31. mai 2012

31.mai- Raudoja

No ma ei tea mis mul täna mõtteis oli, kuid metsas siblisin liiga palju ringi. Täna hommikul kui raadiost horoskoopi ette loeti, siis pole ma sellele eriti tähelepanu pööranud. Nüüd läks ta küll täppi- "mõned inimesed püüavad su tähelepanu võita, kuid mõtted liiguvad seal, kus tegelikult olla tahaksid". Toredate nimeste tähelepanu pole liiast, aga kui nad jooksmist segama hakkavad, siis on pahasti küll. Samas tunnen ennast kuidagi kurnatuna, et tegelikult sooviks jooksmise asemel kodus voodis magada ja lihtsalt puhata. Aga puhkus algab alles Jukolal. Ju ma läksin metsas unistamisega nii hoogu, et jätsin ühe punkti lihtsalt vahele. Ja eks see pea oli ikka väga laiali otsas, sest suunajooks ei laabunud ka kuidagi, sest kompass näitas kalossi. Kuid õnnestumisi oli ka, sääski ma ei toitnud ja uute papude omanikuks sain ka. Nüüd võib vanad rahulikult ära visata. Ahjaa Raudsillal oli täitsa vahva, isegi vaatamata vihmale. Tahtsin peale laevade ja parvede meisterdamist Ihasallu jooksma minna, kuid kui oled terve päeva vihmaga võidelnud, siis nagu eriti metsa ei tõmmanud. Aga kes käisid jäid kindlasti rahule. Ma vähemasti loodan.

30. mai 2012

29.mai- Hiiu

Ega eriti jooksma ei kiskunud, kuid tööl kipub olukord eriti tõsiseks minema ja kuidagi peab ju tööasjadest eemale saama. Läksin. Kaido Nurja tegi rada ja rajal oligi mitu nurjalikult pikka etappi, mis eeldas kiiret jooksu mööda laudteed või niisama teed. Rada oli siiski päris huvitava lahendusega. Mõned etapid jooksin otse läbi rohelise, vist mitte väga kiiresti. Kuid mõnedest neiudest, kes alguses minu eest jooksid jõudsin enne punkti, kuigi nemad jooksid mööda teed. Raja lõpuosas võinuks ikka mööda teed joosta, kuid ma ei teadnud, et üle kraavi on nüüd kenad sillad ehitatud. Oleks võsas ragistamine ära jäänud, no kuid mis sellest. Homme tarvis Raudsillal ekskursantida ja õpetada laevukesi meisterdama, et hiljem laevatamise võistlust läbi viia. Ja kui veab, siis jõuab kuskile metsa jooksma ka.

27. mai 2012

27.mai- Ratnieki

Balti MV teine päev. Nii mõnigi lubas täna kõndida ja mitte joosta, kuid lõpuks ika kõik jooksid ja mitte aeglaselt. Maastik oli juba väheke tuttavam ka. Tegin kohe raja esimese ja teise punktiga veidi viga, nii jõudid konkurendid järgi. Raja lõpuni rebisime neljakesi vahelduva eduga. Püüdsin joosta nii, et väga tõusu ei peaks võtma, kuid suuremal jaol oli see vältimatu. Eriti raske oli tulek viimasest punktist. Täielik nullpunkt. Märten jooksis täna teadet ja oli esimeses vahetuses. Märten ise oli peale jooksu väga tõsine, ju ei läinud kõik nii nagu tarvis. Hääle on ta ka kuhugi jätnud. Markus tegi ka täna tubli jooksu, kuid kokkuvõtteks saavutas 10 koha. Tagasiteel võtsime Liina ka auto peale. Tegime vahepeatuse Iklas, sõime kõhud täis, et kodus enam süüe ei peaks tegema ja nii oligi nädalavahetus taas läbi.

26.mai- Ratnieki

Balti MV toimusid siis taas Lätis. Ega ma ei uskunud Urmase juttu nendest vägevatest tõusudest ja järskudest nõlvadest, enne kui ise oma silmaga sai nähtud. Otseselt käpuli ei pidanud roomama, kuid palju puudu ka polnud. Esimesel päeval sai igasugu lollusi metsas tehtud. Esiteks starti oli üle 2 kilomeetri, hakkasin aegsasti minema oma 40 minutit jalutamist. Joogipunkt oli ka pikaks teekonnaks ilusasti välja pandud. Tee starti läks aga üles ja alle, mööda teed ja metsaradu, mööda heinamaa ja põlluserva pidi. ja kohal olimegi. Jäigi veel aega külastada Wc-d, otsida oma rinnanumber ja aidata hädalist markust, kelle numbri 268 oli keegi pihta pannud ja talle numbri 286 jätnud. Aga ilma numbrita ei tahetud starti lasta. Kes on nüüd süüdi, et inimene vale numbriga startis, ikka kohtunik. Kuid ta ei tahtnud sellest aru saada. Nii nõudsin kohtunikult ( stardi koridori laskis vaid 1 kohtunik ja korraga tahtis ikka oma 6-8 inimest startida, pole ju siis aega rinnanumbreid kontrollida ) pliiatsit ja sirgeldasin Markuse õige numbri, vale numbri teisele poole ja saatsin ta metsa. Pole siis rinnanumberil erilist mõtet, kui neid ei kontrollita. Mõnel suuremal võistlusel trükitakse sinu nimi ikka ka rinnanumbrile, et need kes numbreid sassi kipuvad ajama, siis nime vaevalt sassi ajavad. No see selleks. Lõpuks sain ise ka metsa. Kaks esimest punkti läks kenasti, kuid selle asemel, et minna 3-56, läksin mina 5-36. Eks ma lasin ennast veidi ka kaasvõistlejatest eksitada, kuigi kahtlesin küll, et suund ei teha klappida jne. Võtsin punkti ja ise ka aru ei saanud, et see ikka täiesti vale punkt on. Võtsin suuna 4-35 peale, kuid sattusin hoopis stardi piirkonda. Kuidas?! Ma ei osanud seda kuidagi endale seletada. Lisaks sellele suutsin mingis võpsikus endale oksa silma joosta. Seisin seal mõnda aega, et olla kindel kas silmaga ikka näeb või mitte. Nägi, kuid hakkas hirmsasti vett välja ajama, nii oli silm aina udune. Peale mõningast seiklust jõudsin taas punkti 36. Ja ma ei tundnud seda kohta üldse ära, et ma siin oleksin enne viibinud. Ju sellepärast, et alguses tulin punkti mäest laskudes, kuid hiljem mäest üles ronides. Kuid sain ka 35 punkti lõpuks kätte ja lidusin siis taas 36-sse, sest seda ju mul oligi tarvis. Edasigi kulgesin rahulikus tempos. Püüdsin tõuse vältida, kuid see oli lihtsalt enese petmine, ronima pidi ikkagi. Enne punkti 9-40, kohtasin ühte kaasvõistlejat, kes rinnanumbri järgi otsustades oli startinud peale mind, kuid nüüd siia pidama jäänud. Aga kus ma siis vahepeal olen olnud?! Aitasin ta punkti, jooksis veidi minu sabas, kuid lõpuks jäi siiski maha. Viimased punktid olid selgelt eneseületamiseks. Kui hommikul Märteni aega vaatsin, et kui tema 3,3 kilomeetrisel rajal oli üle tunni, siis mina oma 5,7 kilomeetril peaksin väga pingutama, et alla 2 tunni joosta. Ma siis pingutasin. Kuid andmeid maha lugedes selgus, et mul üks punkt võtmatta ja tulemust ei saa. Vot kus lops. Kadri katkestas peale 7 punkti ja kaasvõistleja keda rajal nägin ei jõudnud kontrollaja sisse ja tulemust samuti ei saanud.

26.mai- Sigulda

Sprint on mulle ikka meeldinud, kuid startides tundsin, et jalad on päevasest turnimisest väsinud ja kanged. Start asus linna lõbustuspargi lähistel, saime kuulata kontserti ja orkestrit. Hiljem toimus linnas veel mingi rongkäik. Liiklus linnas oli seiskunud. Rajameister oli mitu lõksu sisse planeerinud. Igas punktis oli ka kohtunik. 3-58, punkti objektiks oli korsten, mis asus aias. Mõni ronis lausa üle aia. Loodan, et kohtunik oma tööd ikka korralikult tegi ja kurikaela maha võtsid. Kuid kahtlen seda, sest korralduse värk kuidagi lätlastel ikka lonkab. Nimelt hakati punkte ära korjama, kui mõned võistlejas alles 10 minutit rajal olid olnud. Saima Värton pidi ka liikuvat obkelti tabama. Muidu oli täitsa tore linnas joosta, raja lõpus tuli vaid mõned tõusud võtta ja viimased meetrid olid lausa piinarikkad. Eelviimasest punktist jooksin mööda nõlva lihtsalt mööda ja siis tagasi. Oma minut tuli kindlasti kadu. Kokkuvõtteks jäin neljandaks. Markusel läks hästi, kuid jättis ühe punkti vahele. Koju naastes sõime oma kõhukesed täis ja jäime eurovisiooni ootama. Kuna meil muid abivahendeid kaasa polnud võtnud, siis tuli läti kohaliku televisooniga leppida. Läti keelst loomulikult midagi aru ei saanud. Lisaks olin jooksudest ja pikast autosõidust nii väsinud, et vaatsin kuni Oti esinemiseni ja kerisin magama. Markus lubas küll lõpuni vaadata. Aga kui ma kell 4 ärkasin, siis telekas mängis ja Markus magas. Ei teadnud ta midagi, kes võitis. Alles hommikul saime teadjamatelt teada, et Rootsi võitil ja Ott saavutas tubli 6 koha.

25. mai 2012

24.mai- Keila

Keila metsas on saanud sellel aastal juba paar korda joostud, võsa risti-põiki läbi joostud ja soos sumatud. Esimesse punkti joostes olid tee ääres toredad SOS-küla lapsed, kes tervitasid kõiki möödujaid ja soovisid jõudu. Rada oli keskmiselt pikk, kuid punkte oli harjumatult vähe. Teiste kaarte kiigates võis märgata, et mõnel lühemal rajal oli rohkem punkte. Aga ega ma sellepärast nüüd kurb ole, oligi hea. Sest etapid olid pikad ja punkti vähesus automaatselt minu silmis lühendas rada. Peale soo etappe juhtus selline lugu, et parema jala papu väsis niivõrd ära, et tuleb nad nüüd prügikasti visata.

24. mai 2012

Käime koos

Kellel pole plaanis ei Hiiumaale ega Siguldasse sõita, need saavad niisama ka kõndida, et nädalavahetus spordita ei mööduks. KUUPÄEV: 27. mail 2012 KELL : 11:00 registreerimine, 11:30 avamine KOHT: Alguspunkt Vabaduse väljakul RAJAD: 8km ja 12km INFO: Lühem distants kulgeb ümber vanalinna müüride.Pikem distants viib meid kõndima ka Kultuuikilomeetrile. Kõikide osalejate vahel loosime välja palju põnevaid auhindu. Esmakordelt on kohal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengid, kes koos terviseajakirjaga ÜKS jagavad terviseinfot ning mõõdavad rasvaprotsenti ja vererõhku. Proovi kindlasti kepikõndi Marko Brändi kõnnikeppidega ning osale kepikõnni koolitusel. Kui arvad, et käimine on vaid eakate spordiala, siis eksid. Kas teadsid, et kui kiirus kõndimisel on üle 7 km /h, on organismi energiakulu peaaegu võrdne sörkjooksuga TÄIENDAV INFO: www.eestikalev.ee ja http://www.facebook.com/events/397724276934426/ KORRALDAJAD: Eesti Spordiselts Kalev ja Tallinna Vanalinna Päevadega

22. mai 2012

22. mai- Tähetorni

Noorvõistleja asi, alguses sai hea hooga metsa joostud, siis ajas rohe-roheline võss ja raudteetammil laiutav suur ja lai tee, mu pea nii sassi, et järgmisesse punkti võtsin 15 minutilise pausi. Kuigi oleks pidanud Mait Agu väitel "piguga" hakkama saama ehk 5 minutiga. Igatahes jooksutuju oli soos müttamisest ära läinud ja nii muutus rada läbimiseks kuluv aeg sekundaarseks. Ja mudaseks sai ennast piisavalt tehtud, täitsa mudaravi möödu andis välja.

21. mai 2012

20.mai- Pala

Tartu Kevade 2. päev. Äratus oli pool 8 ja kella 8 oodati meid juba hommikusöögile. Hommikupudru kõrvale sai pakutud sünnipäevatorti. Viimasel ajal on need Märteni sünnipäevad kuidagi kodust eemal. Eelmisel aastal pidas ta sünnipäeva Baltikatele sõites bussis, nüüd siis Voore Külalistemajas. No eks varemgi on saadud sellel päeval Loomaaias, Bowlingu saalis, metsas jne. viibitud. Täna siis põhiliselt orienteerudes. Ilmad on tema sünnipäevadel olnud tavaliselt ilusad, nii ka 14 aastat tagasi. Tema sündimise lugu on üks pikk ja huvitav küll, kuid siinkohal ma sellel pikemalt ei peatu. Aga eks ta üks tagurpidi poiss oli juba sündides ja eks ta püüab oma põhimõtetele kindlaks jääda. Palavad ilmad ei tule orienteerumisel kuidagi kasuks. Tahtnuks lühikeste pükstega joosta, kuid olen oma põlvikud kas ära kaotanud või olid nad nüüd lõhki joostud. Igatahes kapist ma neid ei leidnud. Nii tuli pikkade retuusidega joosta. Jalanõud tahavad ka enne suve ära väsida. Etapi aegu vaadates, siis joosta nagu jaksaks ja ei jaksa ka. Mihkel oli täna väga tubli, jooksid teise aja välja. Esikolmikusse tal seekord asja ei olnud, aga järgmisel aastal, poisid hoidke alt. Markus eksis rajal ja oli täna 3, kuid kokkuvõtteks saavutas kolmanda koha. Märten tegi ka hea jooksu, võrreldes eilsega. Rebis täna kolmanda aja ja üldkokkuvõttes neljas. Mina täna täitsa kapsas. K-punkti jõudes tuli võtta vägev tõus, eks see andis oma panuse. Tegin kohe esimese punktida 4 minutit viga ja rajal kogunes minuteid veel juurdegi. Aga kehvast jooksust sõltumatult anti mulle kolmanda koha auhind = särk+moos. Särki kannan võibolla ise, kuid moosi lubasin Marisele. Selleks korraks võistlus läbi. Plaan on minna veel sellel kuul baltikatele, kuid ma kohe tea, kas sealt mingit head tulemust tuleb.

20. mai 2012

19.mai- Saare

Saare järve ümbruses toimus Taru Kevade 1. päeva võistlus. Päev oli suviselt palav. Sääsed olid juba platsis. Mihkel startis M10 rajal. No ta on üks kange poiss, alguses ei tahtnud ta metsa minnagi. Starti minnes ragistas aina võpsikus ja hiilis meile järgi. Eks ma ise pabistasin ka, sest ta läheb esimest korda ilma nöörita metsa. Kauplesin Kiristina teda turvama. Mihkel oli visa, Kristinale kaarti ei näidanud ja püüdis ise hakkama saada. 2, 2 kilometrisel rajal oli ta kokku 50 minutit. Eks ta oleks kiiremini saanud, kui jooksnud oleks. Oma sooritusega võib ka rahule jääda, kuigi ühe punktiga tehin enam kui 5 minutit viga. Märten soperdas ka ja rahul ei olnud temagi. Markus oli täna võidumees. Ööbisime Voore Külalistemajas Täitsa tore koht ja populaarne tundus ta ka. Rahvast oli palju ja lause jämm toimus. Õhtul tegime Märteni sünnipäevaks ettevalmistusi, valmistasime küpsisetorti.

18. mai 2012

17.mai- Vääna- Jõesuu

Ilm keeras sandiks, kuid otsustasin siiki minna. Autoga sõites mõtlesin paaril korral, et lähen koju tagasi, sest vihma sadas ikka tugevalt. Mind üllats, et rahvast ikka päris palju oli metsa tulnud. Pole need orienteerujad mingid papist sellid. Minu rada täna 6,3 kilomeetrit. Noneh, alguses ei saanud ma kaardile jälle pihta. Tegin kena ringi, jälle. Siis tulid kaks pikka etappi, jookse kui segane, ära tüütas. Peale neljandat punkti läksid etapid lühemaks. Mere ääres liivas oli üpris tüütu joosta ja muda-pori-mülkas ukerdamine enne lõppu. Aga suurema pori sai truubis maha pestud.

16. mai 2012

16.mai- Padise

Padisel toimus Tallinna MV . Padise on minu jaoks olnud tore orienteerumise maastik, kuid tänane kaart tõestas hoopis vastupidist. Joostes esimest vahetust, ei saanud ma kuni 5-nda punktini kaardiga kuidagi sõbraks. Tahtsin metsast juba äragi tulla, aga Maris ja Merike tahtsid ju ka joosta. Juba 1-53, punkti joostes, ajasid need soosoolikad mu pea sassi. Nii tegin punkti minekuga kena kaare. 2-52, tegin veel suurema ringi, pendeldasin mingite kraavide vahel. Aru ma ei saanud, kus see kraav tegelikult on. Hiljem kui taas raja lõpuosas samas piirkonnas olin, taipasin - ühe sihi servas on kraav, mida kaardil polnud joonistatud. Ei tea, kes selle kraavi sinna nüüd kaevas? 3-34, tipuke tihnikus. Kaldusin liialt vasakule, taas ringike. Kirusin ennast ja rajameistrit. 4-31, minnes pidin mööduma ühest majast, seal lõugasid koerad, hoidsin targu võsa poole. Lageda servas kivi , rada taas olematu, kive rohkem kui vaja. Taas punktist mööda, sest leidin ennast tas kraavi kaldal. Ei ole võimalik! 5-36, võtsin veatult, no viimaks hakkasin kaardijoonistaja hingeelu mõistma. 6-38, igavikult pikk etapp. Jälle punktist veidi mööda. 7-39,8-46, pihtas. 9-44, oli pressikas. Jooksust mingit rõõmu ma täna ei tundnud. 10-47, läksin vale künka otsa. Jama. 11-43, vees sulistamine. 12-40, taas üle vete minek. 13-50, leidin ennast taas selle kraavi kaldal, olin ületanud kaardil päris tugeva raja, kuid metsas oli ta rohtunud ja vähe märgatav. ledisn ennast taas vees. No ei ole võimlik, et ma punktist mööda oleksin jooksnud. Kuid kahjuks see nii oli. 14- 49, punkt künka jalamil. Võtsin toredama 51 punkti ennem. Minu künkake oli nüüd küll vähe märgatav. 15- 55, kus on lohk? Leidisn. 16- 45, majake oli, kuid punkti kohe ei näinudki. Lõpuks ometi sain metsast välja. Teistest kuskil 10 minutit maas. Sain veel enne suurt vihma metsast välja, kuid mida aeg edasi seda hullemaks ilm läks. Hiljem Merike kommenteeris, et käisin ujumisvõistlustel. Oma kehva jooksu kiuste saavutasime siiski teise koha. SRD naised olid tublid. Ei tea mis oli rajameistri mõtteis, kui raja sinna Padise kaardi hüljatud paika planeeris. Korraldajad teevad viimasel ajal kõik selleks, et võimalikult vähe võistlejaid metsa tuleks. Mina igatahes järgmisel kolmapäeval enam ei lähe.
Leidsin ühe vana huvitava loo, panen ta siia kõigile lugemiseks. Jüri oli Mõisas, aga eemal Anne Veskis Loopis Uuno Evet Kividega. Samal ajal kui Rein Langil oli, läks Jaan omapead Krossi sõitma, sinna põllu peale, kus Ellen Niitis. Eemalt Võsast filmis Peeter, kuidas Tõnu Karguga tuli, Kalevi Kruus käes ja jõi Hillari Kohvi. Tõnis Mäe otsas Noolis Erki Reeta Linnast. Anu läks Jaani Kirsipuud Saagima ja Mart Juuris Jüri Tamme välja, hiljem Meelis Ladus kõik riita. Kui Maarja-Liis oli Ilusaks joodud, julges ka Marju Kuudist välja tulla. Siim Kallas selle peale juurde, kui Rein hõiskas, et Otasson. Kui Mart tuli uue Laariga, oli Lennartil Meri juba põlvini. Pidu oli täies hoos-Virge Naeris, Tõnu Kilkas ja Anu Sääris edasi-tagasi. Aga Maria tahtis, et teda Rahule jäetaks ja andis Henrile Laksu vastu pead. Heiti Hääletas Mardi poole Sallu, sest Heli oli Läätsed ära kaotanud. Kaie aga Kõrbes unistas, et oleks Peetriga Oja ääres...

12. mai 2012

12.mai- Jägala

Libahundi I etapp on seljatatud. Tänane rada oli orienteerumise vaatevinklist nauditav. Kuigi oli võsa, sood, mudast sood, metsarisu, truubis sumamist jne. Saime rajal vähem kui tund olla, kui õnnestus ühes ekstreempunktis kanuuga jõel kummuli minna. Saime läbinisti märjaks. Õnneks oli Westi klubist Olavi punktis juhendaja, nii sai temalt särk välja nõutud, et oleks midagigi kuiva selga panna. Kuid mu telefoniga on küll kehvad lood. Aga ilm oli soe ja riided kuivasid lõpuks ära ka. Telefonile vist eluvaimu sisse enam ei puhu. Kahju:(
Kristina tehtud klõps. Meisterdasime toreda laevukese, mida pidi ujutama. Raja mille planeerisime, selle ka täitsime. Võibolla alahindasime veidi endid, kuid kõik lõppes siiski hästi. Ühes ekstreempunktis ei soovinud me enam ujuma minna ja nii lisaülesannet ei teinud, kuid selle asemel võtsime ühe planeerimata punkti. Hiljem sai oma mudased papud Jägala jões ära pestud. Markus ja Märten sõitsid Võrus Kevad MTBO-l. Mõlemal läks esimesel päeval hästi. Tulemused jõudsid kenasti päeva lõpuks nähtavale kohale. Kuid teise päeva tulemused pole siiski ilmunud. Samuti on kodulehel selgeid puudujääke alamkataloogides. Kalender on, kuid kalendris pole ühtegi märget. Sümbolitest oleks nii mõnigi huvitatud, kuid neid ka pole.

11. mai 2012

Metsa täna ei jõudnud, kevadkontserdile samuti. Kuid sai ära käidud Taara linnas, Savilinnu teatrifestivalil mis toimus Sadamateatris.

9. mai 2012

8.mai- Mustamäe

Nii kui ülikoolist pääsesin, siis viimasel hetkel metsa jooksma. Hommikul mul seda plaani veel polnud, kuid peale emotsionaalset tööpäeva tuli see kohe kasuks. Hea oli, et enne Marisele helistasin ja küsisin, kas kaarte ülepea jagub. Nii nagu arvasin, kaarte polnud. Aga Marise käest ikka ühe sain ja nii läbisin tema poolt planeeritud raja. Rada oli päris huvitav, paaril korral jooksin punktist tiba mööda, kuid mitte palju. Väheke sai ka jala märjaks ja Mustaka nõlvast üles ronimist ma parem ei kommenteeri. Jalad olid peale tõusu päris kanged. Ütleme, et see tekitas piisavalt raskusi jooksutempo hoidmisel. Tundub, et rahvas on enda liigutamisele suurt rõhku hakanud pöörama, sest jooksukaarte enam peale kella 19 naljalt ei saa. Võibolla on start liiga kaua lahti?!

3. mai 2012

3.mai- Kloostrimetsa

Rajameister Mait Tõnisson oli teinud päevakule liialt head reklaami. Päeval väga plaani polnudki jooksma minna, sest kolmapäeval oli vali tuul ja ma vist sain veidi külma, sest hommikuks oli nina umbes ja õhu ventileerimine raskendatud. Oli seda nüüd tarvis. Aga Märten arvas, et ma ikka pean tulema, sest tema sõidab sinna jalgrattaga ja tagasi ta ei viitsi sõita. No läksin. Kui mina veidi enne poolt kaheksat, kaarti nõutama läksin, siis neid lihtsalt enam ei olnud. Mõned M40 klassi kaardid olid. Aga see nagu ei sobinud. No jah, kes siis jätab metsa mineku nii hilja peale! Jäi vaid loota, et äkki keegi annab oma kaardi jooksmiseks. Nii jalutaski päästja Marge mulle vastu ja nii saingi temalt kaardi, et metsa silgata. Alguses oli see mineks ikka vaevaline, liialt pikad etapid kurnasid kohe mind ära. Raja keskel oli punkte tihedamalt, sai tikitud siia-sinna. Lõpus taas pikad etapid ja läbi ta oligi. Rajal vaatasin ikka pingsalt kella, et kas jõuan enne finishi sulgemist joostud. Kohati tundus, et aeg venib või osutid ei taha liikuda. Poolel rajal märkasin ka vaadata, et mitu kilomeetrit üldse peab jooksma. Ja korraga oligi lõpp käes. Poisid sõitsid lõpuks siiski ise rattaga koju. Nii sain mina Kristina juures teed juua ja lobiseda.

2. mai 2012

14.-15.aprill- Tuderna

Peko Kevadel sai osaletud esmakordselt. Maastik vägev, tõuse palju, mets täitsa joostav, nähtavus hea. Rada huvitav.

Kuhu minna, mida teha

Mai alles algas, kuid viimane aeg teha plaane sügis-talveks. Juba eelmisel aastal sai otsustatud, et tuleb taas Istanbuli minna. Küsite miks? Arvatavasti sellepärast, et peale kurnavat rogaini Tśehhis on soojemal maal lihtsam taastuda. Mitte, et ma selleks ajaks taastunud ei oleks, vaid see oleks vaieldamatult aeg enda jaoks. Ja novembris on seal ka turiste vähem. Istanbul jättis lihtsalt väga sümpaatse mulje, aasta siis oli 2009. Ilm küll reisi alguses polnud kiita, kuid iga päevaga läks ilm aina paremaks. Samuti on Istanbuli 5 päeva jooks kogunud väga palju populaarsust ka nendes maades, kus orienteerumisega tegeletud juba rohkem kui pool sajandit. Türgis orienteerumine veel suhteliselt uudne, kuid eks nemadki arenevad ja õpivad. Üks on kindel, võistlusi nad organiseerida oskavad: trantsport võistlusmaastikele, pole vaja isegi ühistrantsporti kasutada, tagasi toovad ka. Ühistrantspordi vajadus vaid lennujaamast kesklinna tulemiseks ja tagasi minemiseks. Võimalus osta odavalt igasuguseid jooksuriideid jne. Meelelahutus ja söök jne. Ööbimine kesklinnas, kõik vaatamisväärsused käe-jala juures ja uudistamist jätkub. Ja ka türgi söök on täitsa ok. Sai ju eelmisel korral lubatud, et tuleme tagasi... Meeleolukaid hetki võib lugeda Laevukese blogist. Huvitavat lugemist Istanbuli ja inimete kohta.

27.-29.aprill- Tündre- Lilli

Minult on küsitud, et kas ma Ilves-3-st ei kirjutagi. Kirjutan, kirjutan. Kuid mõni hetk tagasi tundsin end sama hästi, kui Ets oma blogis kirjutas. See tähendab, pean hästi mõtlema, et mida kirjutada.

1.mai- Keila

Minu selle hooaja esimene teisipäevak Keilas. Kui alguses üritasin otse läbi rohelise minna, siis peale teist katset loobusin, lihtsam oli mööda teid joosta. Kuid ega ka tee peal ohutum olnud. Keegi oli hea pika ja harulise kibuvitsa oksa teele vedanud, millesse ma juhuslikult kinni jäin. Nii maadlesin selle oksaga mitu minutit, et temas kuidagi lahti saada. Püksid õnnestus mul kahest kohast katki tõmmata. KP 51 lähenedes, libastusin paekividel ja oksarisus ning kukkusin lihtsalt selili. Õnnelik kukkumine oli. Kuigi toomingas ja muu põõsastik pole veel eriti roheline ja nähtavus peaks hea olema, siis täna ei näinud ma väikeseid lagendikke rohelises kuigi hästi. Markus jooksis täna M 16 klassi, sest M 14 kaardid olid lihtsalt kella 18.-ks otsas ja ta ei viitsinud rada ise joonistada. Mihkel ei tahtnud metsa poole vaadatagi, no eks ta veidi ikka vaatas. Kuna sellel ajal kui mina metsas olin, ehitas tema puuonni.