Täna taas Pirital.
Hommikul oli ilm ilus-kena. Enne metsa minekut tuli hea sahmaks vihma. Parkisin on auto Kristina maja ette, et vältida igasuguseid segadusi parklates. Kui starti jõudsin, siis hakkas jälle sadama. Ju mõjus ilm ja ei tea mis veel kummaliselt, et üht hädalist oleks kohe pidanud kallistad, et ta nii masendunud ei oleks.
Kaarti vaadates selgus, et mõned etapid ühtivad teispäevakuga. Mõtlesin, et saan mõned vead mis teispäeval tehtud sai ära parandad. Aga kus sa sellega, tegin uued juurde.
Raja lõpuosas oli hirmus soparada. Hea, et ma oma papusid vahepeal puhtaks ei pestnud.
Pärast jooksu sulistasin veidi Pirita jões, et suurem sopp maha pesta. Kodus põlvikud enne pesumasinasse panekut loputades, tuli Serbia meelde. Sealgi olid mägiojad pruunid ning sopased ja jäi tugevasti põlvikusse kinni. Loputa ja pese, pese ja loputa, kuid põlvik oma värvi kuidagi ei taha minna. Loodan, et eestimaine sopp vähe nõrgem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar