Kui töö hakkab rutiiniks muutuma ja närvid juba krussi tõmbuvad, siis on viimane aeg metsa minna. Nii sai Mihkel, kaks kolleegi ja 9 õpilast kaasa haaratud ja sõitsime Roosta randa. Palavad ilmad meelitasid vägisi mere äärde,kuid vesi oli jääkülm. Nii nautisime toredat päikesepaistet ja liivaranda. Edasi sõitsime Dirhami, kus toimus Läänemaa MV. Kui Roostal oli ilmake kena , siis Dirhamis oli tuul jäine ja soojusest ilmast võis vaid unistada. Lapsed läbisid nööriraja, sest peale Mihkli polnud keegi varem orienteerunud. Ise jooksin naiste 21 klassi raja. Metsas oli ilmaolud paremad, seal tuul nii jäiselt ei vihisenud. Kuna pole juba mitu päeva jooksnud, siis kippusin punktidest üle jooksma. Selle polnud midagi, sest ega ma super-hüper tulemust taga ei ajanud. Kuna startida võis kahe tunni jooksul, siis kaarti kohe tagasi ei saanud. Nii leppisn Aivar Lehega kokku, et ta mulle kaardi Riguldi teeristi ära toob, enne kui ta Tallinna poole tagasi sõidab. Lapsed tahtsid ka kohalikus poes shoppata, kuid pood oli 17-ni lahti.
Ilmad on väga ilusad, kuid sääski on maru palju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar