31. juuli 2014

31.juuli- Kalevi-Liiva

Uuel maastikul. Punkte oli täna ohtralt 5,8 kilomeetrile jagus neid 25. Tikkimist reljeefil oli omajagu. Kuna tunnusnumbreid seekord kaardil ei olnud, siis Anu oli tubli ja printis legendid ja kiletas ka.  Kahjuks polnud ma täna metsa seljakotiga tulnud ja haaknõela polnud kuskilt võtta. Arvo otsis kogu auto läbi ja mida polnud, seda polnud. Õnneks sain Agu Koppa käest ühe ja Merikeselt veel teisegi. Kaardid on nüüd mõnusasti veekindlal paberil, kuid igaks juhuks sain Arvolt kiletasku ja ka sellest oli täna ikka abi. Täna oli kaart kuidagi väga kribu-krabu ja võinuks lausa 7500 mõõtkavas olla. Mõned strateegilised objektid jäid punaste rõngaste ja joote tõttu tähelepanuta. Enne viimasesse punkti oli silla ületus mõningane üllatus ja hea oli, et sealt turvaliselt üle sai.

29. juuli 2014

Suvi ja päike

Päevitada mulle eriti ei meeldi ja see palavus on muutumas tüütuks. Joosta nagu eriti ei tahagi. Kuid vahel ikka jõuan metsa ka.
Samas on hea tõdeda, et Märten on rattasõitu nautima hakanud. Kui eelmisel aastal rattaga tööl käimine teda väsitas, siis nüüd on sellest ka kasu tõusnud.
Märten ise kirjutab oma tegemistest siin nii.

Ja ERR-i spordiuudised kirjutasid sedasi.
 Nädalavahetusel Kiikalas peetud Soome rattaorienteerumise meistrivõistlustel võitsid Eesti noormehed kolmest võimalikust kolm kuldmedalit.
Laupäeval võisteldi üle 30 kraadises leitsakus tavarajal, kus 16-aastaset poiste klassis tuli üle 2-minutilise vahega teise koha ees Soome meistriks Märten Pais.
Pühapäeval jätkus sarnane kuumus kui võisteldi sprindidistantsi meistritiitlite eest. Noorimas võistlusklassis, 14-aastaste poiste seas, tuli antud vanuseklassi võitjaks Markus Pais. Vaatamata viperustele - puutevaba märkesüsteemi häire viimases punktis ja seejärel pöördel mahatulnud kett - oli ka sprindidistantsi ülekaalukas võitja oma vanuseklassis Märten Pais. Taas oli kummagi edu lähima konkurendi ees üle 2 minuti.
Kolme nädala pärast ootavad noori ees Eesti meistrivõistlused Rakveres ja Valgehobusemäel.
Vennad esindavad Soomes Hamina klubi Vehkalahden Veikot, mis on traditsioonidega orienteerumisklubi ja valitud 2011. aastal Soome parimaks spordiklubiks.
Tänu isa Mardile on Märten saanud võistelda MTBO võistlustel ja Soome klubis olemine on ka Märtenile ja Markusele uusi o-elamusi pakkunud.  Soome klubid hoolitsevad oma järelkasu eest hästi, pole midagi öelda.
O-jooksuga on Märtenil nagu on. Ja eks ole noortekoondise statuudi ja kandidaadi staatustest asusaamisega probleeme, et kuidas need asjalood tegelikult käivad ja kes kuhu pääseb ning miks.

18. juuli 2014

17.juuli- Kolga-Aabla

Mets ja rada täitsa ok. Sai muda, vett ja musikaid.

11. juuli 2014

10.juuli- Samblapõllu

Koht oli kena, mets hästi joostav, isegi liiga joostav. Ja sammalt oli seal metsas palju küll. Kiidan rajameistrit Margust seiklusrikka raja eest.
1-57, alguses sai rahulikult mindud. Ootasin punkti kuidagi varem.
2-31, minekul tegin väikese kaare sisse.
3-53, orvand, sebijaid oli küllaga.
4-33, lihtne.
5-60, vahel on kasulik legendi lugeda.
6-34, otse minek ja kaldumine paremale.
7-35, hiljem kaarti vaadates on kõik selge, kuid metsas lugemise vea tõttu läksin alguses valesse orvandisse.
8-36, ei suutnud jooksu pealt välje mõelda, milline oleks parim mineku variant. Nii tegin teeraja valiku ja jooksin juba punki piirkonnast mööda. Tanel ja Kairi juba seiklesid seal. Väike seiklus kraavidel. libastusin kraaviserval ja jalad said märjaks. Mõnus.
9-58, mitte just otsem minek, kuid otse punkti siiski.
10-38, mõtlesin juba mustikaid haarata mööda nõlva üles rühkides, kuid neid seal kahjuks polnud.
11-40, sai lausa nii hoogu mindud, et jooksin kaardist välja. Ei tea mis ma sinna ära kaotasin. Igatahes tundus, et olen orbiidil terve igaviku. Nii 9 minutit, see selgus ikka hiljem. Mõtlesin juba loobuda, kuid jõudsin ikka punkti. Masendav.
12-51, suht lihtne võrreldes sellega mis selja taha jäi.
13-48, väheke sai vara nõlvast alla joostud.
14-45, otse punkti. Hurraaa.
15-44, tuttav koht, siin sai kevadel joostud.
16-46, täitsa koba, otse punkti.
17-61, mööda teerada jooks.
Saigi läbi. Ja vea ajalist mahtu arvestades ja suutmist 6,2 km asemel läbida 8,5 km polnud tulemus kuigi halb. Kaotasin vähem kui 3 minutit võitjale. Ei tea mida teised metsas tegid, kui mina kokku 10 minutit metsa kaardistasin!?
Tulemused

Peale metsas jooksmist sai koos Anuga Lohja järves ujutud ja sai veidi külas käidud, grillvorstid, salat ja kook, need kulusid täitsa ära. Täitsa tore päev iseenda jaoks.

5. juuli 2014

5.juuli- Võsu

Viimane XT spordi korraldatud rogaini etapp- suverogain Võsul. Ilm oli super, suvele kohane. Hakkasin hommikul varakult liikuma, et Viru rabas üks hommikujooks joosta. Raba oli ilus ja päike soojendas mõnusasti. Mõtlesin, et tuleb hea jooksuilm. Samas kartisn ka, sest teades Mati taluvuse piire, ei saanud see väga hästi lõppeda. Kuus tundi müttamist on liiast. Eeldatavasti neli tundi on maksimum, mida suudame koost rahuldavalt läbida.

4. juuli 2014

Varblase elu

Mais olid vägasoojad ilmad ja nii sai wc-s aken avatud ja kenasti haaki pandud. Mingi hetk läksid imad jahedaks ja nii sai vaid sisemine aken kinni lükatud. Mingil hetkel ütles Märten, et üks linnuke on aknalauale pesa teinud. Ja mis sa kostad, väike pesa ja ilusad neli roosakat  muna sees.
Varblased sehkendasid tihedasti pesas. Peale ERC-d olid munadest koorunud pojakesed.
 
Akna taga on kuulda säutsumist, pesas hakkab kitsaks jääma. Terve juuni käib vilgas lendamine pesa vahet. Varblaste ema on kõhnake, isa veidi kobedam. Teevad pessa lendamisel pettehaake. No ma ju tean, et teil on minu akna taga pesa.
Säutsumine valjeneb. Kolm poega teeb tihedamalt häält. Üks piuksub vaikselt.Kätte jõudnud juuli. Umbes kuu koorumisest.

Kuidagi märkamatult on varblase pojad suureks saanud. Vaatavad juba ringi ja on uudishimulikud. Tore oli vaadata, kui üks kärbes pesa lähedale lendas. Kolm nokakest jälgis tema lendu. Korraga oli üks pojuke pesast puudu. Ju läks lendamise koolitusele. Sest nüüd kakerdasid pojukesed juba ka pesast väljas. Kaks nendest täitsa asjalikud. Varsti läheb veel üks lennukursustele. 3.juuli õhtul sajab vihma. Kaks kössitavad pesas.
Täna 4. juuli hommikul oli pesas vaid üks pojake. Kuidagi hädine teine, piuks ka vaikne. Tema lennule vist ei pääse.

Lõuna ajal paisti, et linnukese jaks on lõppenud. Varblase ema pole pesa juures käinud. Kahju, selle linnukese elu oli kuu aega pikk. Kaevasin õunapuu alla augu ja viisin ta koos pesaga sinna. Mõned varblased säutsusid oksal. Võibolla said nad aru, mis teoksil.



3.juuli- Männiku krossirada

Neljapäevakud on muutumas tõeliseks krossijooksuks. Vahel ikka jõuan kiirust ka arendada ja siis kohe tuleb selline hoog sisse, et punktist mööda jooksmine on lihtne tulema. Nii siis juhtus paaril korral. Lõpuosas jooksis Lauri minust mööda, kiitis midagi ja nii kadus lugemisejärg ning paar minutit peata olekut. Ei tasu ikka metsas inimestega suhelda. Aga rada oli mõnus, ilm super.
Tulemused

1. juuli 2014

1.juuli- Kaberneeme

Selle aasta esimene teispäevak. Ilm oli kehv ja ma poleks muidu läinudki, kuid sai Anule lubatud, et läheme, niisiis sai mindud.
Kaberneeme on ilus koht ja sinna tasus siiski minna. Rada oli jooksukas. Mõned eksimused tulid. Esimesed  punktid 36-35-38-39-41-43-37 olid lihtsad, jooksult läbimised. 8-31, tekitas mõningast hämmingut, sest reljeef oli suhteliselt ujuv.
9-33, kaldusin minekul veidi paremale, kuid mitte palju.
10-46, jooks mere äärde.
11-54, teejooks.
12- 48, otserünnak ja hirm, et kas jõuan ikka punkti. Jõudsin ja täitsa hästi.
13-52, suund suurtele kividele ja selle taga orvand.
14- 42, otse minek, väike seisak, kahtlus, kuid punkt nähtav.
15- 49, siin tegin suurema vea, tulnuks punkti joosta ringi mööda teed, oleksin ka kiiremini jõudnud. Läbi vee minek polnud just kohutav, kuid kaldusin otseminekul vale lageda peale, siis jooksin punktist napilt mööda ja jõudsin juba viimasesse punkti. Tagasiminek ja tutvumine kaevikutega.
16-50, lõpuks saigi läbi.
Anu tahtis küll karjääri ujuma minna, millega olin alguses nõus. Kuid teda oodates läks see tuhin üle ja nii jäi suplus ära.