Kuhu minna, mida teha

Mai alles algas, kuid viimane aeg teha plaane sügis-talveks. Juba eelmisel aastal sai otsustatud, et tuleb taas Istanbuli minna. Küsite miks? Arvatavasti sellepärast, et peale kurnavat rogaini Tśehhis on soojemal maal lihtsam taastuda. Mitte, et ma selleks ajaks taastunud ei oleks, vaid see oleks vaieldamatult aeg enda jaoks. Ja novembris on seal ka turiste vähem. Istanbul jättis lihtsalt väga sümpaatse mulje, aasta siis oli 2009. Ilm küll reisi alguses polnud kiita, kuid iga päevaga läks ilm aina paremaks. Samuti on Istanbuli 5 päeva jooks kogunud väga palju populaarsust ka nendes maades, kus orienteerumisega tegeletud juba rohkem kui pool sajandit. Türgis orienteerumine veel suhteliselt uudne, kuid eks nemadki arenevad ja õpivad. Üks on kindel, võistlusi nad organiseerida oskavad: trantsport võistlusmaastikele, pole vaja isegi ühistrantsporti kasutada, tagasi toovad ka. Ühistrantspordi vajadus vaid lennujaamast kesklinna tulemiseks ja tagasi minemiseks. Võimalus osta odavalt igasuguseid jooksuriideid jne. Meelelahutus ja söök jne. Ööbimine kesklinnas, kõik vaatamisväärsused käe-jala juures ja uudistamist jätkub. Ja ka türgi söök on täitsa ok. Sai ju eelmisel korral lubatud, et tuleme tagasi... Meeleolukaid hetki võib lugeda Laevukese blogist. Huvitavat lugemist Istanbuli ja inimete kohta.