20. mai 2013

18.mai- Ruusmäe

Rogosi sprint oli Spridikarika üks etappidest. Mulle oli see esimene etapp, milles osalesin. Kuumus ei tahtnud kuidagi väheneda. Eriti vahva oli, kui märkasime, et ähvardav äikesepilv Ruusmäe kohale tahab ennast sättida. Ja siis veerand tundi enne starti hakkas sadama ja müristas. Seisime koos Kristiniga ühe vahtra all, kuid õnnesk pääsesime suurema valingu eest Atsi bussi varju. Täpselt startide alguseks sadu lõppes. Märjaks saamisest pole siiski pääsu. Puud, põõsad niikuinii märjad. raga oli vahva, kuid rohelises puutumatu looduses polnud kuigi tore, seal susserdasin mõnusasti. Lisaks õnnestus rohelisest rindest pääsenuna, mäest laskudes, kravist läbi joostes, kuusehekki läbides ja maanduda asfaldile põlvele. Püksid jäid õnneks terveks. Siis ei saanud ma kaardil olevast keeluala ulatusest aru ja seisin viivu, et selgusele jõuda, kas ja kuhu ma joosta võin.raja lõpuosas sai ka ühe punktiga lisakaar tehtud ja nii need sekundid kadusid.

Rogosi mõisa pargis oli palju sildu ja purdeid, mis tegi võistluse põnevaks. Ja ega see Kadrioru pargis toimuv võistlus enam mägede taga ole.
Peale võistlust pidi toimuma kultuuriprogramm ja autasustamine Rogosi mõisa hoovis. Ei õnnetunud seda näha, sest mind oodati sauna ja vihma hakkas lisaks taas sadama. Saun oli aus. Sai ka veidi viheldud. Õigemini viheldi mind, kuid vihtleja peab kursustele saatma, sest selles vallas on kuhu areneda. Kohalikus veekogus sai ka kaselehed maha leotatud. Õhtul sättismie ennast kõik televiisori ette, et eurovisiooni jälgida. Lugusid, mis väga meeldiks, neid nagu polnudki. Kohati tundusid laulud ka uinutava efektiga, sest aeg-ajalt televiisori ees tukuti. Punktide andmise ajal, hoidsime Birgitile ikka pöialt, kuid sellest polnud mingit kasu. Lõpuks magama minnes tundsin sama tunnet, nagu Birgiti laulus, et vaadates südame sisse, seal vihiseb tuul. No, keegi võiks selle tuletõmbuse juba lõpetada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar