28. oktoober 2011

Lõpp hea, kõik hea

Sess möödus rahulikult. Jõudsin ikka üle poolte vajalikest asjdest tehtud. Järgmisel nädalal esitan veel mõned töökesed ja nii saab kohe kaks ainet sooritatud.
Tehnilisejoonestamisega olen küll veidi jännis, kuid küll selle ka tehtud saab. Tarvis rohkem harjutada. Tööjuhendite koostamine teeb mulle rohkem muret, sest kuida lihtsalt, selgelt ja samas lühidalt kirja panna, see on pähkel.

24.oktoober- ikka Jõulumäe

Treeningpäev möödus tegusalt. Hommikul sai tehtud karikakramängu. Sibli aga punkti ja tagasi. Metsas oli 14 punkti. Jõudsin 10 punkti võtta. Joosta ma eriti ei planeerinud, kuid ma ei tahtnud teistest ka kehvem olla, nii leidsin end ikkagi jooksmas. Hüppeliiges andis endas taas tunda. Hilisemad tõusuharjutused tegin kõndides.
Peale lõunat asusin asju pakkima, sest õhtuks pean Tallinnas olema.
Homme juba tavaline tööpäev ja sess ülikoolis.

23. oktoober 2011

23.oktoober- Jõulumäe

Treeninglaager kulgeb rahulikult. Laagris mõned algajad orienteerujad ka, kes pole veel korraga harjunud. Teevad vahel seda, mida pole vaja teha.
Täna peale hommikusööki õpiti kaarti ja siis mälu-o treening, nooremad tegid suunajooksu. Siis asimuudiga jooks, nooremad joon-orienteerumist ja lõpuks mäkkejooks keppidega ja ilma. Mina oma hüppeliigest ei tahtnud peale eilset jooksmist eriti koormata, siis mina harrastasin kõndimist.
Ja, et aeg saaks maksimaalselt kasutatud, siis öösel ka veel tarvis metsa minna. Mis seal põnevat juhtub, seda saame varsti teada.
Piiratud alale tuli ennast ära peita ja üks oli otsija. Kes tabati, see hakkas ka teisi otsima. Endal õnnestus eelviimaseks leitavaks jääda.

22. oktoober 2011

22.oktoober- Kuusalu

Täna siis viimane pikem jooksuüritus. Et kõik ikka täiuslik oleks, siis peale võistlust sõidan Jõulumäele poistega treeninglaagrisse. Kuigi samal ajal hakkab mul ka sess. No mõnel päeval ikka jõuan sinna ka. Oma tegemistes kiiruse piirangut ei ole, kuigi võiks ju olla, sest tegemisi on tõesti palju ja aega nende täitmiseks napib pidevalt.
No, aga vaatame, kuidas täna metsas kulgeb.
Libahundi jälje sügisene etapp võib alata.
Ilm oli hommikul kehvake. Udutas. Kuid meeleolu oli hea. Erilisi eesmärke meil polnud, kuid lootsime tempokalt joosta. Samuti tahtsime punkti summat suurendada võrreldes kevadise etapiga. Seda ma ka tegime. Alguses ei vaevunudki punkte kokku rehkendama. Milleks endas stressi tekitada, et võtame nii palju punkte kui jõuame.Orienteeruva kellaaja ikka panime ja seda ei suutnud me alguses kuidagi täite. Nii jätsime Soodla veehoidla äärsed punktid kohe plaanist välja. Väga ka rabas ei tahtnud matkata. Lisaülesanded olid vahvad ja neid sooritasime edukalt.
Sellel etapil saavutasime DD klassis 3 koha ja kahe etapi kokkuvõttes samuti kolmandad.
Peale jooksu oli hea saunas olla ja siis tundsin suurt väsimust. eriti kui mõtlesin sellele, et pean mitu tundi veel autoga sõitma.
Veidi häiris, et autasustamine hilja oli, sest plaanis oli veel Jõulumäle treeninglaagrisse jõuda. Aga jõudsime. Nägime ööpimeduses veel kopraonu teed ületamas ja oli teine väga edev uudistas meid ja meie teda.

18. oktoober 2011

Margus Hallik jagab arvamust ja kogemusi

E-postkasti laekus tore kiri. Mis väärib talletamist, etka hiljem oleks võimalust seda lugeda. Siin ta on.

Nädalavahetusel toimunud ca 750 osavõtjaga Leedu orienteerumishooaja lõpuüritusel "Lietuvos Taure - Leedu Karikas" kasutati rattaorienteerumise võistlustel uue generatsiooni ajavõtusüsteemi - "Sport Ident Active Card". Koostöös korraldajaklubi "OSK Fortuna´ga" oli Saksamaalt kohale lennanud paariliikmeline "Sport Ident" meeskond, et testida uut süsteemi võistlusolukorras. Nende sõnul oli tegu maailma esmaesitlusega o-võistlustel ja võistlejatepoolne tagasiside väga teretulnud.

Allakirjutanul oli siis ka au asja proovida ja süsteem ise nägi välja järgmine:

iga võistleja sai koos jo-jo´ga ratta külge kinnitatava läbipaistva korpusega uue generatsiooni SIAC SI-kaardi (mälupesasid vist kuni 128)
stardis tuli küll SI-pulk tavapäraselt aktiveerimiseks auku pista, kuid rajal reaalselt komposteerima ei pidanud (jaamadel polnud aukegi)
punktis tuli märke saamiseks läheneda jaamale ca 40-50 cm kaugusele (komposteerimisraadiust on võimalik jaamadel ka reguleerida ja suurendada)
kiirus ei tohtinud möödumishetkel olla suurem kui 40 km/h (täiesti piisav, metsas on see üsna maks kiirus, kui tegu pole just laskumisega)
komposteerimisele sai kinnituse SI-kaardilt nii väikese rohelise, punktialas vilkuva, märgutule kui ka helisignaali abil
finišijoonel kasutati lõpuaja fikseerimiseks uusi suuri 19 x 30 cm BS11 jaamu, mil märke komposteerimisraadius kuni 3 meetrit

Tähelepanekuid:

jaamad töötavad hästi, tühistamisi võistlejatel polnud (märke sai ka SI-kaardiga suurelt hoolt jaama pihta/lähedale lüües)
tagasiside märke saamisest võistlejale vajab veel arendamist (märgutuli SI-kaardil oli liiga pisike - ratta seljas on seda raske hoo pealt jälgida; parem tagasiside on helisignaal, mis oli aga ka üsna nõrk - "Sport Ident´i" inimesed ise ka nõustusid sellega ja lubasid parema tagasiside kallal veel töötada)
väga hea lahendus oli suurte ja võimsate jaamade kasutamine finišijoonel (tihti on isegi ratta-o suurvõistlustel kiirega ajavõtu asemel olnud finišijoonel komposteerimine, mis aga on aeg-ajalt valusaid kukkumisi põhjustanud - viimasest punktist väljudes kiirendatakse ju hoog maksimumini (rattaga isegi kuni 50-60 km/h), et siis varsti nulli pidurdada; eriti valus on see asfaltil; lisaks jätab see alast meedias/pealtvaatajatele veidi imeliku mulje - täpselt lõpujoonel tuleb pidurdada??). Suured jaamad suudavad erinevalt väikestest fikseerida paremini ka üheaegselt mitmete võistlejate läbimise.

Kokkuvõte:

"Sport Ident Active Card´e" ja suuri 19 x 30 cm BS11 BL komposteerimisvabu jaamu (mitmemeetrise fikseerimisraadiusega) on juba kasutatud ka teistel spordialadel (võistlejal on siis SI-kaart käes/taskus), näiteks jooksuvõistlustel vaheaegade saamiseks ("Sport Ident" omab turgu ka teistel aladel).
Suuri jaamu oleks võimalik kasutada ka orienteerumises, kuid "Sport Ident´i" meeskonna sõnul on siinkohal vastuolu IOF-i võistlusreeglitega, mis ütlevad et punktides peab komposteerima (ja sinna täpselt kohale orienteeruma). Ja eks ta õige ole ka - tehnilisel maastikul oleks ju mitmemeetrine KP-fikseerimisraadius üsna suur (olen isegi kaljumaastikul küünitanud mõne-meetrise nuki otsast alla vaatama - on seal punkt või mitte ning kus all komposteerimas käimine + üles tagasi ronimine võib ju isegi mitmeid kümneid sekundeid aega võtta).
Seega on "Active Card´i" suunitlus ja arendamine "Sport Ident´il" peamiselt ratta- ja suusa-o suunal, kus komposteerimine vahendispetsiifiliselt keerukam.
Uue komposteerimisvaba süsteemi eesmärk on muuta võistlus intensiivsemaks ja atraktiivsemaks, mida see kindlasti ka teeb - kaob nii võimalus punktides komposteerides hetkekski puhata ning null-hoo pealt lihtsa vaevaga kaarti lugeda (kontrollseisakud aga maksavad vajadusel juba kallist võistlusaega).
Kindlasti on see ka hea lahendus seiklusspordis, kus pettuste vältimiseks randme ümber pitseeritud SI-kaartidega on üsna ebamugav komposteerida.

Lõpetuseks:

"Sport Ident´i" ühe looja Diethard Kundisch´i sõnul on SI-süsteem kasutusel juba enam kui 50 riigis üle maailma ja kõigil viiel kontinendil.
Jaamu on 15 tegevusaasta jooksul müüdud veidi üle 90 000 ja SI-kaarte ca 320 000, kus Eestilgi oma osa.
Sakslane väga kiitis ka "meie mehe" Tarmo Klaari panust Sport Ident´i arendusse.

Kes soovib täpsemalt lugeda, siis siin ka info korraldajate kodulehelt http://www.okfortuna.lt/?page_id=889 Lisaks võtsin vaevaks ja skännisin ka manusesse mõned teemakohased infomaterjalid. Tarmo kindlasti oskab lähitulevikus sellest uuest süsteemist veelgi täpsemalt ja detailsemalt rääkida.


Sügiseste tervitustega Minskist,

Margus Hallik


P.S. Oli tore näha "Leedu Karikal" ka mitmeid Eesti orienteerujaid (perekond Pääslane, Laevad jt), kes ei pidanud kaugeks sõitu Valgevene piiri äärde.

8. oktoober 2011

8. oktoober- Kolga- Veski

Sellel aastal juhtus nii, et jõudsin viimasel hetkel Pärnumaale orienteeruma. Muidu http://www.blogger.com/img/blank.gifolen ikka paar korda oma klubi korraldatud http://www.blogger.com/img/blank.gifpäevakule jõudnud, kuid kahjuks tänavu mitte.
Kolga - Veski oli maastiku pooles vahva. Eriti seetõttu, et pole siin varem jooksnud. Paljud arvasid, et see üks võss ja igav koht. Kuid tegelikult oli hoopis teisiti. Uus maastik pakub ikka väikest närvikõdi. Osavõtjaid minu klassis veidi nappis, kuid pinge oli ikka lõpui.

Tulemused
Pildid OK Westi kodulehelt
Kokkuvõtteks oli väga vahva ja ilusa ilmaga päev. Tagasi tulles tegime ka väikese jalutuskäigu vaatetorni ja vaatasime raba ilu.
Tänud reisikaaslastele. Tänud ka Margele, kes meid kohale sõidutas ja kes mind tagasisõiduks autorooli usaldas. No selle, automaatkäigukastiga võib harjutamise teel ju ka ära harjuda. Ühe korra õnnestus mul reisikaaslased ikkagi vastu esiklaasi suruda. Ojee.

2. oktoober 2011

1.oktoober- Karepa

Oktoober saabus päikseliselt ja sportlikult TAOK rogainiga.
Seadsime ennast juba reedel Rakverre, et oleks mõnusam ärgata ja iseendale rohkem aega jääks, kui Tallinnast startida.
Olin veidi ärevil ka, sest ma pole ammu oma 5 aastat kindlasti Rutja ja Eisma kandis käinud. Nimelt elas mu vanaema ja vanaisa Eismas. Lapsepõlves sai sagedasti vanaema juures oldud ja aidatud marju korjata ja sügiseti tavapärane kartulivõtt. Mõnusad olid need hommikud, kui peale ärkamist sai meres ujumas käidud. Eile käisin siis sealt läbi. Aed on vähe muutunud, kuid lõõtsutav tuul merelt oli ikka endine. Kurb oli vaadata, kuidas rannaäärsed külad sügisel välja surevad.
Mis metsas juhtus sellest kirjutan veidi hiljem, sest kõike korraga ei jõua.