22. aprill 2012

21.aprill- Jüriöö Vastseliinas

Jüriöö võin Laevukese sõnadega kokku võtta, et võistlus oli kui üks järjekordne magamata öö. Ja nii ta oligi. Väike ärevus oli ikka põues. Hea oli, et hommikul sai nii kaua magada, kui lusti oli. Kuid mitte kauaks, sest taipasin ikka enne 11 üles tõusta. Ja siisläks lõpuks kiireks.
Vastseliinasse sõitsime Triina orgunnitud Kaljuri bussiga, mis väljus 14.30 Ülemsite parklast.
Kambakesi koos ikka toredam sõita. Mis veel hea, ei pea ise juhtima ja saab tegeleda teiste asjadega kaasa arvatud magamisega.
Tartus Lõunakeskuses anti tunnikene vaba aega.
Vastseliinasse jõudsime veidi peale seitset. Jõudsin veel harjutusmaastikul mõned ringid teha. Bussiaknast juba märkasin, et kõikjal on kraavides ja jõgedes kõrge veetase, nii ka Vastseliinas.
Algus oli nii nagu tavaliselt, rongkäik, tõrvikud, mis eriti põleda ei tahtnud. Kõned ja etteasted, kohalikud rahvatantsijad esitasid tempokaid tantse. Rongkäigu lõpp vajus kuidagi imelikult ära, lihtsalt üks võrukas tuli ja ütles, et nüüd võite iseseisvalt tagasi minna. Ja nii me läksimegi.
Võistluskeskuse paigutus oli minu arvates veidi ebaõnnestunud. Ekraanid võistluse jälgimiseks olid muidugi head, kuid ei andnud piisalvalt ülevaadet kõikidele võistlejatele. Keskenduti liialt liidritele ja nii jäid mitte väga tublid võistkonnad infosulgu. Metsast tulijad jooksid otse vahetusalasse,läbi suitsuvingu ( põlevatest puutõrvikutest tekkinud suits)ja pimestades nii oma lampidega ootajaid ja nii polnud näha, kes tuleb. Kohati tekkis Jukola tunne, kus lõpetaja hüüab oma võistkonna numbrit, et see tuleks ja vahetuse üle võtaks. Lõpetajatele pakuti jääkülma vett!!! Mida juua ei tahtnud, kui olid enamus rajast vees kahlanud ja lõpuks mudas sumanud.
Kui ise metsa sain, siis alguses tundus mets sümpaatne, Luhamaa maandtee ületusel ehitatud lintide tunnelid ajasid pea veidi sassi. Püüdsin rahulikult joosta, et vigu vältida. See oleks peaaegu ka õnnestunud, kuni tegin üle soo minekus suunavea ja kaldusin punktist niivõrd palju paremale, et enam aru ei saanud, kus ma olen. Tiirutasin seal igaviku aega. Hiljem Triin Vask ütles, et rajameister paneb maastikul proovile orienteerujate sihikindluse, suunataju ja visaduse. No ju minu suunataju oli seal vees kahlamisega kadunud, eriti kui oksad näkku peksavad. Kuna kedagi näha ei olnud, siis järeldain, et olen ikkagi täitsa vales kohas. Õnneks leidus ikka teisigi kes suunaga ära kaldusid, nii saime koos punkti ikka kätte. Rohkem seiklusi ei olnud, kuid enna lõppu augu punktiga sai kord-paar mööda mindud. Ms oli ka mõistetab, sest mu lamp hakkas juba kustuma.
Kokkuvõtteks oli mets hirmus vesine ja lõpuks sopane. Kodust internetis ülekannet vaadates tundub kõik kindlasti lihtsam, kuid kes ei käinud, ei jäänud ka milleski erilisest ilma.
Tagasi hakkasime kell 4 sõitma, planeeritud oli kell 3, kuid üks naine jäi liialt kauaks metsa ja nii me teda ootasime.
Koju, voodisse sain kell 8. Kõik läbi.
Järgmisel aastal Jüriööjooks Elvas.
Meenutusi.
Minu esimene Jüriöö start oli 2006 aastal Ülemistel. Mis oli tagant järele tarkusega kõige õnnestunum võistlus, minu jaoks.
2007 aastal Toilas, ei mäleta negatiivseid emotsioone.
2008 aastal Padisel, sain vale kaardi ja mässasin seal metsas tükk aega. Korraldajad oma süüd ei tunnistanud. Meie teisel võistkonnal oli kusjuures sama lugu, et naiste vahetusetel olid kaardid vahetusse läinud.
2009 aastal Kilingi- Nõmmes ei jooksnud, sest olin korraldamisega hõivatud.
2010 aasta Tõrvas,jäi mul vahele. Enne Jüriööd õnnestus mul Tarmaku päevakul oks jalga joosta ja nii tõsiselt, et vajas õmblemist.
2011 Keilas oli enam-vähem edukas, vaid ühe kivi punktiga sai viga tehtud.

Peaks vist rohkem öötreeninguid tegema, et järgmine kord üllatusi vältida.

20. aprill 2012

18.aprill- Tõrrepõhja

Päeval selles metsas joosta oleks kukepea, kuid pimedas!?
Ja seda ma kartsin. Juba tee võistluskeskusesse oli omaette katsumus, tuli laveerida aukude vahel. Hiljem tuli punkte august tabada, mis minul eriti hästi ei õnnestunud. Jooksin neist punktidest lihtsalt mööda. Nii jäigi pimeda metsa nautimiseks rohkem aega. Lohutas see, et ka parimad eksivad.

18. aprill 2012

17.aprill- Väätsa

Esmakordselt sai osaletud Öökulli lennus, mida korraldab JOKA klubi. Eks see alguses hul temp tundus, sest ilm ei taha kuidagi soojemaks ja kevadisemaks minna. Päeval helistas veel Märten, kes teatas, et kodus pole elektrit. No mis ikka arvasin, mingi katkestus või nii. Koju jõudes selgus, et majas ikka elekter olemas, kuid toas lihtsalt ei ole. No siis uurisin elektrikilpi ja selgus, et viga on kaitmetes. Ja polnudki midagi teha, ise sõitsin Väätsale ja poisid jäid küünlavalgel unistama, et kui hea oleks nüüd televiisorit vaadata.
Kui kohale jõudsime, siis ilm oligi niru ja külm.Väätsa vallakeskuses sai rahulikult riietuda, kuid koristaja tädi oli õige tõre ei lubatud välisjalanudega sammugi pühal maal astuda. Nii tema valvsa pilgu all pidime jalanõudest loobuma.
Erilist tahtmist joosta nagu polnudki.
Start läks tundmatusse, alguses ei saanud kohe arugi, mis või kuhu. Paari punktiga tegin oluliselt suuremad kaared ja viga kokku pea 2-3 minutit. Erilist võsa ei olnud, kuid maapind oli pehme ja mutid olid usinasti maad kobestanud.
Mahalugemine toimus taas spordikeskuses, kus koristaja tädi taas vahti pidas.
Tulemusega võib rahule jääda.

11. aprill 2012

11.aprill- Järve

Sai siis öise treeningu mõttes taas Järve metsas joostud. Osalejaid tundus palju olevat. Kui mina metsast välja sain, siis oli enne mind juba 41 jooksjat tulemuse kirja saanud.
Aivar oli teinud huvitava raja. Järve mets on minu jaoks risti-põiki aastatega läbi joostud, sest ta igapäevane treening maastik juhtub olema. No aga, eks ma siis pimedas püüan ikka radu mööda joosta, siis tänane suund-o pani jooksjad proovile küll.

10. aprill 2012

Hommik tuli täna kuidagi vara. Nimelt olin ennast rumala peaga linnulaulu kuulamise http://www.blogger.com/img/blank.gifhommikule üles andnud ja eile õhtul avastasin oma postkastist kirja. Mis ütles, et kohtume 10.aprillil kell 6.00 Kadriorus. Nii pidin enne 5 ärkama, et õigeks ajaks kohale jõuda. Hommik oli muidugi väga ilus. Arvestades, et tavaliselt ma nii vara ju ei ärka. Samuti üllatas mind, et linnas tänavavalgustus just siis välja lülitati, kui tänavale astusin. Kesklinnas tuled ikka põlesid.
Linnukesi siristas ka meie aias, kuid orinitoloogi juhendamisel tundus kõik hulga lihtsam. Veidi vilu oli pargis ringi liikuda ja seda mõnusam oli enne tööpäeva veel tassike teed juua. Tööl midagi põnevat ei juhtunud. Jõudsin veel ülikoolis loengus osaleda ja lõpuks jõudin veel Mihkliga Mänguplaneedi mängutoa avamispeole. Just tordi söömise ajaks. Hea ajastus. Enne kui kodu poole hakkasime tulema, hüppasime koos Mihkliga veel poroloonivahukastis. Ega siis ainult lapsed või lõbutseda, aga eks suurem osa lapsi oli selleks ajaks ka juba koju läinud.
No oli see nüüd alles päev.

8. aprill 2012

7.-8. aprill- Kubja

Sai siis lõpuks oma jalakesed metsa alla veetud. Karjalaskevõistlus kujunes pingutavalt raskeks. No ja mida ma siis oleksingi pidanud lootma või ootama, kui peale jala väänamist pole ma õieti jooksnudki. Ega siis kõike saa ka nö. vana rasva pealt teha. Ja seda rasvakest olen ikka mitu kuud hoolega kogunud. Metsas hoopis selgus, et see rasvake pigem segab kui midagi head annab. Esimesel päeval metsas eriti vigu ei teinud,ühest punktis vuhisesin lihtsalt mööda, kuid joosta ikka ei jaksanud. Kuid maastik oli tore ja jaöad ei saanud üldse märjaks. Kuigi hommikul Tallinnast sõitma hakates tundus, et pigem tulnuks suusad kaasa võtta. Kujutasin ennast juba lumes sumpamas, umbes niisamuti kui ühel aastal Tartu Kevadel. Õnneks nii ei läinud.
Sai osaletud ka Võru öisel jooksul. Startides ja esimese punkti poole siblides tundsin, et jalad on kui tina täis, no üldse ei taha need jalad liikuda. Siis õnnestus mul taas teisest punktist, samamoodi kui päeval, üle joosta. Need sprindi teede tähistused ajasid mind veidi segadusse. ja lõpuks oli tore, et rada läbi sai. Poistel läks ka hästi Tomi oli teine ja Märten kolmas, viimane küll eriti õnnelik ei olnud, pigem nagu pettunud.
Ööbimiskoha leidin Mõisa aidast. Kuigi olen oma lapsepõlves mitmeid suvesid Võrus vanaisa juures veetnud, siis see oli küll esimene kord, kus ma seda tema majas ei teinud. Sugulasi ei tahtnud ka pühade ajal koormata, nii sai seekord sellised valikud tehtud. No aga maja vaatsain ikka üle, seisis teine ikka sama koha peal. Mõisa aida külaliste tuba oli täitas ok.
Võru linn on ikka palju muutunud, mõnda kohta ei tunne äragi, Kubja lauluväljak tundus siis ka teistsugune, ja ega Kubja järve teisele kaldale pole olnud eriti ka asja. Üks mu vanaisa poolne sugulane oli tollel ajal Võru haiglas vanemõde, nii sokutati mind sinna mõnel suvel tööle. Täitsa vahva oli. Hommikupoole oled tööl ja hiljem peesitad rannas. Mitmed suved saime koos õega ka iseseisavt elu elatud. Vanaisa käis siis veel tööl ja enamus aega pidime omapäid hakkama saama.
Teisel päeval jooks eriti hästi ei läinud, tegin palju vigu. Kaart ja kompass ei tahtnud eriti sobituda ja nii kaldusin aina kuhugi ära. No ja eks need põhja-lõuna suunad olidki kaardil veidi vildakad.
Poistel läks hästi. Said ikka aru, et ise peab ka midagi tegema. Mihkel oli veidi pettunud, et jäi neljandaks, kuid mina arva, et ta oli ikkagi väga tubli. Alguses ei tahtnud ta üldse metsa minna....

6. aprill 2012