10. august- Lajavangu

Sõit Koprakarikale oli pikk ja vaevaline. Pikk seetõttu, et pidin teekonda alustama Läänemaalt ja tee tegi toredaid käänakuid. Nii sai läbitud mitu maakonda, sõidetud väga heal,heal, halval ja väga halval teel. Vaevaline oli sõit sellepärast, et ajaliselt oli sõit pikk, mis sundis tegema mõne peatuse. Kuid kohale jõudsime plaanitust veidi hiljem, kuid siiski õigeaegselt. Mihkel jooksis tänavu esimest korda tugirada. Oli teine väga elevil.Ja tal läkski metsas päris tublisti, hästi. Ise metsas vigu eriti ei teinud, mõned paikapaneku hetked siiki olid. Jooksukiirus ei olnud suurem asi. Kohe esimesse punkti minnes, tundsin, et jaksu nagu poleksi. Panin selle pika autosõidu arvele. Kohe alhuses pidin rühkima läbi nõgeste, prrr. Korra tekkis ka olukord, et oleksin ühe punkti vahele jätnud, kuigi selles punktis käisin. Hea oli, et kaasvõistlejatega vahel tuleb suhtlemist ette. Nii õigel hetkel kontrollisin legendi, et minulgi see punkt tarvis võtta. Nii sai tagasi joostud, õnneks polnud ma punktist kaugele jõudnud. Oo ja, metsas oli palju seeni. Minust nad kahjuks ka sinna jäid. loodetavasti mõni tubli orienteeruja ikka läks hiljem metsa ja need ära korjas.