Tänane võistlusmaastik asus 6 kilomeetri kaugusel.
Starti minek oli paras katsumus.Tee väänles ojakese kõrval ja mõnusasti poriseks sain ka, sest ojanirekesi oli palju, mis otsisid teed suurema oja poole.
Rada oli minu jaoks paras katsumus. Suutsin end jälle kuskile kaotada ja otsisin punkti sealt kus teda ei olnud.
Lõpuks leidsin alternatiivi, et pigem ringi kui otse. Kuid siiki õnnestus mul enesekindlus kaotada ja kaarti omamoodi tõlgendada. Hiljem selgus, et kp rõngas lihtsalt varjas olulist info minu eest. Kuid metsast välja ma sain.
õhtul käisin koos Marika ja Üllega Kopaoniku mäel matkamas. Kahjuks unustasin fotaaparaadi maha ja nii ma pilte ei teinud. Kuid vaade oli ilus, kuigi hakkas juba hämarduma. Leidsin mäenõlval rukkililli õitsemas. Enne matka oli just sahmakas vihma tulnud, nii et rohi oli märg ja 60 meetrit laskumist mööda rohtu pole just meeldiv. Kuid matk oli tore.
Õhtul pidi olema öise sprindi autasustamine. Mis hiljem selgus nii see ei ole. Vaid, et öine sprint olnud kohalik serbia auhinnavõistlus. Aga miks meie siis jooksime?! Me isegi ei teadnud, et see ei ole avatud võistlus. Meid lihtsalt pandi stardiprotokolli ja kõik. Sellest tuli igavene jama. Bulgaarlased, lätlased ja meie ka olime nõrdinud. Kuid korraldajal jäi õigust veel ülegi. Ühesõnaga olime pettunud ja valmis rohkem mitte jooksma....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar