13. juuni 2010

13.juuni- Peetri sprint

Algselt pidi sprint toimuma Koerus, kuid enneolematutel põhjustel toodi jooks veidi lähemale. Kohaks on Peetri. Vaat, kus lops! Eestimaa on ikka imeline koht, ikka ja jälle on avastada uusi paiku ja kohti. Rikastab kohalike külaelu jne. Kuigi kohalikud inimesed olid vist kõik televiisorite taga ja vaatasid jalgpalli, sest ainult tagasiteel, oli poe ees näha peenraid korrastavat naisterahvast. No ja eks ilm oli ka kehvake. Lausvihma ei tulnud, kuid tibutas. Tuuline oli ka ja mina võtsin ainult lühikese varrukatega särgi ühes. Ei tahtnud dressipluusist eriti lahkuda. Aga teadagi, et joostes hakkab soe.
Ma ei tahaks ennast korrata, kuid vigu tuli siiski. Esimene punkt 1-32 sellega polnud probleemi, kuid enne teist punkti tuli takistus ette. Kaart näitab, et üle kraavi viib purre, kuid purre oli väga lääbakil ja lagunenud. Vaatsin seda purret kui vasikas aiaväravat. Läbi kraavi nagu eriti ei tahtbud minna, nii ukerdasin purdele. Mõtlesin, et proovin, ka see mu keharaskusele ikka vastu peab. Pidas ja sain supsti üle. Kaotasin sinna pool minutit kindalsti, kui mitte rohkem. Mõned komistamised tulid veel, kuna rohi oli rinnuni ja joosta suhteliselt halb. Ühel etapil jooksin valesse punkti ja kui taipasin, siis olid need kellest mööda jooksin, juba punkti jõudnud. Jooksutuju loomulikult langes. Kuid suutsin optimismi säilitada ja edasi läks normaalselt. Aga punktiga 50 sai ikka nalja. Keset põldu peaks olema ridamisi kaeve, kuid hangervaks oli kõrge ja nii ei paistnud midagi kätte. Põõsastikku ka polnud kaardile kantud, millest oleks saanud kinni võtta. Nii juhtuski, et hiilisin punktist mööda ja õnneks vaatsin tagasi ja nägin punkti ära.
Noh lõpp ei olnud enam kaugel.
Põhiklassis joostes oleksin jäänud neljandaks. Kui saaks ilma vigateta, siis alla 20 minuti oleks suutnud joosta küll.
Auhinnaks jagati JOKA logoga rätik, kunagi sain Järva-Jaani sprindist sokid. Ei teagi kus nad on, sest ma kuigi tihti sokke nr 42 ei kanna.
Märten ja Markus läbisid meeste raja positiivselt. Kui mina neid rajal nägin, siis Markus kurtis, et jalg valutab jne. Eks nende suurte poistega on raske konkurentsis olla.

2 kommentaari:

  1. Kas sa kaardi ka üles riputad? Sooviks näha seda Eestimaa inimtühja paika, kus ainult üks tädike on peenramaal.

    VastaKustuta
  2. Kas üles riputan. Eks paistab, kuid ma võin seda sulle näidata küll. Polegi ammu kohtunud.

    VastaKustuta