31. juuli 2011

30.-31.juuli- Lilli

Teekond Lillisse algas varakult, õigemini ma ei osanud sõiduaega planeerida. Mõtlesin, et sõidan Pärnu kaudu. Siis Kristina ütles, et tema sõidab üle Viljandi, nii on otsem. Õhtul mõtlesingi, et võtan sama marsuudi. Öösel aga hakkas vihma sadama ja sadas hommikuni. Eriti tore oli vaatepilt, kui aknast välja vaatsin ja naaberkrundi poolt voolavat koske, me aeda nägin suundumas. Siis ma mõtlesin, et muruniiduk keldris upub, õnneks uppumis ohtu polnud, kuid vesi hakkas keldrisse tulema juba küll.
Seepeale otsustasin siiski sõita läbi Pärnu. Teades, et Tammsaare pikendusel oleva viadukti all on kindlasti bassein. Vihm vaibus Raplamaa kandis, ees oli taevas sinisem.
Jõudsime kohale 45 minutit varem, kuigi tegime Lodja trahteris, kus sõime pannkooke. Need olid päris head, nagu ise oleks küpsetanud ja moosi olid palju.
Kohale jõudes registreerisin Mihkli ka jooksma. Mihkel alguses ei tahtnud minna, kuid lõpuks siiski läks rajale. Jättis küll ühe punkti võtmata, sai selle eest trahvi, kuid tulemus sai kirja. Teisel päeval võttis ta valest ämbrist kaardi, nimelt TR12 kaardi. Kuna mina olin öelnud, et kaart on kolmandas ämbris. Mida ta ka esimesel päeval oli. Aga teisel päeval ma ise tema starti ei läinud, ning kohtunikud ka ei juhendanud nii aktiivselt, kui seda tavaliselt nööriraja tegelastega võistlustel tehakse. Sellegipoolest oli Mihkel rajal 50 minutit ja sai kõik punktid kätte, mis vaja.
Enda jooksuga ma eriti rahule ei jäänud.

Esimesel päeval juhtus nii.
1-31, rada mida mööda pidin k-punkti jooksma oli singer-sondermaa, õnneks jalgu ei väänanud. Rühkisin võsa trotsides mäest üles lagendikule, ét taas võpsikusse karata. Kivi punkt leitud.
2-32, mäest all ja otse sohu. Laveerisin seal mätaste vahel kuidas sain, punkti leidmine oli õnnemäng ja minul vedas.
3-34, sain just mõelda, et kulgeb päris kenasti, kui kaldusin soo servast liialt vasakule ja sattusin järgmisesse orvandisse. Seal loomulikult kõrged kilpjalad ja nähtavus täielikult null. Satun sihile, mmhh!!. Kuidas ma küll siia sain ja minu punkt terendabki. Jama, mõtlesin, 8 minutit kindlasti kakerdasin seal.
4-45, surusin ennast taas rohelisest võssist läbi tee peale. Tee pigem selline rohtunud metsarada. Punkt lähenesin paremalt ringi, ikka kõrgemad kohad tuli vallutada.
5-46, lihtne soo punkt.
6-48, läksin üpris ettevaatlikult, sest seda sooala tundus olevat rohkem, kui tarvis. Kuid suund mind ei petnud ja sain oma künka punkti kenasti kätte.
7- 49, järgmine küngas, näen Kairet(kes startis enne mind mingil ajal täpselt ei mäleta millal open-3 rajale)saan punkti nobedasti kätte.
8-51, jooksen sooserva pidi, tundus, et nii on kindlam. Oligi, sest lätlanna kes minust 2 minutit hiljem startis enne 8-dat punti oma asukohta küsis, tundus, et väga kehvasti nüüd pole ka läinud. Viisin ta siis punkti.
9-52, mina ees ja lätlanna järgi, jooksis kokku paar punkti minu tuules.
10-53, orvand tihnikus, kuid tihnikut nagu polnudki.
11-71, võtsin suuna teel, tee osutus kenaks puuhakkekattega teeks. Punkt lohus. Lõpp ei ole enam kaugel, lätlanna suutsin maha jätta.
12-56, enne lõppu kaotasin järje ja kaldusin liialt paremale, jõudsin uuesti tee peale, panin ennasti sooserval ruttu paika ja oma künka poole.
13-100, loha läks juba finisisse. Kuid mööda teed joostes sain liiga suure hoo vist sisse, et jõudsin loodusmaja hoovi, miski nagu ei klapi, punkt hoopis kuuri taga. Edestasin lätlannat kuskil 20 sekundi kanti. No vedamiseks ma seda nüüd eriti ei pea.

Märten oli vaieldamatult esimene, Markus veidi kehvem. Kuid kõik olid metsas tublid.
Seekord ööbisime Karksi-Nuia koolimajas. Söögikohtadega on seal kehvad lood. Ainukeses söögikohas oli peielaud, nii pidime külastama poodi ja viitma aega kohalikus bussijaamas. Ootasime lihtsalt aega, et näljane Märten saaks kotletti süüa ja ülejäänud kartulisalatit. Vaatamisväärsusi erilisi ei olnud. Poisid käisid Riina, Urmase, Marger ja Marisega Karksi-Nuia linnuse varemeid vaatamas. Kuid peale nõgeste nad sealt vist eriti midagi ei leidnud. Õhtul enne magama minekut tuli veel hea idee, et tarvis pannkooke küpsetada. Ka Sarmite tuli meie tegemist uudistama ja laitis meie mõtet. aga meie targema inimese juttu ei kuulanud, küpsetasime ikka ja sõime ise ära ka. Raul Laas ja Tenno Alamaa tulid ka uurima, et kust need head lõhnad tulevad. Me ei olnud kadedad, andsime neile ka.
Teisel päeval oli start üpris kaugel- üle 3 kilomeetri. Teel starti sai ka rändrahn üle vaadatud. Polnudki teine suur ja pirakas. Pigem madal, kuid pikk. Starti minekuks varusin teadlikult rohkem aega, nii sai rohkem kõnnitud, kui joostud.
Rada tõotas tulla huvitav, sest ka kaardivahetus pidi olema. Siis meenutasin heasõnaga aega, kui 100 kp jooksul oli kord kaardivahetus kõrgele künkale viidud. Ju seekord nii ikka ei ole.
Kohe esimesse punkti minek läks nihu. Raja lõpus tegin ütlemata suure vea. Millest kirjutan veidi hiljem.

Kahe päeva summas sain siiki võidu ja auhinnaks oli kahe liitrine meepott, mille ma aed-pirnipuu Pepi vastu vahetasin. Kuigi ma pirnisortidest midagi ei teadnud, lootsin vaid, et küllap see on hea küll. Hiljem poisid internetist uurisid, et valik osutus vägagi heaks. Lühikokkuvõte: aretajad on Kalju Kask ja Aleksander Siimon Pollis. Sügissort. Vili valmib septembris, varieeruva kujuga, roheline või kollane, päiksepoolsel küljel katab vilja pinda triibuline või lauspuna. Viljaliha valge, sulav ja magus, ilma kivisrakkudeta. Säilib novembrini. Puu kasvab kõrgusse, latv tuleb maha lõigata. Hakkab vara kandma, saagikas, isetolmleja. Keskmine haigus- ja talvekindlus.

29. juuli 2011

28.juuli- Voose

Voose on muutumas üheks toredaks treening- ja võistlusmaastikuks. Kuigi märjas metsas on suhteliselt kehv joosta. Kuidagi ei tahtnud nendest kuusetihnikutest end läbi suruda. Mööda teed sai ka tükati joosta. Seal aga jälle häda, et pikkadel jooksuetappidel tahab mu parem pöid endast valusasti märku anda. Olin sunnitud lausa kõndima. Ju mingi põletik seal sees ikka närib.
Igatahes on paar nädalat head maastikud olnud, kus pea laiali otsas tormamine ei tule kasuks. Ega enne targaks saa, kui rumal pole ära olnud, see kehtib minu kohta vist kohe kindlasti. Rajal sai paar toredamat viga tehtud. Eriti ühe lühikese etapiga. Uskumatu küll, kuid tõsi.
Metsas oli rahvast vähe, kuid leidus paljusid, kes küsisid- kuhu punkti lähed? või kas seda punkti oled näinud?

26. juuli 2011

26.juuli- Kloostrimetsa

Tundus, et olen suhteliselt hästi rogainist taastunud ja otsustasin peale väsitavat tööpäeva kloostri taha metsa jooksma minna. Samuti oli se ka üks põhjuseid, et edasi lükata puude ladumist. Teine põhjus oli see, et keegi vajas hädasti rauasaagi ja pidin selle metsa kaasa võtma.
Rada oli hea ja paraja pikkusega. Kahe punktiga sai ikka soperdatud.

22. juuli 2011

21. juuli- Aegviidu-Ännijärve

Tänaseks olin tiheda päeva planeerinud. Hommikul käisin linnas tervist kontrollimas, siis keetsin moosi.
Pakkisime poistega pikaks nädalavahetuseks kotte, et kõik ikka mereäärses puhke-treeninglaagris olemas oleks. Märten paigaldas rattad autole ja enne päevakule minekut ostsime veel toidumoona. Olime varakult Aegviidus kohal, et mustikaid korjata. Metsas toimus mul tundmatu lendava objektiga kokkupõrge ja nii ta mind nõelas. Ju see oli märk, et tarvis metsa jooksma minna.
Rada tundus sõbralikult lühike. Kiiret polnud samas kuskile. Planeerisin rahuliku 15 minutit kilomeetrile matka. Ja nii see välja tuligi. Hea oli joosta, kuna jälgi ees veel polnud. Mõnel etapil siiski võis loha märgata. Kuumus tahtis päris ära kurnata, nii pidin mustikaid ja vaarikaid korjama. Tegin ka vahepõike Änni Linajärve juurde ja solberdasin seal väheke. Täitsa mõnus oli.
Peale jooksu mõtlesin, et läheme Nelijärvele ujuma, kuid poisid polnud plaaniga nõus. Nii võtsime suuna Leesi poole Tammistu külla. Kus poisid saavad seekord telkida, ujuda ja ratastega sõita. Märten lubas ka hommikuseid treeninguid alustada, eks näis, kuidas see tal õnnestub.
Mihkel oli minu ärasõidu peale väga nukker, kallistas mind mitu-mitu korda. No nüüd on mul kohe mitu-mitu lisapäeva eluks antud, nii Mihkel ütles.
Teel koju sattusin nägema avariid, kus suur furgoon oli külili keset Peterburi maandteed just enne Tallinna. Ei tea kuidas see tal niiviisi õnnestus?

20. juuli 2011

19.juuli- Kõrvemaa

Aeg läheb metsiku kiirusega, eriti siis kui sul on puhkus. Aeg lihtsalt kaob kuhugi.

Tegemisi ja toimetamisi hetkel on nii palju, et kirjutamiseks polegi mahti.
Kõrvemaal sai veidi enne rogaini soojenduseks matkatud. Tahtsin ka metsas mustikaid korjata, kuid ilm polnud enne jooksu kuigi soodne. Seevastu sain hea lisatreeningu puude ladumisega.

19. juuli 2011

17.juuli- Kõrvemaa rogain

Kunagi ma lubasin, et Orioni korraldatud võistlustel ma enam ei osale. Nüüd pidin oma sõnu sööma. Ikkagi osalesin ja koos Margega sai see kadalipp ette võetud.
Juba võistluskeskusesse jõudes oli kõik nagu puder ja kapsad. See selleks. Saime oma kaardid kenasti kätte ja kukkusime planeerisima. Tuli ta nüüd hästi või halvasti, ei oskagi koha öelda. Plaan oli ikka suurem ja möned punktid jäid planeeritust ikka välja ka.
Kiidan Marget, kes kõik vintsutused üleelas k.a koera hammustus.
Oli mõnus treening ja ilm ka suurepärane.

7. juuli 2011

1.-3.juuli- Smiltene

Alustasin oma teekonda reede õhtul Tallinnast ja sõitsin marsuudil Pärnu- Limbaze- Valmeira. Arvan, et see oli parim valik. Ööbisime Valmeira külje all Gauja jõe laldal, kuigi jõge ma vaatamas ei käinud. Isegi imestan, et miks ma seda ei teinud. Majake oli kena ka hubane. Seltskond samuti tasemel. Tänud organiseerijale Inksile.Sääski oleks võinud vähem olla küll.


Päeval metsas oli ikka ragistamist. Kohati ei suutnud ma kaarti ja maastiku kokku panna. Tegin lisaringe jne.

Olen tõdenud mitme aasta vältel, et Kapa 3 on üks ütlemata tore suvevõistlus. Ka järgmisel aastal tasub jälle tulla ja osaleda. Kuna olin seekord töökohustustega hõivatud, sain joosta vaiud kahel päeval. Kuid kasutasin võimalust ja jooksin lisaks veel sprinti. Mis mul üle ootuste ka õnnestus, kuigi kaotasin esikohale 1 sekundiga.



Pühapäeval oli enesetunne hea, mets ka veidi tuttavam. Sain alguses kohe jalad kõhu alt välja ja jooksutempo oli ka päris hea. Suuri vigu ei teinud, mõned väiksemad eksimused vist ikka olid, kuid jooksutuju need ära ei võtnud.

3.päeva kaart.
Tagasi sõitsime samal marsuudil. Käisime Mihkliga veel mere ääras peesitamas, õigemini jalgu kastmas ja liivaga mängimas. Mere ääres oli väga tuuline, ajas kõik juuksed liiva täis. Matkasime ka Tolkuse rabas. Ööbima jäime Pärnu Nurmeveski külalistemajja. Esmaspäeval sõitsime sealt Tõstamaa kaudu Pärlseljale, kus Mihkel nädalakese laagerdab.