragistamist loota. Ilm kiskus ka kuidagi ähvardavalt vihmaseks.
Startisin oma klassi keskel, kuid Merikest ma siiski kinni ei püüdnud.
Stardist välja joostes oli mul tegemist, et esimest punkti üles leida. Õnneks olid lisalegendid ka olemas, nii oli veidi lihtsam.
1-34, hooga jooksin punkti 46, minu kuid veidi hiljem vajalik.
2- 57, jooksin vasakut poolt ringi. Mõned läksid ka paremalt poolt.
3- 39, jõuan lagedal Meelile järele.
4- 42, kivihunnik rohelises.
5- 44, kohalikud asjatasid midagi seal.
6- 45, Anneli jättis vist punkti vahele, näen tema selga põõsastesse sukeldumas.
7- 35, vaatasin enne küll, et tuleb teelt paremale hoida, kuid jooksin liialt pikki ted edasi ja nii tuli väike vasakult joostes suurem ring sisse.
8- 46, minu tuttav põõsas mille taga punkt, mingi metallkonstruktsiooni küljes..
9- 47, kivid.
10-31, üle lageda puu juba paistis.
11- 48, jooksin majadest paremalt mööda ja pikki kraavi ja sõna otseses mõttes komistasin punkti otsa.
12-53, pesukuivatus postid või midagi sellist.
13-49, punkti joostes näen Marist kaugelam teel kaarti uurimas, ei tea mida ta seal teeb. Markus jooksis ka samasse punkti. Teerada oli juba kõrgesse rohtu sisse tallatud.
14-52, hea tee etapp, künka otsas lohus punkt.
15-54, mõte oli joosat ringi, kuid läbi võpsiku läks lahe tee ja üldse polnud seal porine.
16- 60, viimane pingutus künkale.
F- kohe hakkab sadama.
Märten oli peale jooksu pahane, sest üks punkt polnud õiges kohas. Mina ei osak selle kohta midagi öelda, sest mul seda punkt polnud.
Autasustamine toimus täielikus vihmas.
Kuid teadmine, et varsti saab sauna tõstis meeleolu.

Sellise toreda luuletuse leidin oma postkastist järgmisel päeval.

Täna jätkus sprindivõistluste ahel.
Toimus see Ääsmäe asula vahel.
Kaardid olemas ja õiges ämbris.
Punktidki õigeis paigus näisid.
Ilmalgi polnud häda,
kuid siiski miski oli mäda.
Vanemad daamid kurtsid, värisevi käsi,
et nemad ühte punkti hoopis teises kohas nägid.
Jäigi, kui hüüdja hääleks tuules,
jah,ainult talletatud see luules.
Juba kolmas võistlus jutti jama.
Vaevalt see Kooperaatori omadele ükstakama.
Ahoi, rajameister Reha !
Kas väsind su vaim on,
või hoopis keha ?!
Hoog võta maha,
arvan, ei tee see paha.

Talve

16. juuni 2011

16.juuni-Padise

15.juuni- Jussi järved

Harjumaa teade seekord Kõrvemaal, mis on tegelikult vägagi ilus paik. Meenutasin kohe õitsvaid kanarbikuväljasid, kui sai poistega jaögrattamatkal käidud.
Kuid täna see nii ilus ei tundunud. Vihma hakkas sadama ja külm oli oodata seda starti, mis hilines pool tundi. Võinuks kohe start kell 18.30 olla, mitte loota-äkki jõuab kella 18-ks. Kuna ma klubi võistkonda kuidagi kokku ei saa, siis tegime sigri-migri võistkonna: mina, Maris ja Anneli Rämman.
Võistlusele sõites meenutasime just Orioni korraldatud võistlust Paukjärvel. Nüüd tundus, et läheb sarnaseks olukorraks ära. Mingi jama rinnanumbritega ja kaartidega.
Kuna jooksin esimest vahetust, siis ei saanud alguses vedama. Start üles mäkke võttis jalad mõnusasti kangeks. Siis tekkis mul hämming, sest esimest punkti ma ei leidnud kaardilt. Stardist joon läheb, kuid millisesse punkti, kas tõesti 9 punkti. Mingi jama. Lõpuks näen, et number 1-33 on trükitud veesilmade peale. Näen ma jee, seda punast kriipsu tumesinisel. Ka 2- 48, suutsin hooga mööda joosta, neid auke tundus seal ikka rohkem olevat. Nii jäin juhtivast massist maha.
3-35, minnes suutsin läbida punkti 45, mis ma sinna otsisin ma ei tea, kuid kellegile sain abiks olla küll. Samas punktis selgus, et ma pean ikka edasi uhama. Anneli, Liina ja Merike jõuavad ka punkti.
4- 50, olen juba kaardiga veidikene kohanenud, annan takka.
5-36- suhtelislt kerge orvand.
6-57, minekuga teen väikese ringi ja Merike jõuab järgi.
7- 49, jooksen taas läbi 45 punkti, mis ma ei tea. oma leitud.
8-39, Merike ja Anneli pressivad järele.
9-40, jooksen liiga mäkke üles. Mõttetu. Ju kõik nii tegid.
10-41, trügisin veidi soos, mõtlesin, et punkt on kõrgemal, sest rohelist võpsikut polnud kaardil. Anneli ja Merike võtsid punkti ennem.
11-60, jooksin hoobilt 56-sse, mis sobis Merikesela ja Annelile, mulle aga mitte. Mida siis nüüd. Olin kohe vägagi segaduses. paar minutit kulus raudselt, et enanst taas paika panna.
12-53, lihtne lohuke.
13- 46, olin maastikust liialt vaimustunud, et jooksin hoopis punkti 47, täitsa saabas. Siblisin siis tagasi.
14- 47, punkt lipsti võetud.
15- 43, lõpp pole enam kaugel.
16-59, püüdsin Kadi kinni.
17- 44, tõusul ei jaksanud enam joosta, kõndisin. Mäel tekkis veidikene segadust, seda auku oli tõesti raske märgata.
18- 90, mööda teed jooks, oh lõppeks see juba.
Füüsiliselt ikka raske jooks oli. Kuid hea treening Jukolaks ikka. Ilm läks pärast ka ilusaks, kuigi sääski oli metsikult.
Kui mahti saan, tulen siia tagasi ja vaatan neid kaevikuid, auke uuesti, kui kanarbik õitseb.
Märten täna ei jooksnud, tema küpsetas pannkooke. Ja pannkoogid olid väga head.

14. juuni 2011

14.juuni- Mustamäe


Täna olijooksmiseks hea rada. Või see lihtsalt tundus mulle nii,kuna vigu ei teinud. Ah, mis ma ajan paar väikest ikka tegin. Esimese puhul (49) ei märganud teerada ja teise puhul (35) arvasin, et olen üle jooksnud, kuid tegelikult ma seda ei olnud.

10.-11. juuni- Nuuksio

Nädalavahetusel osalesin koos Mihkliga Suunto Games-i Soomes. Mis oli hea harjutus lähenevaks Jukolaks. Erilisi eesmärke ma endale ei seadnud. Põhiline oli rada läbida vigadeta ja jooksule ma väga ei panustanud.
Kogu orgunni tegi Kristina, minul poleks töö ja õppimise kõrvalt olnud küll aega sõitu planeerida. Tänud talle, et mind kaasa kutsus.
Ööbisime Oittaa puhkealal. Mis oli suurepärane valik, noored said järves ujuda ja ööd kaunikesti soojad. Esimesel ööl oli tõeline rahu ja vaikus. Teisel õhtul aga rahu eriti polnud, peale 24-ja otsustasid soome noored ikka kõvasti rääkida ja muusikat kuulata. Kas nüüd ei saagi enam magada?! Siis ma mõtlesin, et Jukolal võib küllalt sarnane olukord tekkida, eriti kui lätlased või venelased telklas naabriteks satuvad. Õnneks tuli keegi vanem härras ja kutsus noored korrale. Muusikat enam ei kuulatud, kuid rääkimine ja seletamine jätkus. Kella 3 aegu hakkasid ka linnud eriliselt kõvasti oma laulu laulma, kuidas ma magama jäin, ei mäleta. Väheseks seda und nüüd ikka jäi.
Esimesel päeval olin suhteliselt hiline startija. Kuid enne rajale minekut sain teada, et Kaarel läbis oma 1,7 kilomeetrise raja 19 minutiga, siis mina peaksin oma raja jooksma 50 minutiga. Seega sai joostud vägagi rahulikult, kuigi jalad tahtsid ikka kiiremini siblida. Rajad venisid kuidagi pikemaks. Võitlusjuhendis kirjutati, et D 35 rada on 3,4 km, siis võistluspäeval võis seinalt lugeda 3,5 km ja kokkuvõtteks oli rada 3, 7 kilomeetrit pikk. Loomulikult tulid lisa kaared veel sisse. Vigu erilisi nagu ei tulnud. Konkurente ei näinud ja ega ma neid ei tundnud ka. Jooksin lihtsalt oma jooksu. Õnnestus isegi oma seatud eesmärki lüüa, joostes oodatust kiiremini. Kaotus võitjale 10 minutit.
Mihkel jooksis mööda nööri ja oli iseendaga ka väga rahul.
Teisel päeval tekkis väike närv sisse. Ja nii tegin esimese punktida 2 minutit viga. No see punkt oli liiga lähedal, et ma ei saanud kaartigi õieti vaadata, kui puntid paistma hakkasid. Siis käisin ikka paar paralleel punkti läbi, enne kui enda oma kätte sain. No mis nüüd, mõtlesin. Kulgesin siis rahulikult edasi. See 6, 7 km rada tundus kohutavalt pikk, suu kuivas juba enne tesit punkti. Õnneks tuli joogipunkt otse minu punkti. Päike küpsetas ikka toredasti. Ma ei kujuta ette kuidas ma Jukolal 8,7 km raja suudan läbida, kui palavus jätkub. Peaks vist joogipudeli kaasa võtmist tõsiset kaaluma.
Peale jooksmist käisime ka shopingutel.

10. juuni 2011

9.juuni- Kloogaranna

Endal oli väga tihe päev hommikul käisin tööl, siis jooksin loengusse. Väike kehakinnitus kodus ja kella 13-ks ekasamile. Lisaks olin endale pannud hambaarsti aja kella 15-ks, nii pidin eksamilt varem ära jooksma.
Hommikul sai poistele mainitud, et läheme täna jooksma,kuid poisid hakkasid seekord pidurdama ja ei tahtnud jooksma tulla. Oleks ma varem seda teadnud, siis ma poleks nende treeninglaagrist tulemist oodanud.
Lisaks on mul vaja veel asju pakkida ja veel tuhat toimetust.
Metsas ei saanud ma kuidagi selle kaardiga sõbraks, kuni 7-da punktini oli üks häda ja vaev. No lähemalt räägin hiljem.
Kuid jaksu nagu pole, ju see ületöötamine või tööstress on mind tabanud.
Lohutan end sellega, et nädalavahetusel saab puhata, sportlikult loomulikult. Kuid koduste toimetustega ja tööga ei pea tegelema.

7. juuni 2011

7.juuni- Raku

Kuumad ilmad on muutunud nuhtluseks. Täna keskpäeval näitas termomeeter Narva maandteel +32. Katsu sa siis rahulikult loengus istuda.
Ega metsas parem olnud. Kuumus tahtis tappa. Ja mida kiiremini jooksed, seda rohkem vett organismist välja läheb. Mina olin täitsa läbi ja ma ei ütleks, et ma kihutanud oleksin. Rada oli normaalne. Siki-sakitas mööda võssi, sest metsaks seda raske enam pidada. Metsasihid või teed enamusest noori lepapuid ja muud vitsmaterjali täis. Õnnestus ka vales suunas jootsa, puhas korrigeerimise viga.
No aga kui ma masinaelementide eksami ikka sooritatud saan, siis lähen ühel kenal päeval jälle metsa.
Täna õnnestus mul väike õepoeg tillurajale meelitada. No ta ise ka hirmsasti tahtis tulla, et näha kuidas suurem poiss Mihkel jookseb. Sai hakkama.Kuigi Mihkel ja Markus täna metsa ei tulnud, nemad vaatasid U21 Eesti-Läti sõpruskohtumist jalgpallis ja olid väga õnnelikud. Nemad saavad veel reedeni jalgpalli mängida. Märten treenib Põlvas.

6. juuni 2011

4.-5. juuni- Cesis

Nädalavahetusel sõitsime Lätti, et osaleda Läti-Eesti liiga osavõistlusel. Noorsportlaste Märteni, Markuse ja Kaarli pärast sai see sõit ette võetud. Katrini kutsusime ka kaasa.
Cesis oli kena linnake, jõudsime sinna täpselt parajaks ajaks. Hiljem peale võistlust vaatasime linnas ikka tähtsamad kohad ka üle.
Sprint oli väga vahva. Üldiselt sprindijooksud mulle meeldivad. Ühe punktiga tuli veidikene sebimist, kuna ma ei suutnud valida kummale poole joosta paremale või vasakule. Mõlemad varianid olid head. Valisin vasakpoolsema. Rajal oli ka mitu lõksu, millest tuli hoiduda.
Linn oli küllalt sarnane meie vanalinnga, tänavad kitsad. Linnas oli palju parke ja veekogusid, mis tegid kaardi huvitavamaks, tõuse oli ka ägedalt. Igatahes vinge värk.