Olin esimese päeva jooksust niivõrd ärritunud,õigemini oma kehva tulemuse pärast. Nii läks mul kella 2 paiku uni. Uinumist eriti ei soodustanud Tartu maantee müra, mida öösel on üllatavalt hästi kosta. Kuid kinnise aknaga polnud see hull probleem, nii ei pääsenud sääsed ka sisse. Hommikul oli selg kuidagi magamisest kange. Olen täheldanud, et kui pean väljaspool kodu kuskil ööbima, siis hommikuks on kondid haiged. Aga on ka erandeid, Haanjas Ilves-3 ajal ööbides polnud muret miskit. Ju oli hea vooodi, õigemini madrats.
Teise päeva stardid algasid kell 10. Märten startis 10.05, Markus 10.22, ise alles 11.19. Märten oli juba metsast väljas, kui starti läksin.
Jooksu ma ei kartnud, sest kaotada polnud midagi, vaid püüda. Kui stardist kaardi sain, nägin, et esimesse 1-91 minek pole lihtne. Otse minna pelgasi õigemini kartsin teha viga. Nii otsustasin joosta teeni ja sealt mööda soo-raiesmiku piiri. Minek oli küll suurema ringiga, kuid hiljem selgus, et ma väga palju ei kaotanudki Heidile ajas, kes otse läks.
2-50, selle väikese sooga oli väike probleem, nimelt sood oli ülearugi.
3-32, lihtne.
4-59, nüüd panin oma uue kompassi proovile, veidi harjumatu see vidin on, kuid töötab hästi. Suuna jooks ei õnnestunud, kaldusin ikka lõuna poole, kuid jõudsin õigesse kohta ja punkt sai kärmelt võetud.
5-83, sellega läks kehvasti, viga kokku 5 minutit. Jooks teel oli hea, kuid soost läbi saades lasin ennast vanadest lohadest ära petta ja nii kaldusin lageda serva, kuhu ma mitte poleks pidanud sattuma.
6-42, kena väike lohk.
7-97, läksin punktist 82 läbi, võinuks joosta ümber soo, kuid mööda sihti soos oli ka hea joosta.
8-31, vaatepunkt. Ingrid ja Liina ütlesid mulle, et nad pole kedagi näinud. Ju tulid liiga hilja ja teised juba läinud. Isegi ei näinud kedagi ja mõtteis valitses teadmatus. Oli hetki, kui kohe ei jaksanud joosta.
9-78, kuidagi väga hästi läks, sihte tundus palju, kuid tabasin ühe sihi kõrval olevat kivi ja selle taga oligi minu punkt.
10- 39, eilsest tuttav piirkond, seal kohtusin ühe noormehega, kes hakks mind jälitama. Ei tea miks, kas meil oli ühine tee?
11-40, otse minek.
12-71,jooksin sihini ja seda mööd veidi põhja poole ja mööda kaduvat sihti ja mäe nõlva punkti.
13-74, tuli minna vaid otse ja joosta sihti kinni, kuna metsa all oli väljaveoräga, siis teed ma ei märganud, kuid võisin oletada, et kuskil eemal ta on. Jooksin punktist veidi paremalt mööda, kuid mitte kaugelt.
14-72, lihtne jookse mööda raiesmiku serva ja sihi kõrval ongi punkt.
15- 80, seal sai veidi pusitud, reljeefi lugemine läks käest ja olin hetke nõutu,sest lõunast paistis tee juba kätte. Järelikult tuleb rohkem põhja hoidma ja nii oligi.
16-82, lihtne lugu seda punkti ma juba nägin.
17-84, vaikut oile otse sohu kraavini ja kõrgem pinnas juba paistab ja punkti terendab vastu.
18-100, minek otse ja möödun punktist 75, mööda nööri otse võssa, punkti ümbrus on nii ära tallatud, et takerdun mingisse oksapusasse ja saan veel põlvegi maha pandud. Loomulikult haige põlve. Lõpp.
Minu üllatus oli, et Heidi alle paar minutit tagasi oli lõpetanud. Kui ma poleks vigu teinud, siis oleksin ta kinni ju püüdnud.
Lõpetasin just õigel ajal, autasustamine algas. Märten tegi ka teisel päeval hea jooksu ja kindlustas oma esikoha. Markus parandas ka oma kohta. Anneli oli sellel aastal siis parim ja järgmine aasta siis jälle.
Võistlus oli mõnus, korraldus samuti. Mõned tõrvatilgad olid, kuid hr. Uhke-Sõnatu oma suhtumisega teeb nii.
Peale võistlust naasime Röösale, kus ootas meid siis aurusaun ja mullivann. Aerutasime järvel ja nautisime ilma. peaaegu täiuslik lõõgastus. Linna poole hakkasime alles kella 16 paiku sõitma. Vahepeatuse tegime Järvekülas, kuhu jõudsime just õigeks (grilli söömise) ajaks.
Ja koju jõudsime alles kell kaheksa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar