2.-4.juuli- Kapa 3

Peaks mainime, et teele tuli uskumatu seiklus, mis takistas mind õigeks ajaks starti jõudmast. Poisid said ikka startida määruste kohaselt. Mina, aga 10 minutit hiljem, ning nii ei olnud minu tulemus ka kõige parem.

Kõigest lähemalt.
Reede 2.juuli,
startime lätimaale hommikul kell 9 Riguldist ja teekond osutus vägagi keeruliseks, sest läbisin seda osaliselt esmakordselt. Mingil korral pidin Riguldi - Jõulumäe sõitma ja siis sõitsin Lihula-Audru-Pärnu kaudu ja see tee polnud kõige parem, samuti toimuvad seal teetööd ja ka Uuemõisa-Haapsalu lähiümbrus on kaevatöödesse ummistatud. Nii otsustasin sõita Ristini. Kuid minu üllatuseks oli alates Linnamäest kuni Nigulani lahtine killustik teele pandud ja kiiruse piirang 30. Saanuks vähe kiiremini ka liikuda, kuid õnnetuseks oli üks veok ees ja sellest mööduda kurvilisel-käänulisel teel polnud eriti hea mõte. Nii tegi eessõitev veok tempot ja see ei olnud mitte väga kiire. Aeg jooksis edasi.
Ristilt sõitsin Kullamaani, sealt tahtsin keerata Vana-Vigala peale. Kuid sellekohast silti teel polnud, hoopis mingi viit Jädiverele. No mis koht see veel on?! Tekkis seisak, sest pidin kaarti uurima ja selgusele jõuma, et kas keerata või mitte sellele teele. Uurimise käigus selgus, et see tee on hea küll. Nii sõitsin kuni Pärnu maandteeni. Planeerisin, et Pärnus oleksin veidi peale 10-et, siis nii see polnud. Kell 11 olin Pärnus ja Majakakeskuses tegin peatuse, et raha vahetada. Siis veel tundus, et jõuab ja aega jääb ülegi. Kuid Kilingi-Nõmme teel oli ligi 10 kilomeetrine teeremont ja pidin üle 10 minuti lihtsalt seisma, äkki antakse luba sõita. Lõpuks anti. Edasi läks juba vähe kiiremalt. Teel võis näha politseiautosid, mis kiirustavaid juhte kinni oli pidanud.
Kella 12.30 paiku jõudisme Valgasse, kus tankisin ja sõit jätkus. Lootust veel oli. Märten küll ütles tõsiselt, et me vist ei jõua õigeks ajaks. Mina küll arvasin, et jõuame, sest sõita jäi ikka alla 100 kilomeetri. Kuni Apeni oli kõik hästi. Siis kui Pihkva-Riia maanteele jõusime ei osanud kohe kuskile sõita. Kaart näitas, et sõida otse edasi. Otsetee oli kruusatee. No mida, kas Aluksnesse viib nüüd mingi kruuatee!? Hiljem selgus, et mööda seda oleks jõudnud ka õigesse kohta, kuid milleks minna otse, kui ringi on parem. Nii riskisin sõita Pihkva poole ja umbes 4 kilomeetri pärast oligi päästev viit Aluksne poole. Kuskilt tuli paremale kruusateele keerata ja seal oli kenasti viit väljas. Märkasime ka eesti mehi otse Jaunlaicene poolt teele keeramas, need olid Koppeliinod. Ise sõitsin sama teed laupäeval, aga siis ma seda veel ei teadnud. Tegin vähe kruusarallit, kuigi juba Apest alates tõdesin, et mina oma starti ei jõua. Kohale jõudes sain auto küll oma stardile küllalt lähedale pargitud. Mille eest 2 latti taheti, anti ka roheline auto pildiga kaart, mis andis loa ka kahel järgneval päeval vabalt parkida. Samas pidin veel võistluskeskusesse jooksma, maksma stardiraha ja nii sain rinnanumbrid ja muu kraami kätte. Lisaks tuvastama millises stardis tuleb olla ja kuhu poisid peavad minema. No loomulikult oli kõigil palju aega ja kõik toimetasid oma toimetusi väga aeglaselt. Lõpuks sain teada oma stardiaja ja see oli küll 4 minutit hiljem, kui arvasin. Kuigi see mind ei lohutanud, sest riideid pidin ka veel vahetama, sest autoroolis pole ma kuigi osav riideid vahetama. Nii siis juhtuski, et sain 14.11 asemel 14.21 metsa.
Jooks oli pingevaba, sest head tulemust niikuinii ei tule. Paar susserdamist tuli, puhas oma viga.
Alguses plaanisin, et telgime võistluskeskuses mis asus Aluksne järve saarel. Kuid eesti pole kaugel, ning nii sai sõidetud Krabile Tikutaja tallu sugulastele külla. Sõitsime Ape kaudu eestisse tagasi, käänasime Vastse-Roostast Rõuge peale ja nii mööda käänulist kruusateed Krabini. Käisime ka kohalikus Krabi poes. Nii poe ees, kui taga istusid kohalikud taadid ja sumisesid ning ajasid kalamehe juttu, sest "Kalamehe pood" lihtsalt nõuab seda. Pood oli väike ja kaup ka elementaarne, mis vaja.
Võistluspaigast Krabisse kulus aega 50 minutit ja ma sõitsin küllalt aeglaselt.
Suvel on ikka mõnus, kui saab kiire elutempo juures külas olla. Minu ema poolse vanaema vennatütar ehk siis vanaonu tütar Ebe, elab muidu Tallinnas. Kuid selgub, et linnas külastan teda harvem kui suvel maal. Eelmisel aastal käisime metsmaasikal, seekord ei jõudnud.
Maal oli veel Ebe tütar Jana, mehe-lapsega ja Meelis, kes tuli Uus-Meremaalt kodumaale käima.
Poistel oli uudistamist ja uurimist, sest sauna oli maatasa tehtud ja uut ei olnud veel. Kuid suitsusaun oli täiesti olemas ja tiik, kus sai ujuda. Väike Joosep sai endale seltsilise Mihkli näol. Suuremad poisid olid suured jalgpallifännid ja keskenusid jalgpalli vaatamisele. Mina sain rahulikult ühepajatoitu süüa.
Magada sai lakapealsel ja nii oligi parem, sest õhk-tuul liikus mõnusasti ja palav polnud üldse.
Magama sai hilja, kuid õnneks ei pidanud ka väga vara ärkama. Ebe juhatas meile otsemat teed lätimaale ja seda üritame homme siis katsetada.

Laupäev, 3. juuli.
Ebe oli nii tubli ja küpsetas pannkooke. Kuna teadsin umbkaudu palju aega võistluskeskusesse kulub, siis startisime kell 9. Ebe juhtnööride kohaselt hakkasime siis liikuma nii, et sõitsime Krabi poe poole, kuid enne poodi tuli ristmik, kust käänasime vasakule lätimaa poole. Tee oli kruusane ja väga käänuline. Ebe hoiatas, et tee on tõesti kurviline. Nooruspõlves olla ta koos mehega kraavi sõitnud, oma isa uue sapikaga loomulikult. Sõitsisn siis väga ettevaatlikult, peale läti piiri, koht vist Magumi küla, pidime lehmakarja üle tee laskma. Jõudsime Korneti´sse, sealt edasi läks juba asfaldtee. Silt näitas, et eesti piirini on 6,2 kilomeetrit. varsti olimegi Pihkva-Riia maandteel ja keerasin Riia poole. Sõidame-sõidame ja varsti tuligi silt, mis näitab Aluksne poole. Märten kisama, et sõidame ikka Apeni....
Veendusin, et see tee on ikka otsem ja sõitsin edasi. Jõudsime Jaunlaicene´sse. Seal kahjuks asfalt lõppes ja algas kruusatee. Sõitsime Karva peale. Siis selguski, et see on seesama teeots, kus me Koppeliinosid nägime. Nüüd polnud muutkui otse edasi.
Võistluskeskus asus endise sõjaväe territooriumil, tee oli auklik ja okastraatigi oli piisavalt. Igatahes võistluskeskus oli huvitav. Päike lõõskas ja jäätis maitses hästi.