30. september 2009

30.september-Tondi

Täna tuli öinejooks lausa koju kätte. Kuna kaart vaid kivi viske kaugusel, ei saanud mitte kahelda ja tuli minna. Nii kui uksest välja astusime hakkas sadama ja mitte niisama vihma, vaid rahet. Siis küll kahtlesin, et kas tasub. Aga Märten arvas, et lähme ikka.
Kiirel käigul sai siis kohale mindud. Enne veel käisin Selverist läbi, sest viimasel hetkel keegi avastas, et tal läheb homme A3 joonistuspaberit tarvis.
Tänane intervall jooks mul vist hästi ei õnnestunud. Kuid täpsemalt selgub hiljem, kui teadjamehed tulemused kokku miksivad.

28. september 2009

28.september- Kadriorg


Just täna, mis algas eriliselt vihmaselt, tahtsin ma minna Kardiorgu jooksma.
Tegelikult lootsin väga, et vihm üle ei jääks, sest siis oleksin saanud minna hoopis Jorge Hinojosa salsarenge trenni mirenget tantsima.
Kuid lootus kustus ja vihm jäi üle. Märten tüütas juba peale oma koolipäeva lõppu, et millal läheme jooksma. Nii siis, pidin enamuse soovile alluma ja eelistama jooksmist. Ilm oli rõske ja töökoha jahe keskkond oli mulle märku andnud, et peaks rohkem riideid selga panema.
Valisin tavalise suuna. Ja siis tundsin, et sai vist liiast selga pandud. sest rajal sai piisavalt Lasnamäe astangust üles-alla ronitud. Mitu korda kukkuda, lompides sumada ja nõgestes ragistada. Rada oli vägagi mõnus. Tekkis ka hetkelist meeleheidet, kui tenniseväljatute vahel seiklesin. Ju tahtsin kaardil näha seda, mida seal polnud.
Kokkuvõtteks ütlemata tore jooks, jalad said märjaks ja tuju rõõmsaks.

26. september 2009

26.september- Vironia O-päev Valgehobusemäel

Täna toimus Vironia karikasarja lõpetamine ja võistkondlik valikorienteerumine.
Meie korporatsioonist osales 4 võistkonda.
Olime tublid ja saavutasime naiste arvestuses I ja III koha.



Valikorienteerumise kontrollaeg oli 1 tund. Metsas 17 punkti.
Mets mitte just väga tuttav, kuid 100 punkti jooksul sai seal piisavalt kammitud.
Minut enne starti said kaarti vaadata ja plaani pidada. Seekord võtsin targu pliiatsi ühes ja ühendasin punktid ära, et ei peaks pead vaevama, mis võetud ja mis võtmata. Raja planeerindul jätsin kohe 2 punkti välja, raja keskel lisandus veel üks.
Oleksin siiski 15-es punktis jõudnud käia, kuid ootamatult tekkis mõne punkti piirkonnas arusaamatusi. Kaardil oli küll pealmine pool millegagi töödeldud ja tundus, et kannatab niiskust ka. Ise võtsin endale kilekoti küll kaasa, kuid unustasin dressipluusi tasku, enne kui stardi läksin.
Raja lõpuosas sai selgeks, et kaart niiskust ei talu.
Kaardi sees haigutas suur auk. Õnneks olin sellest kohast kõik punktid juba ära võtnud.
Kuid üks noormees lõpetas vaid kaarditükid peos.


Kokkuvõtteks jäin vägagi rahule, sest aega jäi 2 ja pool minutit ülegi.
Lisaks mõnus saun, söök ja seltskond ka.
Ah jaa, auhindu jagati ka.
Tubli osalemise eest karikasarjas sain 2010 aastaks priipääsme Ilves-3-le.
Ja kuna olin naistest valikorienteerumises tublim, siis lisaks veel võimaluse osaleda Suvejooksul 2010 Hatikul.
Niisiis, mõned plaanid aastaks 2010 on juba paigas.

24. september 2009

23.september- Männipark


Öine Mustamäe pole just minu meelispaik, kus võiksin-tahaksin sügisestel ja samas sumedatel õhtutel joosta.
Mälu-orienteerumine tundus ahvatlev. Tervislik seisund polnud kiita, kuid jooksmine arvatavasti kiirendab tervenemist. Peale teisipäevakut oli küll tunne, et nüüd tahab haigus tulla. Kuid kiir-reageerimine blokeeris selle, ma vähemalt loodan.
Mustamäe on selline koht, kus ma ka päevasel ajal eriti ei satu. Päevakuid seal ka massiliselt ei toimu. Alguses, vahepeal ja koguaeg oli selline tunne, et tegelikult ma ei tea, kus ma olen ja kuhu ma jooksma pean. Katkestada nagu ka ei tahtnud. Viimaseks ka just vist ei jäänud, aga hea treeningu sai ikka. Enne uut päeva jõudsin ikka koju.
Moosi ei jõudnud jälle keeta.
Soovib keegi õunu?!
Võin jagada.

22. september 2009

22.september- Järve

Nii nagu eelmisel aastal, toimus täna viimane päevaks Järvel. Ilm oli siis hullult vihmane, seekord vihmast pääsesime.
Raja planeering oli hirmus. Üle Viljandi maandtee jooks hullumaja!!!
Eks see kaart ole jah, antud kohas kitsuke ja raja lugemine samuti raskendatud, kui jooned risti-põiki jooksevad. Kohati oligi raske arusaada, kuhu ma nüüd jooksma pean. Nii juhtuski, et ühel korral jooksin 11-nda punkti asemel 13-dasse ja teisel korral jätsin suure hooga punkti üldse vahele ja nii 3 minutit lisaaega juurde.
Tore, et mõned teed olid rattasõbralikumaks muutunud.

20. september 2009

20.september- Oandu

TA OK korraldatud rogain on tänavu juba 10-s. Minule alles 6-s.
Nendest 4. korral olen Villega aega ja kilomeetreid mõõtnud.
Tulemused on jäänud tagasihoidlikuks, kuid potensiaali on.
Kahjuks käivad haigused ikka inimestel külas, mitte mööda kive ja kände.


Nii juhtus ka Villega, kes juba enne Käärikut tundis end haiglaselt. Igatahes esmaspäeval oli ta vägagi tõbine. Lohutasin teda, et 17.septembri õhtuni saab veel võiskondade liikmeid muuta, kuid ta arvas, et paraneb.
Veel pühapäeva hommikul arvasin, et Ville ajab käojaani, et tema joosta ei kavatse. Kuid tee mis tahad, nii oligi. Oleksin ma seda juttu ikka pidanud tõsisemalt võtma ja rohkem toidumoona kotti toppima, et mõnusam matkata oleks.
Start oli seekord nii harjumatu, et meie ja kõnnime. Teised tormasid meist kui postist mööda. Endalgi oli naljaks niimoodi matkata. Meie esimene punkt oli 25. Hea rahulik minek mööda teed. Vaatame rahutud Loorits- Vallner jooksevad juba metsa all. Miks nad nii vara sinna ronisid, ei tea. Järgmisena läksime punkti 45. Sinna läks juba mõnus lai sissetallatud tee ja porine ka. Rongis liikumine tekitas veidi Jukola tunnet. Millegipärast ei tahtnud rong kuigi kiiresti liikuda. Etapil 45-55 tõdesime, et kui tahame oma plaani täita, tuleb tempot tõsta. Jalutamisega kaugele ei jõua. Nii tegime äkilisemad sammud ja jätsime ühe rongi maha ja jõudsime teisele järele. 31 jätsime vahele. Punktis 22 tegi Arvo pilti ja see sai siia ka lisatud. Klubikaaslaste perevõistkond Viikmaad liikusid meiega suhteliselt samas tempos, kuigi nemad jooksid. Ville tahtiski tõestust, et kas nemad joostes võtavad sama palju punkte, kui meie käies, siis pole mõtet joosta. 41-51 etapil nägime tarmot ja Meelikest, kes samuti ei tahtnud uskuda oma silmi, et mina ja kõnnin. Arvajaid-imestajaid oli veel teisigi. Suundusime otse põhja ja punkti 52-21. 32 jätsime vahele.
Sihid olid suhteliselt läbitavad maastiku selles osas, kuid kohati oli vastik tuulemurd. Edasi liikusime 53 suunas. Joogipunktis peatust ei teinud, sest jooki oli meil veel alles. Alguses leppisimegi kokku, et söögi-joogi-riietuse peatust ei tee ja kõik tuleb liikumisel toimetada. Kuid ühe erandi tegime.
54-42-43-57 -44 olid mõnusad etapid, kus meid jälitas läti võistkond 106, kord jooksid nad meist mööda ja punktis olime jälle koos. Meie neist matkates mööda, nemad metsa alla ja jooksevad jälle mööda.
57 punktil muulil oli Lauri ja Lea isiklikult rogainijaid tervitama tulnud. Ei saanud nad torkamata jätta, et konkurendid jooksevad, miks teie kõnnite. Ma siis ütlesin, et väikese juubeli puhul teeme teistmoodi ja kõnnime. Püsisime ajagraafikus. Peale 44 punkti jäid lätlased meist maha ju ei suutnud nad kokku leppida kas minna 33-sse või mitte. Meie ei läinud ja suundusime 56-de. Sealt 24-34-26-37-46. Etapil 46-47 oli väga tore tuulemurd, akrobaatikat sai tehtud küll ja küll. Sihte polnud hästi näha ja aega kulus ka oodatust rohkem kui arvasime.
Edasi liikusime 58-35-27. Mõtekas olnud 58-27-35, kuid nii pidanuks me 2 korda oja/jõge ületama, aga jalgu ei tahtnud me märjaks teha. 35-de minek oli samuti tuulemöllu meelevalda jäänud, et sealgi sai taidlust tehtud. Nii sundis olukord kella vaatama ja tekkis vastuoluline olukord. Kas nüüd peame hakkama jooksma, et kontrollaega jääda. Suundusime jõe poole, et vaadata, kas on võimalik kuskilt kuiva jalaga üle minna. Juhtumisi sattusimegi kopratammile ja sipsti üle. Mõnus tõus ja viimane punkt 27 sai võetud. Rahulik kõnd lõpuni ja aega jäi veel ülegi. Hea oli, et varem jõudsime - saime ilma järjekorrata keha kinnitada ja mõnusasti istuda. Jalad surisesid küll mõnusasti, nagu oleks jooksmas käinud.
Kokkuvõtteks võib rahule jääda. Ja nii vähe on õnneks vaja. Tegime nii mõnelegi võistkonnale rõõmu, et said meist kordki paremad olla. Segadest olime alles 20-dad, kuid 140 võistkonda jäi veel meist maha.
Nii mõnigi võistkond, kes meist uhkelt mööda jooksid jäid punktisummas meile alla.
Imeväärne on ka seik, et mõnest tulihingelisest rogainijast olen ka kõndides edukam.
Järgmisel aastal jälle uue hooga ja loodan, et siis joostes.

17. september 2009

16.september- Pirita


Ei mäletagi milla see nüüd oli, kui sai öises metsas ringi joostud. Ylläsel.
Eelmisel nädalal ei jõudnud ja ega ma eriti tahtnud ka minna. Kuid Märten käis peale, et lähme-lähme.
Läksime. Erilist särtsu nagu polnud. Vihma hakkas ka sadama. Fornaat oli paarisvalik.
Minu valikud-?? ei olnud just head. Juhtub ikka nii, et mõned valikud on kehvemad kui teised.
Aga järgmisel nädalal uuesti.

http://osprint.ee/2009/paevakud/kalender/0916tul.htm

15. september 2009

15.september-Raudalu

Viimased korrad veel teispäevakutel joosta. Tahtmist eriti polnud, kuid läbisin raja. Võsa ja nõgest rohkem kui eelmisel korral.
Poisid sõitsid ratsast ja jooksid ka. Hiljem tegid veel lõdvestava sõidu Raudalust Tondile.

14. september 2009

14.september- Männiku

Jõusime starti hiljem, kui plaanisime. Põhjus selles, et keegi tark otsustas suure kiirustamise käigus ristmikul viga teha ja kellegile otsa sõita. Tervelt üks sõidusuund oli hõivatud.

Hea, et enne pimetat metsast välja sai. Tore tüdruk, viimase punktiga mässasin liigagi kaua. Ise ka ei tea miks.

13. september 2009

13.september- Sügisjooks

Mul polnud plaanis Sügisjooksul joosta. Kuid kolleegide õhutusel sai ennast siiski 10 km käimisele kirja pandud. Ja see oli ka tark otsus. Poisid osalesid lastejooksudel. Kahjuks oli lapsi niiiiiii palju, et korraldajad ei suutnud ajakavast kinni pidada. Nii oli Mihkel sunnitud koos minuga kõndima. Karta oli, et ta nii pikka maad vastu ei pea. Nii sai Mihkel Russalka juures puhkepausile pandud ja pidi mind joogipunktis ootama. Millega sai ta suurepäraselt hakkama. Kokku sibas Mihkel 6-7 kilomeetrit ja oli lõpuks täiesti võhmal.

12. september 2009

12.september- Kääriku: EMV pikal rajal

Pelgasin seda jooksu veidi, sest eelinfo metsa kohta ei olnud just kiitev.

10. september 2009

10.september- Pirita-Kose


Täna oli Tallinna neljapäevakute viimane jooks.
Kummaline, et järgmine neljapäeva õhtu jääb kuidagi vabaks.

8. september 2009

8.september- Tähetorni-Harku

Tänane rada oli päris hea. Palju punkte ka.
Noorvõistleja viga, et punktist 46 jooksin välja vales suunas. Ja kui maastik polnud nagu see mis peaks, siis keerasin ennast ikka õigeks. 2 minutit viga.
Punktid rohelises olid "parajad poisid". 12-53 oli auk, mina loomulikult leidsin selle vale augu üles. 13-52 minnes ukerdasin rägas ja üle ühe kraavi oli kena puu, mis kavatses minu raskuse all murduda. Nii ma kukkusin parema jalaga põlvini mutta. Olen täheldanud, et just parem jalg saab rohkem vett ja vilet, sest üle kraavi /või mis igane/ minnes tõukan vasaku jalaga. 14-51 jälle suuna probleemid, no kaua võib. 16-39 liiga vara käänasin võssa, üle kraavi jälle parem jalg mudane. 17-40 sain mudase papu ja rohkemgi veel puhtaks ja märjaks. Tõus oli kohutav, kuid mitte lootusetu. Lõpp ei olnudki enam kaugel.
Nii see aeg kulus.

5. september 2009

5.september- Marimetsa raba

Sellel nädalavahetusel lihtsalt ei jookse. Otsustasin poistega minna koos korporantidega Marimetsa rappa.
Ilm on ilus ja vihma ei saja.
Marimetsa raba on üks pikemaid laudadega kaetud matkaradu Eestis: 6-7 kilomeetrit. Lisaks paar kilomeetrit, et rajale saada.
Rajal on 3 vaatetorni, mis ei ole kuigi kõrged, kuid vaade on siiski ilus. Laugastes saab ka ujuda, mida meie ei teinud, sest vesi oli ikka jahe. Sööki ja jooki peab sellisel matkal rohkelt kaasas olema, sest ettevaatlik liikumine laudadel, tuulevaikne ja soe ilm nõuab lisaenergiat. Murakaid enam polnud, aga jõhvikaid küll.
Laudtee on suhteliselt kehvas seisus ja kohati vee all. Kummikud peavad kindlasti kaasas ja ka jalas olema. Kuna laudteed keegi ametlikult ei hoolda, siis olime sunnitud teed veidi remontima. Enda ja teiste turvalisusele mõeldes. Hea, et keegi lauad rappa oli toonud.
Kokku kestis matk 5 tundi. Matkajuht kartis, et Mihkel äkki ei kõnni nii pikka maad. Kuid kõik pidasid vapralt vastu.

3. september 2009

3.september- Raudalu-Kangru











Täna sai varakult metsa mindud, kuna lastevanemate koosolekult pole ilus puududa. Sai joosta lohadevabarada, kahjuks mõned eksimused tulid. Risu-räsu ka palju. Kohati tundus, et valge mets kaardil võiks roheline olla.
Tahtsin küll paremat, aga välja tuli veidi kehvalt. Vaatasin koguaeg kella, et jõuaks õigeks ajaks kooli. No ei õnnestunud. Üldiselt on terve nädal olnud kiire. Lõpuks kui koolipinki istusin, et Markuse uut õpetajat kuulata, tunnen- keegi siblib käe peal. Kas sa näe, imetilluke puuk. Ise pole ma ühtegi puuki sellel suvel kohanud ja nüüd septembris seejuhtus. Kui poistega EOL laagris olin, siis Põlve metsades oli puuke palju, sai neid laste pealt üksjagu korjatud.
Tähelepanelik tasub siiski olla.

2. september 2009

2.september- Harku kolmiksprint

Olin täna oma klassis esimene startija. Kuna olen juba veeretanud seda juttu, et esimene on kehv olla jne. Siis tegelikult see nii ka on. Eriti siis kui sa millegi vastu eksid. Esiteks ei mõelnud selle peale, et on sprint oma eripäraga ja mõõtkava on ka teine. Nii ma jooksin esimese hooga 3-ndasse punkti. Karm reaalsus jõudis minuni ja nii sai esimene ikka enne võetud. Kuid kaotasin sellega 3 minutit ja see oligi kogu jooks. Kurb.

1.september- Harku

Peale töist ja mis salata ka väsitavat tarkusepäeva, oli ütlemata mõnus diivanil koos karumõmmidega istuda. Mis on osaliselt minu tavapärane töökeskkond, kuid siiski laste jaoks. Minu osaks jääb tolmune klassiruum ja metsa pääsemine on ka minu pääsemine.
Tänase jooksuga võib rahule jääda. Suhteliselt puhas jooks, ainult lõpus eelviimase punktiga läks veidi võssa.