29. jaanuar 2011

29.jaanuar- SO-märkes ja Kristiine kaubanduskeskus

Ilmselge oli, et ma pole suusatamisest eriti huvitatud ja sellisel kujul nagu ta täna seal Harku metsas oli.
Suusaorienteerumisel tahaks ikka suusatamiseks mõeldud kaarti kasutada, seda täna võistlejatele ei võimaldatud. Harku metsas on ennegi suusa-ood korraldatud ja isegi olen seal osalenud. Ju on selle kaardiga mingi "kala".
Ma ei imestaks, kui ühel teisipäevakul lastakse kõik orienteerujad rattakaardiga metsa, mis vahet seal on, mis kaardiga navigeeritakse.

Kuid õhtuse siseorienteerumisega on hoopis teised lood ja see tõotas tulla põnev võistlus. Segastel asjaoludel sain eelmisel ööl vähe magada ja et, õhtul ikka joosta jaksaks lausa magasin paar tundi enne võistlust. Mis hiljem selgus, tasus ennast ära. Kuigi jah, eks neid haigutusi siiski tuli.

Mingit sabinat ma jooksude alguses ei tundnud, kuid vahetult enne starti väike ärevus ikka sisse tuli.

Ma ei leidnud taas stardi kolmnurka kohe üles ja sinn akadus jupikene aega. Aga plagama ma sain. Siis avastan ,et kaardil on mingit punased nooled. Hommikul kodus kaarti vaadataes selgus, et olin ühes kohas täiesti tobeda ringi teinud. Kuigi oleks saanud sellel etapil treppe vältida.

Kristina seekord ei jooksnud ja klõpsutas aina pilte, nii jäin mina ka enne võistluse algust pildile.
Suur oli minu üllatus, kui ma seekord A finaali pääsesin. Kui start oli antud, pistsid kõik jooksu, aga mida tegin mina. Seisin nagu tohman ja ei leia jälle stardikohta üles. Ja seda sellepärast, et ma valet kaarti puurisin. Ja muni mina seal oma kaardiga mässasin olid teised juba teab kus. Kohati tekkis ikka päris suur segadus, et kuidas ma ikka ühte või teise punkti lähen. Punased nooled tekitasid kohati segadust ja nende vältimiseks kasutasin korruste vahelist parklasse minevat treppi. Kuna finaal oli hajutusega ja minuga vist jooksis sama rada üks võistleja. Alguses ma teda nägin, kuid hiljem enam mitte.
See etapp oli hetkel kõige õnnestunum ja kokkuvõtteks teine koht. Kõikide aegadega võrreldes oleksin jäänud kolmandaks.

Koju matkasin koos Markusega jala ja siis ma tundsin, et päev on olnud väsitab.
Kokkuvõtteks hea treening.

27. jaanuar 2011

Rannahooaeg pole enam kaugel...

...selleks tuleb valmistuda juba sügisel, kuid mina alustasin alles eile.
Kui aus olla, siis ikka veidi varem, kuid olukorra tõsisus jõudis minuni eile.
Tegelikult sai alguse see sellest, et ma ei jõudnud loengusse ja kuidagi äkki tekkinud vaba aega sisustada- hakkasingi tubliks.

23. jaanuar 2011

22.jaanuar- Paukjärve ja sealne ümbrus


Laupäev oli matkaks päris sobilik päev. Sula ei olnud, vihma ei sadanud, külm ei olnud. Lund hommikul veidi tuli, kuid see ei seganud matkamist. Kuigi jah teeolud maanteedel polnud just eriti kiita, seal oli lund piisavalt.
Korjasin tüdrukud kokku ja juba olimegi Kõrvemaa poole teel. Kuna ma ei arvestanud kehvade teeoludega, ei jõudud me planeeritud ajaks kohale.
Margus oli matkajuhiks.

Matk oli meeleolukas, ning juhtus mii toredaid kui vähem toredaid asju. Kuid lõpp oli ikkagi õnnelik.

Siis kui mina matkasin, võostles Märten koos sõpradega Aluksnes suusaorienteerumises.

15.-16. jaanuar- Hatikul


Sõitsime nädalavahetuseks Põlvamaale suusaorienteerumisele. Mina ise suuski alla ei toppinud, kuid Markus ja Märten said sellega hakkama küll. Märten võistleb sellel aastal M14 klassis ja võistlejad on sitked sellid. Esimesel päeval oli sprint ja Märten saavutas kolmanda koha. Tubli tulemus. Markus alles harjutab uute suuskadega liuglemist ja temal on aega harjutada. Mihkel leidis palju huvitavat tegevust suurtest lumekuhilatest ja oli niisama rõõmus.
Tutvusime mõneti ka Põlva söögikohtadega ja saime kõhud kenasti täis. Kohvikus Aal leppisime endile hommikusöögi kokku, seda tegime ka ühel eelmisel korral. Sest nii on lihtsalt mugavam, ei pea ise putru keetma jne.
Ööbisime Metsa tänaval. Kuna mina olin nii väsinud, sest ühelgi hommikul ei lasta mul magada nii kaua kui ma ise tahan, siis puhkasin kohe mitu tudi peale õhtusööki. Siis kui magamamineku aeg kätte jõudis, et tahtnud "Reklaamiklubi" aga lõpetada ja nii kulutasin mõned närvirakud vaikuse loomisele.
Teisel päeval oli Markusel probleeme maha kukkunud puudega ja Märten tegi ka ühe vea, kuid neljas koht oli ka päris tubli tulemus.
Tagasiteel sõitsime Tartu Lõunakeskusest läbi ja uurisime sporipoode, et leida sealt head saapad. ja need me ka saime. Vitsutasime kõhu kenasti täis ja nii võis teekond tagasi koju alata.

17. jaanuar 2011

9.jaanuar- Reaalkool

Seljatasin väsitava sessi ja osalesin sise-o üritusel Reaalkoolis. Eelmisel korral oli rada üpris raske ja arvasin, et nüüdki tuleb hull ajude ragistamine. Kuid õnneks seda ei juhtunud. Ja kui oleks läinud nii nagu arvasin, siis olnuks mul veidi piinlik nende noorte reaalikate ees, keda ma tundide kaupa õhutasin sellest üritusest osavõtma.
Peaks ütlema, et lausa 20% õpilastest, kellele sai räägitud, tulid kohale ja võistlesid. Ja mitte sugugi kehvasti. Üks neiu jooksis hea tulemuse ja jõudis koguni B finaali.
Noh jaa. Ek see noortega koos kepsutamine üks nalja tegemine ole ka. Sain ühes jooksus vastu oma paremat jalga kokkupõrkel sellise obaduse, et siia maani annab jalg endast märku. Ja hea ongi, muidu ma arvaks, et olen talveunne jäänud.
Ma tean, et peaksin hoolsasti trenni tegema. Kuid enda ja poiste õppimised röövivad kogu aja, millal ma tunnen, et olen ärkvel. Samas ka kõik nädalavahetused on kuidagi jaanuaris tegusad, et lootust unele, mis kestaks rohkem kui 6-7 tundi pole vist loota niipea.