29. september 2011

Omadega segi

Kui aastaaeg on selline, et selgust pole olla ja silmapiir on segane
ja sul ei mahu pähe, et millist nägu näidata või et kas üldse olla
ja miks teed näo, et läheb korda see mis teps ei lähe.
Teeb muret kuhu päeval panna räniraske pea
ja kuhu ööseks kammitseda kivinenud keha
ja kuhu tuulde pöörata kui pöörata ei tea
ja mida pöörast ette võtta kui ei tea mis teha.

28. september 2011

25.september- Sõmerpalu- Soe

Esimene päev ei saanud lõppedagi, kui teine päev juba platsis oli. Nii siis sain hilja mahama ja vara pidin ärkama. Startisin kell 6 hommikul Rakvere Statoili bensiinijaamast Sõmerpalu poole teele. Pole ammu nii vara sõitnud. Oli hämar, kuid lähituledega kuidagi ebameeldiv sõita. Õnneks läks poole tunniga päris valgeks. Hommikune taevas on ikka erakordne.
Teekonnal nägin palju huvitavat, sest mööda seda maanteed ma ka tihti ei sõida. Kaarepere kandis ehitatakse uut viadukti ja kergliiklusteid on palju juurde ehitatud.
Ainuke halb asi hommikuse sõidu juures on see, et ükski söögikoht või pood pole veel avatud. Kuid Savernas sain siiki poepeatuse teha, enne kui Sõmerpalu poole sõitsin.
Teisel päeval oli meie klassi tardid päris varakult. Polnud vaja enam poole päevani oodata.
Starti oli 3 kilomeetrit, hea pool tunnike jalutamist. Vihmake hakkas sabistama. Oli siis seda nüüd tarvis. Minu ees kaks võistlejat ei startinud ja nii ma kedagi metsas ei kohanud. Viiendas punktis nägin Helit ja kui lõpetasin siis nägin Kadrit ja Kristit, kui ka Tanja lõpetas minust hiljem. Jooksin päris hea aja. Peaaegu puhas sooritus, mida väga harva sellel aastal on olnud.
Tegin Ka N21A raja jooksjatele, kes mind eile 1-3 minutiga võitsid 5- 12 minutiga ära. Nüüd polnud nendest enam kelkijaid.
Kokkuvõtteks saavutasin 3 koha ja seda tänu Viivile, kes täna ei startinud. Muidu polnuks mul poodiumile asja.
Märtengi näitas oma kehvemat vormi ja polnud jooksuga rahul. Mihkel oli niisama röömus, sest tema sai ka auhinna. Markus valmistas mulle meelehärmi ja pani o-spordi olemuse enda jaoks kaalule.

25. september 2011

24.september- Sõmerpalu-Soe

Sügis on käes ja võistlus hooaeg hakkab ka vaikselt ümber saama.
Nüüd tuleks panustada rohkem mahutreeniningutele. Vist.
No, igatahes kujunes päev järjekordselt väga sisukaks ja pikaks. Hommikul sai siis jälle asjad-kotid autosse pakitud ja suund Võru poole teele. Väikese peatuse tegime orienteerujate kohtumispaigas Kärevete Teemajas.
Sõmerpalus Adrenalini Arenal oli Suunto Gamesi võistluskeskus.http://www.blogger.com/img/blank.gif
Esimesel päeval oli rada 7 kilomeetrit pikk ja 16 kontrollpunktiga. Startisin peale kella 15. Selleks ajaks olid poisid kõik juba metsast väljas.
Eeldavasti pidi mets olema hästi joostav, ilmselt tuleb krossijooks. Ja nii oligi. Aga kaua sa jõuad sprinti joosta. Juba raja alguses tegin ühe kena pauna selle asemel, et otse punkti joosta. Teise vea tegin punkti piirkonnas, kus ma seda järsakut võpsikus eriti tähele ei pannud. Kolmanda vea tegin teevalikus. Rassisin rohelises ja kirusin ennast. Kuid üldiselt oli kõik hästi, sest tublid ja veel tublimad olid paremad.
Peale jooksu pakkisime oma kodinad kärmelt kokku ja sõitsime Võru poole. Kadri lahke tüdruk lubas meile öömaja anda. Kahjuks ma ise tema juurde ei jõudnudki, sest pidi sõitma Rakverre juubelile. Kadri pidi selle poistekambaga ise hakkama saama. Sain kell pool kuus sõitma ja kell kaheks olingi kohal.
Juubel oli tore, toimus see villa Theresas ja sisaldas endas nii tantsu, laulu ja head torti. Veidi kurvaks tegi asjaolu, et hilja sai magama ja vara pidi tõusma, et hommikul õigel ajal stardis olla.

22. september 2011

22.september- Pae karjäär

Tänane päev tundus nii masendav. Sadas, paistis päike ja jälle sadas. Päev iseenesest oli tegus. Tahtsin õunu korjata, kuid vihm segas ja nii sai hoopis keldrit kraamitud.
Samuti on neljapäev kujunenud koogi küpsetamise päevaks, sest õunu potstab maha palju. Mõned purgid moosi peaks ikka veel tegema. Sest kui pool liitrit moosi igal hommikul pudru peale ära pannakse, siis tuleb kevadeks puudus majja.
Õhtul siis viimane sprindikarika etapp uuel kaardil Pae karjääris.
Igatahs põnev, et milline see karjäär nüüd välja näeb. Lehes ja teles on sellest räägitud küll, kuid oma silmaga pole ju näinud.
Rada oli päris huvitav, midagi väga keerulist polnud. Kuid mina ikka tegin 2 minutit viga, kui tahtsin 7-st otse 10 punkti punuda. Hea, et pidama sain ja 8-sse märkasin joosta. Teel viimasesse punkti üle tühermaa leidsin ühe augu üles, kuhu ma sisse kukkusin. Õnneks polnud auk sügav. Viimasest punktist pidi minema lint finishisse. Mida ma kohe aga ei näinud ju ei jooksnud ma punktist välja rajameistri soovitud suunas. Tuli teha väike lisaring ümber punkti. Ja läbi ta oligi.

19. september 2011

18.september- Kõpu

Pühapäeval sai joostud Hiiumaa KV. Väsimus oli üleüldine. Oma panuse andis ka laupäeva õhtune matk mererannas ja Ristna tuletorni ronimine. Rannas korjasime hulga kenasid kivikesi, nii et Mihklil olid taskud pea maani. Ta oleks tahtnud neid veelgi kaasa võtta, kuid leppis selle teadmisega, et tuleme siia tagasi.
Kindlasti mitte ainult matkast johtuvalt tuli ka vigu ja mitte vähe. Alguses kohe 3-49, 4 minutine viga.
Rada tundus mulle ebasobivalt lühike, et oma tulemust ülepea olnuks võimalik parandada.
Kuid tore oli, et teistel läks paremini.
Järgmisel aastal pidavat toimuma samal kaardil suvejooks. Eks siis saa vigu parandada.
Ja kindlasti on plaan osaleda, siis jõuab Hiiumaal rohkem ringi uidata.

16.september- Polgu- Tareste

Sõitsin Hiiumaale esimest korda. Ja nii tuleb ju seal oldud asjast võtta kõik mis hiidlased pakuvad. Nii sai osaletud MN teates Kärdla lähistel Tareste kaardil. http://www.blogger.com/img/blank.gifEelmisel päeval oli sadanud enneolematu hulk vihma ja täitnud sood, kraavid ja kõik madalamad kohad veega. Oli selge kuivalt sellest metsast välje ei tule keegi.
Jooksin teadet Margusega. Karta võis, et Margus teeb kiire jooksu. Ja nii oligi. Mina jälle pelgasin seda maastiku ja loomulikult teha vigu. Mis osaliselt õnnestus mul suurepäraselt. Pressipunktis küll lohutati mind, et jookse rahulikult lõpuni. Ega ma väga rahulik nüüd polnud küll.

Otsustavaks sai viimane etapp punkti ja üle vee finishisse. Kaart meenutas väga Raeküla kaarti. Soo siilud siin ja seral. Loomulikult palju vett igal pool. Sai ikka mõnuga vees joostud. Peale jooksu hakkasid jalad külmetama. Lootsin oma karastatusele ja mitte haigestumisele. Eks see hommikul paistab. Rikastasime hiidlaste võistlus ja lõhkusime nende argipäeva idülli, saime esikoha. Danilo ja Ingrid olid kolmandad ja Helen ja Toomas Mast auväärsel teisel kohal.

Auhinnaks saime saunalinad.
Tulemused
Pildid HOK kodulehelt

17.september- EMV pikal rajal Kõpus

Teise päeva hommikul oli väikene sabin ikka sees. Rada oli pikk ja konkurentidel kuri plaan kolmikvõit võtta. Kuidas sa üksi kolme vastu siis saad. Start anti meile kell 14.oo. Imelik oli, et stardikoridori kutsuti meid viimasena, kuid hiljem kamandati meid ette ritta seisma. Võinuks siis kohe esimeste seass platsile kutsuda, siis poleks vaja teiste vahelt oma ritta trügida. Saime seal paarkümmend sekundit seista, kui lastigi metsa.
Minek oli rahulik, kuigi teised tahtsid kohe teel maha jääda, vaatasin selja taha, ikka tulevad järele. Jooksen ja vaata, et aru ei saa mis tee see on, mida mööda me jookseme. Kaardil ei tahtnud ükski tee suunaga sobida. Jõudsin järelduseni, et olemegi kaardist väljas. Aga kuna kõik meie klassi nasied samal teel, siis muretsemiseks polnud põhjust. selle vea tegime koos läbi.
1-31, jooksime, siis kõik selle suure kivi poole, mis selgus oli ilus suur ja võimas rändrahn. No nüüd sai ühe vaatamisväärsuse jooksupealt ära vaadatud.
2- 33, siblisin siis edasi, hoidisn ümber soo paremale. Hiljem laua taga istudes nägin, et ka vasakult saanuks mööda teed joosta, mis olnuks kiirem. Ju Mercury naised seda varanti kasutasidki.
3-35, otsustasin joosta ringi mööda teed, kuigi ka otse olnuks päris hea joosta, nii ütles Risto. Kindlasti võitnuks nii 6 minutit või isegi rohkem.
4- 36, punkti joostes, olen veidi üllatunud, et Mercury naised punktist juba tulevad. Ju nad tulidki otse üle soo. Olid teised nii väledad, et kadusid ruttu ei tea kuhu.
5-58, pikk etapp, jooksin samale teele tagasi, mida mööda ma juba jooksin. Tee käänakul olin veidi kahe vahel, et kas minna otse või joosta mööda teed edasi. otsustasin joosta mööda teed ja siis visiiri mööda edasi. Ees nagu vilksasid sinised särgid, kuid teisigi kiirjooksjaid suundus sinna kuhu mina. Saingi Mercury naised jälle kätte.
6- 50, tuli jõuga suruda ilusast rohelisest läbi. Pidin lihtsalt eest ära jooksma. Sest iial ei tea kus mõni äpardus võiks juhtuda. Joogipunkt oli täitsa õigel ajal ka olemas. Naised endiselt vaatevälja kaugusel. Surun aina edasi. Välejalg Risto vaateväljas.
7- 56, jooksen, selja taha ei tihka vaadata. Kuid punktist välje joostes ma konkurente siiski ei näe.
8-40, suhteliselt lihtne punkt. Lihtsaks tegid selle ka kaasvõistlejad, kes igas suunas punktile lähenesid. Vaatsin kella, tunnike juba metsas oldud. N35 jooksid M21 ja M55 sama rada. Stardis küsisin Risto käest, et kaua planeerib rajal olla. Ta arvas, et 1.30-1.40. No mul siis kulub 2 tundi. Nüüd siis tunnike joostu, kuid ma pole veel pool radagi läbinud. Raskeks läheb.
9- 41, sellega sai veidi jamatud, hakkasin punkti liiga vara ootama ja mõtlesin, et nüüd olen purgis. Kuid grupp mehi jookis raginaga ja valjult midagi seletades kusagil, nii hoidsin häälte suunas ja näe punkt oligi seal.
10- 42, jälle üks pikemat sorti etapp, jooksin mööda rada, siis väikese soo otsast teeni. Täpset asukohta teel oli raske hinnata, nii jooksin suunaga edasi. Ületasin soo ja jõudsin raiesmiku servale. Mäest alla kabrutas salk noormehi, ju on minugi suud õige. Punkt täpselt seal, kus arvasin.
11- 53, reljeefi rägas otsustasin hoida suunda ja väikese ringiga sain punti kätte.
12- 54, jooksin mööda mäeharja kuni raiesmikuni ja sealt suunaga rohelisse.
13- 55, tundus lihtne punkt, kuid mina arvasin, et mõned lisatõusud kuluksid ikka ära.
14- 51, reljeef oli hästi loetav, nii sain punkti hästi kätte.
15- 49, joogipunkt ja raadiopunkt. olin juba väsinud, kuid 5 punkti veel minna. lappan kaarti ja mis ma näen enne lõppu on ilmatuma pikk etapp. Jubee. Kuid punkt tuli kuidagi ootamatult. Mõtlesi, et see pole minu punkt, aga kui antenni nägin, siis sain aru, et ikka on. Oligi.
16- 60, jooksin otse, kuigi mööda teed olnuks ka variant minna. Saan enne tõusu Merike Paapsoniga kokku. Rühime koos punktini.
17- 59, läheme koos edasi, sest se etapp oligi meil ühine. Koos ikka kindlam.
18- 62, jooksen mäest all soo servani ja sealt teele. Raiesmiku piirjooned on kaugelt hästi nähtavad, võtan suuna. Liini alt läbi ja vasti ongi punkt käes. Üks üksildane pohlaline korjas marju ja vaatas, et tea mis siin sünnib, igast kaarest inimesi jookseb raiesmikule kokku.
19- 64, näen selja tagant Elo Sauet, Marianni ja Elerit tulemas. Minu klassi omi aga mitte. See pikk etapp tundub nii pikk, et kohe ei jõua enam joosta. Aga rebin ikka edasi. Elo selg orientiiriks. Kraavid polnudi nii hullud midagi, sai jalakses vähekene märjaks. Jõuangi varsi lagendikuni.Viimane ponnistus.
20- 69, üle kraavi hüpates tundsin, et vasaku jala sääremari tõmbab krampi. No mida, õnneks kannatas edasi joosta. Ja lõpp oli tõeline pingutus.
Olingi finishis ja sain alla 2 tunniga hakkama. Poisid ergutasid puuotsast, et tubli-tubli. Oled esimene! markus täpsustas, et kas Jana jooksis sama rada. Kui ütlesin, et mitte, oli kindel, et olen ikkagi esimene. No jah, Mercury särke mind lõpusirgel polnud tervitamas. Järelikult olingi esimene.

Täiesti uskumatu lugu.

13. september 2011

13.september- Hiiu - Tähetorni

No milleks ma sinna metsa üldse ronisin. Mõtlesin ma, kui vihma enne jooksmist sadama hakkas. Lisaks sellele jõudsin endale pileti lunastada veidi peale kella 19.00, sest loengust varem nagu ka ei tahtnud ära tulla. Kartsin juba, et mind metsa ei lubatagi. Kuid kõik olid sõbralikud ja nii sai sinna metsa siis mindud.
Kaart oli jällegi kui kirbumust ja legendi lugemisega ma ka vaeva eriti ei näinud. Kuigi jah, kp tunnusnumbreid võiks ju ikka teada. Nii sai mõnedki korras ei tea kuhu ja mida vaadatud. Paaril korral ei näinud ma tähist, olid kuidagi puu või põõsa varjus. Oma osa mängis siin kaasa ka vihm ja kellaaeg, sest metsa all oli juba kaunikeste hämar.
Nii kukkuski suhtkoht kehv tulemus välja. Aga mis sellest, ongi aeg kaardivabale treeningule üle minna. Sisetreeningutega olen juba alustanud, kuigi koormus jääb veidi lahjaks, sest pikemat treeningut lihtsalt aja puudusel ei saa teha.

11. september 2011

11.september-Merogs / Scale

Teine päev oli ilma poolest kena. Päikene paistis ja jõudsime hommikul vaadata Gauja jõe kaunist liivast kallast. Kuid peaks mainima, et Taevaskojas on võimsam ja vaade ka ilusam. Täna siis viitstart. Selles suhtes erilisi rõõmuhõiskeid meie autost ei kostnud. Kuna eelmisel päeva tegin hea portsu vigu, siis kedagi püüda nagu polnud ka.
rada oli raske, just füüsiliselt. Rajameister oli ikka etapid planeerinud nii, et tuli mäest üles kabrutada, siis alla ja siis jälle üles. Lõpu osas muutus see juba tüütavaks. Samuti luhtusid suunajooksud, kaldusin pidevalt paremale või siis vasemale ära. Mis tekitas mõningast meelehärmi. Märtenilgi ei läinud kõige paremini. Kuid rahule ta siiski jäi.


Tulemused

10.september- Grivini

osalesime siis Valmeiras atklatais cempionats 2011, Valmeira rajoonis ja Liepa lähistel Gauja jõe kallastel.
Maastik meile täiesti uus ja füüsiliselt ikka raske. Eriti see viimane tõus enne lõppu.

8. september 2011

8.september- Pirita

Täna taas Pirital.
Hommikul oli ilm ilus-kena. Enne metsa minekut tuli hea sahmaks vihma. Parkisin on auto Kristina maja ette, et vältida igasuguseid segadusi parklates. Kui starti jõudsin, siis hakkas jälle sadama. Ju mõjus ilm ja ei tea mis veel kummaliselt, et üht hädalist oleks kohe pidanud kallistad, et ta nii masendunud ei oleks.
Kaarti vaadates selgus, et mõned etapid ühtivad teispäevakuga. Mõtlesin, et saan mõned vead mis teispäeval tehtud sai ära parandad. Aga kus sa sellega, tegin uued juurde.
Raja lõpuosas oli hirmus soparada. Hea, et ma oma papusid vahepeal puhtaks ei pestnud.
Pärast jooksu sulistasin veidi Pirita jões, et suurem sopp maha pesta. Kodus põlvikud enne pesumasinasse panekut loputades, tuli Serbia meelde. Sealgi olid mägiojad pruunid ning sopased ja jäi tugevasti põlvikusse kinni. Loputa ja pese, pese ja loputa, kuid põlvik oma värvi kuidagi ei taha minna. Loodan, et eestimaine sopp vähe nõrgem.

6. september 2011

6.september- Pirita

Päev kujunes taas nii kiireks, et ima kuidas ma kõik ikka tehtud sain. Nimelt tööl kella 15-ni, siis tormasin kella 16-ks ülikooli loengusse, mis kestis 18-ni. Käbedalt sain trammi peale. Poisid loomulikult vedasid seanahka ja polnud valmis. Nii sai Markus ainukesena vormi ruttu selga ja nii sõitsime Piritale.
Rada Nurjalikult pikkade etappidega. Mis on täiesti mõttetu tegevus. Samuti lõhkusin oma vasaku jala pikas rohus kännu otsa komistades ära. Jälle kaubanduslik välimus läinud. Seeelikud peavad nüüd veidi ootama, et millal neid kapist taas välja võetakse.

5. september 2011

3.september- Rapla


Sprint on muutunud minu lemmikuks. Väga head reageerimisvõimet mul just ei ole, kuid lühikesi etappe on lihtsalt mõnus joosta. Kaart ja rada polnud ka just ülemõistuse keerulised. Võrreldes eliidi rajaga lausa kukepea.
Mätren jooksis suurepäraselt ja tuli Eesti meistriks,Oliver Kütt hõbemedal ja Tomi-Andre Piirmets pronks. Endal nii hästi ei läinud, kuid hõbemedal siiski anti. Kulla sai Jana Kink ja Triina Preden pronksmedali omanik.

Tulemused

1. september 2011

1.september- Harku

Tarkus tuleb tasapisi, tuleb tasahilju,
tarkuselt ei tasu loota kohe valmis vilju,
pole tarkus ladvaubin, ...mida haarad käega,
ei saa tarkust pähe panna võimu ega väega,
ei saa tarkust krati kombel külast kokku kanda
ega selle tabamiseks rasket raha anda.

(Olivia Saar)

Tarkusepäeval sai metsas joostud. Rada mõnus ja mitmeid teevalikuid pakkuv. Loomulikult õnnestus endal mõned kehvemad valikud teha, kuid sooritusega jäin rahule. Kindlasti saaks paremini, kuid õigete otsuste tegemisega pole ma kuigi osav.

Kokkuvõtvalt möödus 1. september rahulikult. Poisid said kenasti kooli saadetud ja isegi sai mitmel aktusel oldud. Kahjuks äkiline vihm segas mõned plaanid, kuid sellegipoolest oli vägagi tempokas päev.

31.august- Viitna ja Männiku

Päev kujunes kuidagi tempokaks. Kokkuvõtteks sai kohe kaks jooksu tehtud. Juhtus nii, et mõlemad olid sama pikad, kui laupäevasel võistlusel tuleb joosta. Aeg oli minu jaoks teisejärguline.
Mindud sai tänu Margusele. Ettepanek Viitnale minna oli ootamatu ja ei osanud kohe seisukohta võtta, kuna ma polnud seda varanti mõelnud. Kuid see minu plaane eriti segamini ei löönud ja nii saigi mindud. Kokkuvõttes tänud talle.
Viitnal on alati hea joosta. Maastik pakub orienteerujale kõike: metsa, sood, mõnusaid tõuse ja varjatud auke jne. Maastik väga reljeefne, kuid rajameister pani punktid ikka koht metsas stiilis. Juhtus, et mõnest punktist sai hooga mööda pandud ja kohati oli mõnus mööda reljeefi joosta kena kaarega punkti. Müttasin seal alla tunni. Olin graafikus, sest tahtsin veel Männikul öise stardi teha enne EMV-si.

Tempo metsas polnud kõige kiirem jõudis kõike metsas jälgida. Ühe punktiga sai veidi puusse pandud. Tähiseid kp-s polnud vaid vaiad mille helkurriba. Sarnaseid kasutati ka Mooste metsas. Lõpupoole oli üllatus suur, kui kp-s tähis meid tervitas.
Tehtud ta sai.