Tänane jooks oli üks puder ja kapsad. See kaardi keerutamine ei meeldinud mitte sugugi. Nii õnnestus paar korda mõttetult joosta kuhugi ja siis jälle tagasi punkti suunas. Joogijanu tahtis ka maha murda, mõned mustikad sai siis suhu pistetud. Ja eelviimase punktiga 49 sai ka nalja. Ma mitte ei uskunud, et nöör sinna punkti viib. Kuid siiski.
Otsustasin, et peale sellist higistamist läheme ujuma. Vääna-Jõesuu rannas tegid lained sellist müra, nagu oleksid ookeani ääres.
Markus ja Mihkel loomulikult hulljulged, ronisid nii kaugele merele, et ma pidin neid päris kaua tagasi kutsuma-ajama. Nemad loomulikult ei kuule-näe midagi, et emme muretseb. Kosutus oli hea. Õhtul olid jalad täitsa väsinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar