Täna lonkasin raja läbi. Püüdsin jalga mitte koormata ja hoida teist homseks sprindiks. Väga suur kiusatus oli joosta, sest kaarti vaadates tundus, et tuleb jooksukas. Rada ju lihtne.
Kuna kiiret polnud, siis sai etapi 39-38 otse mindud, Üle puude-kivide turnimist poleks ma eriliseks takistuseks pidanud, seekord oli teisiti. Seetõttu oli ka aega rohkem kaarti lugeda ja vigu ei tulnudki. No aga peale 44 punkti läks põnevaks. Punkti 46-de, mis oli väike lagendik sinna ma ringi ei viitsind minna ja läksin suunaga. Soo oli loomulikult laiem ja märjem ja ukerdamist oli piisavalt. 46-48 polnud erilist valikut, pidi aina otse minema. Ja raiesmikul turnimine oli lõbus. Siis tulid peaaegu ujumise etapid. Tugevdasin veidi purret, mis üle kraavi läks. Ise sain kuiva jalaga, kuid üks naine sulpsas purdelt vette. 50-52 oli paras tegu, sest kraavi pidi 2 korda ületama. Esimene kraav oli talutav, sest aega ju oli ning sobiliku koha ületamiseks leidsin ka. Kaart näiitas, et tuleb läbida valge mets, kuid seal oli vett ja mudast pinnast küllaga. Ja see mudamaa ei tahtnud kuidagi lõppeda. Siis ma juba arvasin, et olen liialt põhja ära kaldunud, kuid õnneks leidsin ennast kraavi kaldal ja üks siht otse ees. Nüüd võis mõistatada, kas minna paremale või vasakule. Läksin paremale ja seal ka kraavist ülemineku koht ja punkt terendab ka. Ah jala sain ikka märjaks. Mis parata lõpp polnudki kaugel. Loodan, et suisa viimaseks ei jäänud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar