Hommikul Tallinnast sõitma hakates, oli ilm suurepärane. Tuul oli küll vilu, kuid siiski talutav. Kuna ma eelmisel õhtul ei jõudnud tankida, siis lootsin Mäo Statoilini jõuda. See ka õnnestus, nii sain oma kviitungi auto loosikasti pista. Üks auto veel pole ju paha.
Sõit oli sujuv. üllatus tabas meid siis, kui Võru-Luhamaa maanteelt Otepääle keerasime. Küntud põld auras justkui maaalused geisrid ja teeperved olid lumised. Mida edasi, seda rohkem lund. Peale Pühajärve tundus, et talv on tagasi. Hea, et ma laisk olen olnud ja talverehve vahetada pole viitsinud. Nüüd olid nad abiks, sest Harimäele poleks ilma nendeta küll jõudnud. Parkimine oli põllu peal. Väike segadus oli stardikoha leidmisega. Kahjuks viidad, mis Käärikul väljas olid kuidagi mitmeti tõlgendatavad.
Kogu maa oli lumega kaetud ja väga ei kutsunud sinna metsa mitte. Starti oli alla 2 kilomeetri. Minu ja poiste startide vahe oli nii suur, et Markus jõudis juba oma raja joostud, kui mina minema hakkasin. Märtenit silmasin samuti teel starti jasiis hakkas rahet sadama. Prrr. Õnneks olid mul dressipluusi taskus kindad, mis sai kohe kätte pandud. Kõige rohkem pabistasin oma jala pärast. Oli teine kenasti paranenud, kuid ilma niititeta pole ma jooksnud. Kogu raja püüdsin meeleheitlikult mitte kuskile oksarägastikku sattuda. Kartsi, et kas põlv peab koormusele vastu. Seepärast kasutasin palju teevalikuid, kuid igalpool see ei õnnestunud ja polnud mõttekas ka. Neli esimest punkti olid veatud, kuid nelja järgmisega tegin jama. Minnes punkti 32 tegin teevalikus õige otsuse, kuid ma ei tea miks ma seda vahepeal muutsin. Ka punkti 36 tegin teevalikujooksu, aga... lõigates kaldusin liialt vasakule ja punktist 200 meetrit eemale. Lühikene etapp tundus nii lihtne, et ma pidin seda kohe kauem võtma. 43 tundus lihtne, kuid mina suutsin sellest mööda hiilida. Ülejäänud 5 tulid puhtalt.
Palju oli mäest üles rühkimist. Sadas ja sadas. Ja kui ma autosse istusin märkasin, et põlv on verine. No nii, olin haava lahti tõmmanud. Oh, mis siin enam kiruda, et liiga vara sai põlvele koormust antud. Sõitsime Kääriku Spordikeskusesse pesema ja siva Otepääle apteeki. Sain sealt paremad abivahendid. Igatahes homme teibin põlve hoolsamini kinni.
Magada ei saanud hästi. Põlve kõverdada ei saanud-tahtnud ja voodi oli liiga pehme jne.
Pildi napsasin Kristinalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar