November juba täies hoos ja mõtlesin, et tarvis jooksu treeningutega ka algust teha. Lumi jõudis küll ootamatult maha sadada ja siis äkitselt ka kaduda. Nii oli mul püsivust paar õhtut Kristiine linnaosa muruplatsidel tiirutada. Kuid siis tekkis tagumine võimalus viimased õnnetud õunad puu alt kokku korjata. Sain mitu-mitu suurt ämbritäit. Loodan, et keedan veel selle aasta viimase moosi. Tühje purke niikuinii enam eriti pole. Kuigi mõned oleme jõudnud juba ka tühjaks süüa. Peaks ütlema, et sellel aastal on õunamoosi keetmise periood kuidagi pikaks veninud. Ma isegi ei kujuta ette, kui mitu purki, liitrit ma moosi kokku keetnud olen. Nimet seisavad kõik purgid veel kenasti kastides ja ootavad riiulisse panemist. Aga kõige pealt tuleb see riiul veel ehitada. Eelmine moosipugiriiul väsis lihtsalt ära, ei julgenud enam seda ekspluateerida. Äkki kukub veel sellisest hulgast purkidega veel ümber. Ja see ei oleks üldse hea. Nüüd ootan helget momenti, et leiaks aega millal riiulid kokku monteerida.