Markus ja Mihkel osalesid esmakordselt Libahindi Jäljes. Võtsimegi eesmärgiks kõndida nii kaua, kui Mihkel jaksab. Ja Mihkel oli üllatavalt tubli poiss, kordagi ei virisenud. Jõudis tegeleda okste korjamise ja muude huvitavate asjadega.
Esimene lisaülesande punktis oli nii palju rahvast, et me ei jäänud sinna ootama, vaid matkasime edasi ja mõtlesime, et tagsiteel tuleme veel kord siia. Markus võttis endale eesmärgiks, et ronib sinna torni otsa.
Järgmises lisaülesande punktis tuli mööda trosse ülespoole liikuda ja nii oma kümmekond meetrit. Käed väsisid täitsa ära. Siis ma veel ei teadnud, et see ei jää mul ei esimeseks ega viimaseks korraks taeva ja maa vahel olla.
Vahepeal võis ka sellist pilti näha. Mihkel puhkamas. Tuleb välja, et mul on väga mõistlik poiss. Mõnel teelõigul Mihkel märkas, et nüüd on sobilik aeg veidi istuda ja teha paus,nii sai teed juua ja võileiba süüa.
Kui olime oma ringkäiku lõpetamas, siis pöördusime torni juurde tagasi, et see vallutada. Markus oli kribinal-krabinal üleval tornis ja sama kiiresti tuli alla ka. Kahjuks ta ei teadnud, et lisapunkte ei saa, kui kõiega alla ei lasku. Istusime mõnda aega mõtlikult, et mida siis teha? Markus arvas, et järgmisel aastal ta võibolla julgeb. Nii ei jäänud mul midagi üle, pidin ise torni ronima. Ronimine polnud kuigi raske. Kuigi ma kõrgust mõningasel määral kardan. Õnneks oli tuulekene nõrk, kuid mida kõrgemale sai ronitud, seda vingemaks tuul läks. No ma seisin seal üleval ikka mõnda aega, vaatasin ja kuulasin, mida instruktor räägib. Aga parata polnud midagi, tuli ikka alla tulla. No eks veidi hirm oli ka, kuid sain endast võitu ja laskumine õnnestus suurepäraselt. Sellega võib lausa ära harjuda ja teeksin seda teine kordki. Tehtud. Siblisime siis alguspunkti tagasi. Aega jäi veel ülegi. Kuid varem lõpetamisel olid ka omad eelised, ei pidanud pesu järjekorras ega söögi järjekorras seisma. Mõnus matk oli. Sügisel siis jälle.
Õnneliku lõpu ärevuses unustasin oma jooksukäimad sauna ukse taha ja märkasin seda alles öhtul Rakveres. Nii tuli neile pühapäeval järgi minna.
Oluline jäi nüüd märkimata. Kristina oli tubli pildistaja ja matkasell, ning aitas meil selle matka vastupidada.
VastaKustuta