30. aprill 2013

30.aprill- Mustamäe

Täna taas jooksuga päevakule. Kogemus näitab, et nii on rajal lihtsam joosta.Rajameuster Raivo Pellja pakkus taas nõlvast üles rassimist, seekord küll vähem, kuid paras katsumus siiski. Kuigi olen trepijooksu piisavalt harjutanud,enda arvates:). Kuid järsust nõlavast üles rühkimine on ikka veidi teistmoodi, kui mööda siledat treppi üles joosta. Rajal mõned koperdamised olid, kehvasid teevalikuid ja ringijookse esines ka. Jalad sain märjaks. Kokkuvõtteks oli tempo pärsi hea, kuigi 47 punktist üles rühimine võttis täitsa läbi, et veidi maad lausa kõndisin. legendis olevad numbrid tundusid imetillukestena, et nende lugemisega ma ennast väga pikalt ei vaevanud. Lootsin, et punktid on õiges kohas ja numbrid klapivad samuti. Sörgiga sai taas koju tagasi joostud.
Tulemused 

29.aprill- Järve

Järve mets on suhteliselt sümpaatne koht ja otsustasin päevakul osaleda. Jooksuga sai kodust mindud, sai hea soojenduse. Valisin tavalise suundorienteerumise raja. Aja planeerimisega on mul kehvad kogemused ja ei hakanud ajalist valikut katsetama. Tea mis üllatusi veel metsas võib olla. Ja eks ta nii juhtuski.  Olen Järve metsas niisama ka jooksnud ja teadsin küll, et kraavid ajavad üle ääre ja vett on tavapärasest rohkem. Aga metsas joostes ei oska kohe varasemaid teadmisi-kogemusi kasutada. Nii mässasin- rassisin asjata võpsikus, kus tuli kuivemat kohta otsida, kui oleks vabalt võinud joosta ringi ja saanuks hulga kiiremini. Liiva kalmistu lähistel oli keegi metsa suured mulla hunnikud kuhjanud ja ajasid mind veidi segadusse ja nii tikkisin edasi-tagasi rohkem kui vaja. Peale jooksu tegin metsas veel  väikese jooksuringi ja siis jooksuga taas koju. Vihma hakkas tibama.

25. aprill 2013

24.aprill- Pariisi

Sai siis Pariisi võsa takseeritud. Rajal sai end ikka kirutud, et oli mul tarvis siia võssi tulla. Kuid võsa oli tore, sest lehti ei olnud ja nähtavus talutav. Juhtus ikka, et oled punkti piirkonnas, aga punkti ei näe. Alguses üritasin ikka joosta ka, kuid sellest tuli  kiiresti loobuda. Lihtsalt polnud mõtet. Vigu kuhjust hulga. Kohe esimese punkti asemel jõudsin teise. Siis lennutasin ennast peale neljandata punkti võsasse ragistama. Kaotasin ennast totaalselt ära. Mäletan, et kui Baltikad samas võsas toimusid, siis sai samuti toredaid matku tehtud. Aga võsa kohe tõmbab enda poole, kuigi oli võimalust ka mööda teed joosta, aga ei - mina rassisin ikka võsas.
Kokkuvõttes läks paremini, kui viimati st 2008 aastal, samal kaardil matkasin kauem, kui täna.
Homne päev on kindlasti parem.

21. aprill 2013

20.aprill- Elva

54. Jüriöö jooks Elvas. Täitsa põnev, sest Elvas polnudki ma varem käinud. Tundus, et  tuleb analoogne jooks, kui Keilas. Võistkond kus jooksin oli kogenud ja vähem kogenuid orienteerujaid. Märten jooksis esimesena metsa. Tõsised jooksumehed kimasud raja kiiresti läbi. Märtenil kulus selleks 53 minutit, Markus jooksis kolmandas vahetuses. Ei saa salata, eks ma ikka närveldasin ka, sest tea kuidas ja kui kaua, tal seal pimedas metsas läheb. Mina teda pressipunkti läbimas ei näinud. Mõtlesin küll, et äkki on juba mööda jooksnud, kui Indrek vahetust lõpetama hakkas, sest tema sai metsa veidi hiljem kui Markus. Ja loomulikult oli suur minu üllatus, kui nägin teda finissi koridoris juba jooksmas. Mul veel jope ja dressipüks jalas. No nüüd hakkas kiire, õnneks oli mul si juba varem nullitud. Nii pidi Markus mind minut- paar ootama, kui vahetuse üle võtsin. Kaart oli kummaline, mitte midagi ei leidnud üles, isegi starti mitte. Kuigi mind olid juba mitmed inimesed hoiatanud, et kaardi lugemine on kehvad lood. Õnneks teadsin, et alguses tuleb pikalt mööda kõnniteed joosta, selleks ajaks jõudsin esimese Kp asukoha tuvastada. Takseerisin kaardilt järve ümbruse läbi, nii leidisn ka lõpuks stardi. Eks ta oli, et punktist välja joostes tuli hoolega vaatama, et kus ja mis. KP-de ettelugemiseks tuli vaadata legendi, sest nii oli lihtsam, sest Kp numbrid ei paistnud üldse hästi kaardilt välja. Rada sujus mõnusasti. Metsas nägin üksikuid. Leidisn ka aega, et Üllele Okasest tema asukoha kohta kinnitust anda. Enne lõppu tekkis rumal olukord. Jõuan punkti 15-70, ja siis ei näe ma enam, et kuhu ma minema pean. Legendist selgub, et üks st. viimane punkt veel on jäänud. Aga kuhu! Seisin seal teel ja aru ei saa, et kus see tähistatud rada siis on. Aga kuna sai lõpusirge koridoris nii mõnelegi öeldud, kus viimane KP on, siis lõpuks ärkasin ja jooksin ise ka laululava poole. Poole mäe peal tuli lint ka vastu. Sai siis männijuurikate vahel veidi hüpatud. Vigu rajal nagu polnud. Kui nüüd maha arvata stardi viivitus ja lõpu äpardus, kaasvõistlejate rahustamine ja ühest tõusust üles ukerdamine, siis lausa supersooritus.
Tulemused

Võistluskeskuses jagati ka kommentaatorite poolt rajal toimuva kohta infot, kuid minu arvates oli kommentator napisõnaline ja suurt abi sellest võistlejatele ei olnud. Näidati ka ekraanile tulemusi ja gps pilti, tekst väike ja üldine. Mäletan, et kui LSF Saustinõmmel Tallinna öiseid korraldas, siis neil oli vinge ekraan ja info hästi kättesaadav ja jagatud.
Harrastajate klassis oli tõelisi üllatajaid. Aga eks neil kodumetsas ikka lihtsam joosta, kui kuskil mujal  võssis.
 Ladus kokkuvõte Sixten Sillalt.
Orienteerujate igakevadine esimene suurvõistlus, Jüriöö teatejooks, peeti juba 54. aastat järjest ja sedakorda Elvas, keskusega Elva linna lauluväljakul. Traditsiooniliselt koosnesid põhiklassi viieliikmelised võistkonnad kolmest mehest ja kahest naisest, kes teatevahetusi vaheldumisi läbisid. Kolmeliikeliste võistkondadega harrastajate klassis võisteldi samal rajal, kuid kolmeetapilises teates.
Kokku startis 66 võistkonda. Prestiižika esimese vahetuse võiduga üllatas Elva harrastajate võistkonna avaetapi jooksja Veiko Kütt,kes edestas kuue sekundiga kiireimat põhiklassi võistlejat, Lauri Tammemäed. Elva harrastajate võistkonna naisvõistleja Karmen Alnek suutis hoida oma võistkonna liidrina ka teise etapi järel ja saatis kogu võistluse liidrina ankruetapile laskesuusatajana tuntud Priit Viksi. Sellel etapil möödusid Elva võistkonnast parimad põhiklassi võistkonnad ning võistluste juhtima kerkisid OK Ilves (Kristo Heinmann) ja SK 100 (Tõnis Vaiksaar). Etapilt tuli liidrina Kristo Heinmann ja lähetas eelviimasele etapile Eveli Saue. Ilvese ja SK 100 edu lähima jälitaja, mulluse võitja korteriyhistu.net ees oli üle 4,5 minuti. Piibe Tammemäe (SK 100) ja Eveli Saue püsisid liidrid etapi lõpuni ja venitasid vahe jälitajaga juba 6 minuti peale, liidrina tuli teatevahetusse endiselt SK 100. Ankrumeeste duell areneski Kenny Kivika (OK Ilves) ja Timmo Tammemäe (SK 100) vahel, kuid mullu Korteriyhistu.net võidule vedanud Timo Sild vähendas vahet liidritega jõudsalt. Ankruetapi keskel sai Kenny Kivikas Timmo Tammemäe ees väikese edu, mis venis peagi ligi kaheminutiliseks, Timo Sild jõudis omakorda Timmo Tammemäest vaid poole minuti kaugusele, kuid finiš jõudis kätte enne kui esikolmiku kohtades muutused jõudsid toimuda ning 11-aastase vaheaja järel võttis Ilves oma kümnenda võidu.
Jüriöö jooksu rändauhinnaks oleva kuju „Kalevipoeg kivi heitmas“ viis aastaks OK Ilvesele võistkond koosseisus Mati Tiit, Elo Saue, Kristo Heinmann, Eveli Saue, Kenny Kivikas, kusjuures  läks võit korraldavale klubile esmakordselt selle võistuse ajaloos.
55. Jüriöö teatejooks toimub 2014. aastal Nelijärvel.

17.aprill- Laulasmaa

Tallinna öised MV toimusid ilusas männimetsas. Kahjuks männimetsa ilu polnud suuresti näha. Mets oli suhteliselt lumine ja jalad said vägagi märjaks. Juba k-punktist väljudes tegin vale teevaliku ja sattusin vsilmitsi veega. Sinna sisse ma minna ei tahtnud ja nii otsisin kuivemat teekonda ikka paar minutit. Kohati oli kaardi lugemisega ikka tegu ja punktist sai mööda ja ka üle joostud. Juhtus ka, et jooksul oli hoog nii sees, et jätsin ühe punkti vahele ja nii tuli tagasi joosta, siis on suund sassis ja tagasitee käänuline. Enne lõppu ei raatsinud rada kuidagi lõpetada ja nii tiirutasin liivas-lumes ja männikeste vahel veel mõnda aega. Ja kui viimasesse punkti jõudsin, siis selgus, et ongi läbi. Kaardil 16 punkti, kuid juhendis väideti, et on 19! Ju säästuaeg.

15. aprill 2013

15.aprill- Lepistiku park

Siblisin kodust jooksuga päevakule. Veidi alla 2 kilomeetri soojendusjooksu. Rajameister oli päris huvitavad rajad mõelnud, paarisvalik. Mida ma ei valinud, vaid jooksin tavalist suunda. Raja pikkuseks lubati 7 kilomeetrit ja 24 KP.
Kokkuvõtteks jooksin üle 9 kilomeetri. Rajal õnnestus võtta  4-40 asemel hoopis 42, mis oli mul 12 punkt. Hea oli, et vahepeal legendi taipan lugeda, sest järgmisesse punkti minnes ei tahtnud kaart kuidagi suunaga klappida. Nii läksin 42 tagasi ja veendusin, et olengi vale punkti võtnud. Vajalik punkt oli päris lähedal teisel pool oja. Vedas. Täpselt siis kui pool rada oli läbitud, tundsin, et enam ei jaksa. No seda tunnet ei jätkunud õnneks kauaks. Sai hooga edasi joostud. Veidi tüütu oli ühest kaardi otsast teise joosta, kuid polnud hullu. Pärast orienteerumist sörgiga koju tagasi, põikasin ka poest läbi, et oleks keerulisem joosta.
Tulemused

11. aprill 2013

11.aprill- Rannapark

Kuidagi traditsiooniks on saanud, et  vähemalt esimesel Pärnumaa neljapäevakul saab osaletud. Lihtsalt juhtub nii. Seekord võtsime koos Märteniga teekonna ette. Plaanisime küll, et hakkame varakult sõitma, kuid koperdasime siin ja seal ja enne kuust jõudsime Pärnu. Pärnu- Jaagupi kandis nägime teeservas toonekurgesid toitu otsimas. Prr. Kahju neist.
No ja kui kohale sai juba tuldud, siis võtsime pikema raja. Mina punusin ees ja Märten hakkas mind jälitama. Mina loomulikult ei saanud pargiteedest ja puudest midagi aru, nii jõudis Märten teise punkti enne kui mina. Punkti 3-33, tegin mina vist pikema teevaliku, kuid jõudsin sinna enne Märtenit. Rohkem ma teda ei näinud. Lumes jooksmine tegi jalad ruttu märjaks ja ega enam väga ei vaadanud ka kuhu astud, ikka lompi. Rannaliivas oli raske joosta, lumes veel kehvem. Liivas joosta olnuks super, kui vaid miinus kraadid oleksid. No jah, kaardil olid ju kõik punktid ja oma raja pidi ise ühendama. Nii ajasid mitte vajalikud punktid mind veidi segadusse. Sest hirmsasti käisin ka teistes punktides, mida polnud vaja läbida. Raja lõpus oli minu viimane punkt 55, kuid kaardilt vaatasin 56 punkti legendi ja see ei tahtnud kuidagi sobida. Loogiline, et jooksin oma punktist mööda ja siis jälle tagsi ja vaatan punkt on puu. Kuidas? Vaatan siis uuesti legendi:55- puu, mis puu. Mida mina siis vaatsin!? Selle koperdamisega kaotasin hulga aega ja nii sain Märtenilt 11 sekundiga tuupi. Nii sõin mina bensiinijaamast ostetud 4 saiakestest ära kolm. Ja Märten ei protestinud sugugi.
Esialgsed tulemused

10.aprill- Hiiu-Jannseni

Öine jooks Hiiu- Jannseni parkides kujunes uisutamiseks. Kuna läksin õe poisse hoidma, et lapsevanemad saaksid kinno minna, siis ei viitsinud naelu kaasa tirida. Ja seda mitmel põhjusel. Esiteks arvasin, et lumi on juba piisavalt sulanud ja kannab hästi, libeduse peale ei suutnud ma siis mõeldagi. Teiseks läksin õe juurde Männikule bussiga, sest sealt on kohe hea jooksuga päevakule minna, hakka siis veel jalanõusid vahetama. Aga eks see jooksmine kehvake ka oli, sai kahel korral põlve ja maa ühendust tunda. Lisaks õnnestus mul ühel lumevabal platsil, kena känd üles leida ja selle otsa koperdada. Pole veel harjunud pimedas nina ette vaatama.
Tulemused

9. aprill 2013

Kaunimad aastad su elus....

Käisin koos toredate orienteerujatega Kaunimate Aastate Vennaskonna legendaarset lavastust "Kaunimad aastad su elus" Keilas kuulamas-vaatamas. 
Kaheosalises kontsertetenduses taastati lavastus "Kaunimad aastad su elus", õhtu teises osas viis Kaunimate Aastate Vennaskond kuulajaid muusikalisele rännakule, mis koosnes 20. tegevusaasta parimatest paladest, lugudest ja lauludest nii etendustest "Nipernaadi", "Mustlaslaager läheb taevasse", "Koidula", "Kaunimad hetked Su elus", "Viimane tango", "Pühajärve sõda ja rahu" kui ka naistepäeva- ja jõulukontsertidest.
Laval olid: Hannes Kaljujärve, Jüri Lumiste, Andres Dvinjaninovi, Toomas Lunge, Indrek Kalda, Rain Simmuli ja Ann Kuutiga.
Lavastaja rollis Andres Dvinjaninov.
Etendus oli vägagi nauditav nii kõrvale, kui silmale. Näitlejad ikka oskavad leiba ja tsirkust rahvale pakkuda. Nende endi väitel meeldivad nad rohkem naistele, kui meestele. Selge see sest laulud olid pigem suunatud naistele, kui meestele.Igatahes oli väga vahva õhtu ja naerda sai ka nii, et kõht krampis.
Need väiksed neiud

8.aprill- Rocca al Mare

Vabaõhumuuseumis käidud-joostud. Sai selline pikem treening tehtud, mis kokkuvõtteks täitsa ära väsitas. Nimelt jooksin kodust Rocca al Maresse ja peale päevakut tagasi ka. Lippasin veel poest läbi ja siis enam poekotiga  joosta ei viitsinud, vaid jalutasin.
Vabaõhumuuseumis sai ikka otse läbi lume joostud, kasutasin võimalust ning jooksin kahel etapil mööda kraave, sest kraavis jää kandis hästi. Tegin nö. "noorvõistleja" vigu ka. Nimelt jätsin kohe alguses kolmanda punkti vahele ja lippasin kohe neljandasse. Kuidas see juhtus on müstika, ju ma ikka suunda ei kontrollinud, sest kuidas ma muidu kardinaalselt vales suunas jooksin. Lõpus tegin etapil 19-20 ka toreda apsu. Oleks pidanud ikka mööda teed jooksma, mitte otse ja läbi 12 punkti minema. Lõpuks seisin õige  20 punkti juures, kuid ise vaatasin hoopis 12 punkti ja kaart ei tahtnud kuidagi ümbrusega klappida. No eks ikka need "noorvõistleja" kombed mul, mõtted ei tea kus. Kuid rada oli mõnus ja tänud Aivarile, kes punktid metsa viis ja oma jalgu külmetas. Endalgi said sokid täitsa märjaks.
Värskelt sadanud lumi sulab ka jõuliselt. Pilved on ikka ettearvamatud tegelased.

4. aprill 2013

4.aprill- Teletorn


Sai siis  teist korda osaletud Tallinna Tõusujooksusarjas, mis toimus Teletornis. Teletorni kõrgus vaateplatvormini on 170 meetrit, 1050 trepiastet. Lift torni tippu sõidab 49 sekundiga.
Eks see trepijooks veidi hirmuäratav oli ka. Sai kohe luuret tehtud ja  käisin seal kontserdil. Püüdsin küll uurida, et kus ja mis trepid seal on, kuid tulutult. Kõik jäi saladuseks. Täna siis selgus tõde. Trepid olid kitsad ja käsipuudega varustatud, õnneks.
Alguses mõtlesin, et saan trepijooksu 10 minutiga joostud võibolla kauemgi, sest rohkem kui 100-120 trepiastet polnud ma korraga jooksnud ja aega kulus mul minut ja veidi peale. Aga kui ma kohale jõudsin ja nägin mis ajad juba ette olid joostud, siis oli küll karvane tunne, et peaks ikka kiiremini jooksma. Tarmo Klaar oli päeval täpsusjooksu teinud ja jooksnud 8 minuti kanti. Algus sai siis rahulikult võetud, sest ei teadnud mida oodata. Korrustest olid tähistatud 5, 10, 13, 15. 13 korrusel oli joogipunkt, millest ma sujuvalt möödaq jooksin, sest valgustus polnud eriti kiita. Kohati tuli lausa hämaruses käsikaudu joosta. Kuid polnud hullu midagi, käsipuud ju aitasid. Kõige ärritavam oli see, et polnud aimu kui palju on veel joosta jäänud. Peale mind startisid ühed poisid, neist ühe lasin endast mööda ja hea oli, sest nii oli jänes omast käest võtta. Ja lõpuks said trepid otsa. Aeg 7.52. mis polnudki kehvake, parandamise ruumi jääb piisavalt. naistest parim aeg oli 6.35. Jooksmas oli mitmeid orienteerujaid. Vennad Tammemäed tegid hea soorituse ja jooksid välja täpselt sama aja. Tore oli näha, et tõsised spordimehed oskavad sporti  ka lastele põnevaks teha. Silver Eensaar tõusis torni tippu koos lastega. Eks mullegi meenuvad need ajad, kui sai koos poistega rongiga ja ratastega päevakule mindud.
Järgmisel hooajal siis uuele katsele. video
Kuula: Pilvepiir

3.aprill- Männiku

Öine mets tekitas kerget paanikat. Alguses jamasin kaardiga ja üritasin seda kilekotti toppida. Ja kui lõpuks startisin, siis tundus, et metsa on täitsa jube. Mitte midagi ei saanud aru, kõik kraavid ja augud olid lume all. Neid märkasid alles siis kui sisse kukkusid.Tahaks ikka loota, et lumi ruttu sulab ja vähemasti Ilves-3 oleks lumevaba.

2. aprill 2013

1.aprill- Kadaka mets

Täna oli selline tore päev. Aprillinalja palju ei juhtunud, kuid natukene siiski. Üldjoones oli kiire päev, nagu nädalal esimene päev ikka. Peale tööpäeva korraldas üks kolleeg, väikese 3 tunnise koolituse.Kuhu ma loomulikult hiljaks jäin ja veidi varem pidin ära minema. Töö jõudsin nibin-nabin valmis. Mihkel oli täna kutsutus sünnipäevale Nokia kontsertmajja "Sreki" etendust vaatama, sain ise ka esmakordselt maja garderoobiga tutvuda. Etendus kestis koos vaheajaga 3 tundi. Nii jõudsin mina päevakul osaleda ja koju joosta ning siis Mihklile veel vastu minna ja väsinud sell koju tuua. Täna, siis ametlikult esimene päevak joostud. Eks ta üks jooksuralli olnud. Peaks mõtlema, et kas kolmapäeval öisesse Männiku metsa tasuks minna või mitte. Aga ega valikut erilist polegi, peab minema, kuidas muidu Jüriööks valmistuda. Pime Laulasmaa mets tuleks ka veel oma lambiga üle vaadata.Viimati sai seal paar aastat tagasi mustikal käidud.