Jõuluootus

Lumi on kenasti maas, päris suurte handedena, ning külma on ka piisavalt. Vaid liigselt tuuline. Ja jõulud lähenevad mühinaga. Aga raadios räägitakse ja telekas näidatakse, et jõulud ei saa mitte tulla, kui Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor pole laulnud. Nii juhtus,et ise mitte midagi tehes, sattusin reedel Taevast, kui sa õue lähed kontserti Jaani kirikusse kuulama. Kui võib arvata, et kirikus sageli külm on, siis kontserdil seda küll tunda ei olnud. Viimati, kui Rakveres kirikus sai viibitus, siis seal oli küll jahedam. Peale kontserti sai tehtud väike tiir ümber jõulukuuse. Mis polnud nii kõrge kui eelmisel aastal. Aga ilus oli ta küll. Põhjapõdrad sai ka üle vaadatud, jõuluvanal polnud kahjuks enam vastuvõttu. Nii ei saanud jõulusoove edastada, vaid õnnestus veidi aknast sisse piiluda. Jõululaada kaupadega sai ka põgusalt tutvust tehtud ja nii õnnestus mul turismilõksu ohvriks langeda ja endale ka üks väike eesti meene soetada. Ilmataat on vist marus, sest tuul vihiseb ja tuiskab hoolega. Nii sai organiseerimatult sisse astutud Imperiali. Tassike kuuma jooki võib vahel päästa päeva. laupäeva mõtlesin, et veedan raamatute seltsis ja õpin. Kuid ikka õnnestus leida kõrvaltegevusi ja õppimine jäi tahaplaanile. Aga päeva lõpuks õnnestus piparkoogitainas ja seda ikka mitme kilo jagu valmis sõtkutud. Taigna retsepti ja valmistamist saab vaadata siit. Pühapäeval oli võimalik osaleda vana aasta maratonil, mis toimus ekstreemsetes oludes, sest ilm ei olnud just suvine. Kaalusin ka korra sellel osalemist, kuid õnneks oli mul plaanis sellel päeval teatrisse minna. Nii sai päeva jooksul lausa kaks korda teatrit külastada. esimesel korral käisin koos Mihkliga Draamateatris Vana roosa maja vaatamas. Mihklile väga meeldis ja kohvikus oli ka tore kooki süüa. Õhtul võtsin aga vähe pikema teekonna ette ja sõitsin koos õe ja kolme töökaaslasega Rakvere teatrisse Jane Eyre vaatama. Ilm oli taas lumiselt tormine. Kohati oli nähtavus null. Kuidagi tüüpiliseks muutub, et alati kui teatrisse minek on tuisutaat lumeeidega tülli läinud. Enne teatrit põikasime veel Haljalast läbi ja tutvusime lähemalt uue ringtee süsteemiga. No eks nende liiklusmärkide jälgimine tuisus oli paras katsumus, eriti kui igapäev seda teed ei sõida. Aga õnnestus kenasti väikeste viperustega Rakverre jõuda. Naised said Firma pubis keha kinnitada ja mina sain samal ajal tädi külastada. Rakvere teatris polnud ma peale keskkooli lõpetamist käinud. Kiire arvutus ütleb, et siis juba 20 aastat. Mõnel vabaõhuetendusel olekn küll käinud, kuid need teatri külastamise alla ei kuulu. Teater on palju muutunud ja arenenud. Näitlejate fotode seinalt leidsin 3 näitlejat, kes mängisid ka 20 aastat tagasi. Etendus ise tundus kuidagi sünge, tumedad toonid ja hämar valgus. Kuid liikumine ja muusikaline pool oli hästi lahendatud. Eks ta veidi harjumatu oli, kuid rahvale meeldis ja lavastus tuleb ka 14.jaanuaril Tallinna Draamateatrisse ja soovitan küll vaadata. Etendus on pikk ja lõppes 22.40, millele lisandus veel tagasisõit Tallinna. Teeolud olid paranenud, tuisku enam ei olnud ja kojusõit tundus taas lühem ja kiirem. Ise sain 1.10 voodisse, sest reisikaaslased tuli ikka turvaliselt koju viia.