29. aprill 2010

29.aprill- Pirita


Täna sai neljapäevakute avajooksu joosta Pirital.
Ilm oli vesine. Sadas ja ei sadanud ka. Uduvihma tuli. Prr. Rada oli mõnus ja rajameister lasi ka mööda teid veidi siblida. Aga ühe augu oli keegi metsa juurde kaevanud. Ju oli kellegil liiva tarvis. Või pole seda keegi varem märganud. Aga Rein märkas ja pani sinna punkti.
Igatahes mõnus jooks. Jäin endaga rahule, kuigi mõned ülejooksud tulid.

28. aprill 2010

28.aprill- Tallinna MV sprindis


Noor sprinter vaatab, et minagi võin kord nii joosta.

Tänane jooks oli mõnus. Kahest väikesest veast seekord piisas, et tulemusega mitte rahul olla.
Enda lohutuseks võin öelda, et tegin siiski hea soorituse. Jooksmist jalg ei seganud, ning sain enesekindlust Ilves-3-ks. Konkurents tõotab tulla põnev ja madistamist peaks ka jätkuma.

27. aprill 2010

27.aprill-Raudalu


Täna lonkasin raja läbi. Püüdsin jalga mitte koormata ja hoida teist homseks sprindiks. Väga suur kiusatus oli joosta, sest kaarti vaadates tundus, et tuleb jooksukas. Rada ju lihtne.
Kuna kiiret polnud, siis sai etapi 39-38 otse mindud, Üle puude-kivide turnimist poleks ma eriliseks takistuseks pidanud, seekord oli teisiti. Seetõttu oli ka aega rohkem kaarti lugeda ja vigu ei tulnudki. No aga peale 44 punkti läks põnevaks. Punkti 46-de, mis oli väike lagendik sinna ma ringi ei viitsind minna ja läksin suunaga. Soo oli loomulikult laiem ja märjem ja ukerdamist oli piisavalt. 46-48 polnud erilist valikut, pidi aina otse minema. Ja raiesmikul turnimine oli lõbus. Siis tulid peaaegu ujumise etapid. Tugevdasin veidi purret, mis üle kraavi läks. Ise sain kuiva jalaga, kuid üks naine sulpsas purdelt vette. 50-52 oli paras tegu, sest kraavi pidi 2 korda ületama. Esimene kraav oli talutav, sest aega ju oli ning sobiliku koha ületamiseks leidsin ka. Kaart näiitas, et tuleb läbida valge mets, kuid seal oli vett ja mudast pinnast küllaga. Ja see mudamaa ei tahtnud kuidagi lõppeda. Siis ma juba arvasin, et olen liialt põhja ära kaldunud, kuid õnneks leidsin ennast kraavi kaldal ja üks siht otse ees. Nüüd võis mõistatada, kas minna paremale või vasakule. Läksin paremale ja seal ka kraavist ülemineku koht ja punkt terendab ka. Ah jala sain ikka märjaks. Mis parata lõpp polnudki kaugel. Loodan, et suisa viimaseks ei jäänud.

26.aprill- Harku

Minu osaks sai vaid poisid sinna ja tagasi tuua. Joosta-kõndida ei planeerinudki, sest pidin hoopis lastevanemate üldkoosolekule ruttama.
Kuid poisid jäid rahule.

R5 Rada (5): 9 KP 3.28 km

1. 6978 Martin Betlem Tallinna H 00:31:12
2. 6626 Märten Henrik Pais West 00:31:55
3.13566 Tomi-Andre Piirmets West 00:32:57

25. aprill 2010

25.aprill- Tartu Kevad Käärikul II

Täna oli ilm kenam. Päikese käes lausa suurepärane ja palav.
Start oli täna Kääriku järve paadisilla ja staadioni vahelisel alal. Eelnevalt oleksin tahtnud rohkem infot-skeeme internetis, et kus start asub. Kõik ei ole siin Käärikul nii tihedad külalise, et teaksin hoobilt kus ja kuhu tuleb minna. Jäänuks asjata sahmimine ära. Eelmisel päevalgi oli start Harimäel. Loomulikult olen ma seal käinud, kuid talvel ja siis polnud mingit teed näha.
Täna olin eelviimane startija. Raul Laasi õhutusel loobusin soojapesu särgist. Kuid tuul tundus siiki külm ja nii toppisin särgi uuesti selga. Paren kurk soojas , kui hiljem kurk haige. Alustasin rahulikult, olin põlve korralikult teipinud ja rabelama ei hakanud. Võita mul niikuinii ei õnnestu. Loomulikult oli rajameister punktid soo servadesse ja etapid üle soode planeerinud. Kuid mul õnnestus jalgu säästa ja alles punktis 5-47 sain jalad märjaks. Kuid punkti 3-41 auguga oli jamamist. Pendeldasin seal kraavi, sookeste ja tee vahel jupikene aega.
Väike takistus oli ka 6-50-ga. Enne lõppu pidi ikka ronima. Lootsin, et põlv peab siiski vastu. Pidas.
Jäin tulemusega rahule. Kuigi M50 klassi mehed jooksid siiski kiiremini. Jube-jube. Arenguruumi ikka on.
Poisid olid tublid. Märten oli täna võidumees ja Markus oli teine. Temal vaja rohkem jooksutrenni teha, et jaksaks joosta.
Auhinnaks said poisid hulga pudeleid sildiga "Valge Klaar". Ise jäin tublile teisele kohale ja auhinnaks sain kena särgiku. Kahjuks L suurus ja mulle igati suur. Kahju kohe.

24.aprill- Tartu Kevad Käärikul


Hommikul Tallinnast sõitma hakates, oli ilm suurepärane. Tuul oli küll vilu, kuid siiski talutav. Kuna ma eelmisel õhtul ei jõudnud tankida, siis lootsin Mäo Statoilini jõuda. See ka õnnestus, nii sain oma kviitungi auto loosikasti pista. Üks auto veel pole ju paha.
Sõit oli sujuv. üllatus tabas meid siis, kui Võru-Luhamaa maanteelt Otepääle keerasime. Küntud põld auras justkui maaalused geisrid ja teeperved olid lumised. Mida edasi, seda rohkem lund. Peale Pühajärve tundus, et talv on tagasi. Hea, et ma laisk olen olnud ja talverehve vahetada pole viitsinud. Nüüd olid nad abiks, sest Harimäele poleks ilma nendeta küll jõudnud. Parkimine oli põllu peal. Väike segadus oli stardikoha leidmisega. Kahjuks viidad, mis Käärikul väljas olid kuidagi mitmeti tõlgendatavad.
Kogu maa oli lumega kaetud ja väga ei kutsunud sinna metsa mitte. Starti oli alla 2 kilomeetri. Minu ja poiste startide vahe oli nii suur, et Markus jõudis juba oma raja joostud, kui mina minema hakkasin. Märtenit silmasin samuti teel starti jasiis hakkas rahet sadama. Prrr. Õnneks olid mul dressipluusi taskus kindad, mis sai kohe kätte pandud. Kõige rohkem pabistasin oma jala pärast. Oli teine kenasti paranenud, kuid ilma niititeta pole ma jooksnud. Kogu raja püüdsin meeleheitlikult mitte kuskile oksarägastikku sattuda. Kartsi, et kas põlv peab koormusele vastu. Seepärast kasutasin palju teevalikuid, kuid igalpool see ei õnnestunud ja polnud mõttekas ka. Neli esimest punkti olid veatud, kuid nelja järgmisega tegin jama. Minnes punkti 32 tegin teevalikus õige otsuse, kuid ma ei tea miks ma seda vahepeal muutsin. Ka punkti 36 tegin teevalikujooksu, aga... lõigates kaldusin liialt vasakule ja punktist 200 meetrit eemale. Lühikene etapp tundus nii lihtne, et ma pidin seda kohe kauem võtma. 43 tundus lihtne, kuid mina suutsin sellest mööda hiilida. Ülejäänud 5 tulid puhtalt.
Palju oli mäest üles rühkimist. Sadas ja sadas. Ja kui ma autosse istusin märkasin, et põlv on verine. No nii, olin haava lahti tõmmanud. Oh, mis siin enam kiruda, et liiga vara sai põlvele koormust antud. Sõitsime Kääriku Spordikeskusesse pesema ja siva Otepääle apteeki. Sain sealt paremad abivahendid. Igatahes homme teibin põlve hoolsamini kinni.
Magada ei saanud hästi. Põlve kõverdada ei saanud-tahtnud ja voodi oli liiga pehme jne.
Pildi napsasin Kristinalt.

22. aprill 2010

Meie hulgast on lahkunud kauaaegne orienteerumisspordi eestvedaja ja harrastaja ning ühtlasi ka OK West vanim liige Hugo Põder.
09.11.1932-20.04.2010.

Mälestades,
Orienteerumisklubi West

20. aprill 2010

20.aprill- Pirita

Täna tuli jalgu kiirelt liigutada, sest pidin jõudma kella 19-ks erakorralisele koosolekule.
Kaart oli väike ja rada jooksis edasi-tagasi, risti ja põiki. Juba teel esimesse punkti 32 tundsin, et ma ikka ei jaksa joosta. Punkti 33 jooksin üle kahe sooriba, no seal oli vett mõnusasti, saingi jalad märjaks. Vahepeal tekkis punktis 39 väike segadus, sest ma ei suutnud kohe taibata, kuhu ma nüüd siis jooksma pean? Punkti 44 tuli peataolek, sest legendis oli küngas, kuid ma kohe ei vaadanud täpsustust. Olles õigel künkal ei näinud ma punkti, tiirutasin ja jooksin veel edasigi, et kontrollida asukohta. Kõik klappis, lõpuks taipasin legendi lähemalt uurida... Tubli 2 minutit viga. Jama. Peale seda polnud lõpp enam kaugel, sest vaatasin juba 13-nes punkt ja 3 punkti ongi jäänud.

19. aprill 2010

19.aprill- Kloostrimetsa


Täna sai jooksmas käidud peale nädalast pausi. Päris mõnus oli. Õmblus on hästi paranenud. Varsti-varsti saab ka niitidest lahti.
Valisin jooksuks tavalise raja, peegeldustega ei hakanud end vaevama. Kuigi tundus suht normaalne rada.

18. aprill 2010

17.aprill- Jüriöö Tõrvas


Vägagi kurb oli Jüriööle sõita, sest seekord ma ei jooksnud. Aga väsitav oli ta siiski. Sõit Tõrvasse oli vägagi nauditav, sest ilm oli ilus. Autoaknast tärkavat loodust vaadates, leidsin ma end mõtlemas mõtteid, et maal on ikka mõnus. Kohe sibliks ja mässaks seal. Kuigi saan seda ka linnas aias teha, kuid puudub võimalus olla täiesti omaette. Aastatega on kuhjunud nii palju mõtteid-ideid, et ei tea millal need suudan täita.
Navesti jõgi oli ikka mõnusasti laiutamas. Siis mõtlesin, et milline see Õhne jõgi võiks välja näha...
Kuigi olen korduvalt Valga suunal sõitnud, pole olnud mahti teeäärseid paiku külastada. Järgmisel korral võtan plaani vaadata Helme koobastikku ja muud.
Jüriöö rongkäigust ei oska hetkel midagi arvata. Taidluskava ei saanudki vaadata, sest kiirustasime sööma. Toit oli igatahes maitsev.
Esimesed startijad olid millegipärast vaatajate suhtes seljaga?!
Võistluse jälgimine oli hea, sest organiseerijad leiavad ikka ja jälle paremaid mooduseid, kuidas metsas toimuvat vaatajate-ootajateni tuua. Meenub, et kui Lsf korraldas Saustinõmmes öist Tallinna MV, oli neil ekraan seinale riputatud. Endast mäletan, et lamp kustus enne lõppu ära. Eelmisel aastal Padisel juhtus sama. See aasta ei jooksnudki. Kuid vea parandamiseks muretsesin uue lambi, mis tulevikus neid olukordi väldib. Ma vähemalt loodan.

Märten jooksis esimest korda öist teadet ja Jüriööd ka. Väsitav oli see talle kindlasti, sest rada oli pikk ja kogemusi ka napib. Tänada tuleb klubikaaslast, kes noorsportlast aitas ja ta õigele teele juhatas.
Tagasi hakksin sõitma kell poole 3 paiku. Koju jõudsin 5.50. Pimedas mulle meeldib sõita, kuid halvad ilmastikuolud ja väsimus pole meeldivad kaaslased. Nii kui 100 kilomeetrit sai sõidetud, tekkis niisugune väsimus, et jube. Õnneks hakks armatuurlaual tuluke põlema, mis teatas-lisa klaasipuhastus vedelikku. Nii pidin vihma ja tuule kätte kobima. Värskendav, igatahes. Rahulikult sain Pärnu- Jaagupini sõita, seal tegin väikese tankla peatuse. Enne Libatset jooksis jänkupoiss ootamatult üle tee, tal olid kiired jalad. Jõudis üle lipata, oli teine ikka volask.
Märjamaa tanklas tegin väikese pausi ja lasin kohe silma looja.Aeg liikus kiiresti. Magada oleksin juba ammu tahtnud. Täna Etsi blogist lugesin, et nüüd võib trahvikviitungid ise e-postkasti saabuda. Kes nüüd täpselt mäletab, kas mõni kaamera ka kuskil oli, mina ei mäleta.

15. aprill 2010

Märka ja aita

Klõpsa pealkirjale, siis saad teada millega tegu.

13. aprill 2010

13.aprill- Männiku

Kahjuks sai otsustatud juba eile, et täna ma ei jookse. Poisid küll. Kuid läksime Mihkliga siiski veidi matkmama. Mõtlesime, et vaatame palju neid punkte meile teele jääb,siis neid märgime. Kokku kogusime 4 punkti. Mihkel leidis palju huvitavat materjali metsa alt, mida kindlasti oli tarvis autosse vedada jne.
Samuti pidin langetama rasked otsused. Loobuma homsest öisest Tallinna MV-sest ja ka jüriöö jääb seekord jooksmata. Aga kohale pean siiski sõitma,sest Märten tahab joosta. Nii, et minu autos on kuni 3 vaba kohta, kui keegi vajab küüti Tõrvasse.

12. aprill 2010

12.aprill-Raku


Täna oli väga tore peaaegu kuivas metsas joosta. Võrreldes eelmise nädalaga , oli see mets lust ja lillepidu.
Kahjuks lõpuni see nii ei jäänud. Joostes punktist 33-43, hüppasin üle mingi puu, kust ootamatult oks murdus ja mulle veidi põlvest kõrgemale sisse kargas. Oli jah, selline lõikav-valus ja mingi hetk tundsin-nägin, et retuusid on verised. Ju sain ikka tubli matsu. Peast käis mõte, et lühikeste seelikute hooaeg peab jälle kaugustesse kanduma. Kuid joosta lasi ja häda polnud nagu midagi. No natuke ikka valutas ka. Sai veel tuttavatega juttu räägitud ja muidu asjalik oldud, kuni kodu poole sai sõidetud. Aga kui ma pesema läksin, siis haigutas jalas ikka korralik haav.Õmblemata siit ei pääse. Tuli püksid jalga tagasi ajada ja traumapunkti sõita. Viimati külastasin traumapunkti 1998 aastal, kui aknaid pestes klaasi lõhkusin ja killud käe katki tegid.
Loomulikult ei asunud traumapunkt seal, kus siis ja selle õige ukse leidmisega oli vaeva ka. Pidi minema lastehaigla poolsest uksest. Mitte ühtegi silti väljas ei olnud, et oleks parem õige ukse suunas liikuda. Nii tegin tubli orineteerumise. Ja kui ma oleksin varem teadnud, et on olemas EMOS, mis tagab tasuta parkimise 3 tunniks, siis poleks ma nii korralik olnud ja parkimist registreerinud. Kokkuvõtteks läks parkimine maksma 15 krooni ja esmaabi andmise eest küsiti 50 krooni.
Kokku võttis erakorraline abi aega 58 minutit.
Kõigepealt tuleb ennast registreerida vastuvõtule, selleks võta seldel automaadist. Oota, kui sinu number plingib tablool. Kui on sinu number nt. 7080, siis võtab registratuuri töötaja su jutule.
Annan isikut tõendava dokumendi, telefoni numbri jne. Saan saatekitrja. Ootan, kuni arst minuga kohtub. Ootamine on pikk. WC-sse ka ei saa minna, sest järjekorra numbrid ei tule plink-plink mitte järjest, vaid juhuslikult. Oo, minu number. Vastuvõtu ruumi uksel silt "sisenemiseks vajuta nuppu", otsin nuppu. Oo, leian. vajutan nuppu. Seesas-seesam ja ta avanebki. Arst küsib, mis juhtus, mina räägin mis juhtus. Arst on mõistev, vaatab haava üle ja paneb plaastri. Saan uue saatelehe.
Tuleb minna ümber nurga ja ootata, milla mind kutsustaks. Ootan, jalg hakkab valutama. 10 minutit ootan, äkki mind kutsutakse nimepidi. Korduvalt. Tulen-tulen, ma ju ei saa jooksuga tulla. Sisenen uude ruumi, arst küsib, mis juhtus. Mina jälle räägin. Näitan jalga. Edasi palutakse püksid eemaldada ja pikali heita. Tehakse puhastatavad toimingud, mõned-mõned süstid ja kipitav valu. Õmblemine polnud hull. Kena 4 lipsukest sain. Arst palub mul kodus haava puhstada ehk desinfitseerida, kas joodi või briljantrohelisega. Arvan, et roheliseks ma oma põlve ei joonista.
Eks siis paista, kuidas lähipäevadel jalg reageerib.

11. aprill 2010

Nädalavahetus, mis spordist vaba

Ütleme, et see oli harvadest nädalavahetustest, kus polnud vaja kuhugi sõita ja joosta. Kuigi ilm oli jooksmisek just kui loodud.
Pühendasin palju tunde aias toimetamisele: riisumisele, pühkimisele, saagimisele ja põletamisele. Ütleme, et olen oma tööga rahul. Kuid kindlasti on vaja veel ja veel sahmida.
Samuti mõtlesin kuidas tööl tervist edendada, sest mind on ei tea kelle tahtel kaasatud meeskonda, kes sellega peab tegelema. Kuidas siis seda tervist edendada? Mõtlesin-mõtlesin ja välja mõtlesin. Maailma muuta ma ei saa, niisiis tuleb muuta iseennast. Vanarahvatarkus on ka öelnud, et eeskuju õpetab. Eks ma siis õpeta aga edasi.

8. aprill 2010

7.aprill- Pirita ringrada


Kolmapäeval sai taas öises lumises metsas kahlatud. Lund oli metsas ikka üllatavalt palju. Eriliselt tõmblema ei läinud, võtsin seda kui treeningut. Põhiliselt oli head treeningut tarvis Märtenile. Saatsin ta enne metsa ja andsin talle edumaa 9-10 minutit. Öeldes, et peamine ma ei tohiks teda kohata. Kahjuks nii ei läinud, sest enne 8-dat punkti sain ta kätte. Ise tegin 4-dasse minekul viga, sest vahepeal tahtsin hoopis 12-sse punkti minna. Siis kohtasin Tomit, ise mõtlesin "no küll ma olen ikka rumal". Kuid peamine oli säilitada rahu ja kindel minek. Tulemus polnud ka väga vilets.

6. aprill 2010

6.aprill- Liiva

Kenast männimetsast võis täna vaid unistada. Kogu rada lumes, vaid sõidutee äär oli lumevaba. Lumevabasid laigukesi metsa all ikka oli, kuid jooksmisel need küll abiks olnud.
Reklaamiti iseteenindavat mahalugemise-aparaati. Kasutasime kohe võimalust, lahe. Järjekorda niikuinii ei olnud, ei aparaadi ega auto juures. Tulemusega võib suhtkoht rahule jääda.

5. aprill 2010

orienteerumine vs saalihoki

Täna sai joosta Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis. Tänan, jätan seekord vahele.
Märten jooksis siiski. Mind ei pannud küll miski sinna veteväljadele jooksma. Kuid hetkeks tekkis küll tunne, et tahaks ikka joosta. Aga tunne möödus ruttu. Eelistasin siiski saalihokit mängida. Kogun veidi julgust ja äkki homme proovin uuesti.

4. aprill 2010

4.aprill- Kurzeme Pavasaris II päev

Öö möödus ja vihma sadas ikka. Hommikul tuli pakkida asjad, valmistada hommikusöök. Õnneks ma selles projektis sel hommikul väga aktiivselt ei osalenud. Tegin juba õhtul võileivad valmis, kui öiselt jooksult tulin. Teise päeva stardid hakkasid kella 10-st, nii pidime varakult tõusma. Eelmise päeva õhtul, et külastame mõnda vaatamisväärsust ka. Väike vihma sabin ei heidutanud meid.
Loodan, et tublid pildistajad jagavad oma pilte teistelegi.
Tänane rada oli 6,3 kilomeetrit. Starti 1,4 kilomeetrit. Paras treening. Olin oma klassi esimene startija. Starti minnes hakkasin sügavat muret tundma, et mu kompass jamsib. Juba eile tekitas ta minus segaseid mõtteid ja ajas jooksu alguse täielikult tuksi. Uurisime Riinaga mu kompassi ja selgus, et ta näitab ikka täiesti kalossi, nii tuligi mul kompass heaga tasku panna. Kompassiga on ikka kindlam joosta, eriti kui suunda joosta. Nii sai rajal paar äpardust ikka tehtud, kui väheke punktist mööda silkasin. Õnneks mitte kaugele. No ja sood olid ikka mõnusasti vett täis. Endal õnnestus suuremet vett vältida, kuid aega läks sellega ka kaduma. Kuid vähemasti jalad ei hakanud külmetama. Jooksin täna ikka paremini kui eile.
Poisid olid ka tublid. Märten saavutas 3 koha ja Markus oma klassis esimene. Oma osa mängis siin ka konkurentide ebaõnn. Mihkel ei jooksnud. Tema siblis metsa all ja jõe ääres, uuris-puuris loodust ja inimesi. Igav tal küll pole kunagi. Vette ta otseselt ei kukkunud, kui palju puudu polnud.
Autasustamisele oli asja vaid poistel, teised...
Peale autasutsamist sõitsime Ventspilsi tagasi, sest Anneli oli midagi tähtsat veekeskusesse unustanud. Õnneks unustatud ese leiti ja saime kenasti kätte ka. Kella 14 paiku alustasime tagasiteed. Sõit koju kestis ilamatuma aja. Kiidan Annelit, kes samuti roolis ja nii sain ka veidi puhata. Pool kümme õhtul jõudsin koju.

3. aprill 2010

3.aprill- Kurzeme Pavasaris


Hommikul ekskurseerisime Ventspilsi rannas. No sellistel liivaluidetel peesitaks isegi. Kindlasti on suvel seal meeletult palju rahvast. Meie randadeski võiks olla sellised väikelastele mõeldud aiad. Kus lapsukesed saavad mängida ja vanemad rahulikult päevitada. Minu poisid ei püsiks pudeleiski paigal ja neid see aed vist ei hoiaks ka.Turnimise-kiikumise võimalusi oli seal minu arvares piisavalt. Põhi eesmärk oli minna muulile, kuid rajavalik osutus veidi kehvaks. Nii pidime sõitma autoga veidi edasi, kuid tublimad läbisid sama raja jalutades mööda mereranda. Muulil seisis tore lehm ja teised tegid loomulikult pilti lehmast, koos lehmaga ja lehmata. Võistluskeskusesse hakkasime sõitma kella 11 paiku, et 12 kohal olla. Nii kaua sinna sõit ei kestnud, kuid kohapeal oli sebimist küllaga. Starti oli meil 1,7 kilomeetrit. Poistel vaid 300 meetrit.
Minu esmakordne jooks Kurzeme Pavasarisel polnud just edukas. Ilm oli jahedam võrreldes eilse super sooja ja kevadise ilmaga.
Juba esimesse punkti mineks võttis aega igaviku. Kuid pärast läks paremaks.
Osalesin ka öises orienteerumises. Valisin lihtsa raja D21B. Rada oli lihtne, kuid kahjuks hakkas enne starti vihma sadama ja erilist meeleolu nägu jooksmiseks polnud ka. Äpardusi juhtus kuidagi sageli ja just minuga.

1. aprill 2010

31.märts- Männi park

Täna aprillis kirjutan, et oli rahulik viimane märtsikuu öine jooks. Tegin jooksus kõike muud kui jooksmist. Sain põlve maha panna juba enne 4 punkti. Mitte, et libe olnuks, vaid lihtsalt libastusin enne punkti. Tegelikult ei saanud ma kohe asjale pihta, mida tegema pean. Keskosas juba hakkas looma ja lõpus tegin totaalselt valed valikud. Kuid õppisin seda, et mööda tallamata lund oli parem joosta, kuid jalad said rohkem märjaks. Ja lõpuks hakkasid veidi külmetama ka. Eesmärgiks oligi rahulik treening, mitte spurt ja tagaajamine.