5.juuni- Suvejooks

Hommik algas kiirelt. Alguses tundus, et aega on küllalt, siis korraga aega nagu polnudki. Plaanisin, et suvejooksult tagasi linna ei sõida ja jääme Rõõsale ööbima, et pühapäevast hommikut veidi kauem nautida ja magada.
Poisid võtsid nõuks, et rattad võiks ka kaasa võtta, et kohalikes mägedes veidi kimada. Nii pidin rattad veel peale laadima ja kotte kogunes ka kaunis posu. Kuna Eesti Energi arvas heaks hakata mingit kraavi kaevama ja see meie maja eest läbi läheb, siis oli eile veel sissesõidutee täiesti läbimatu. Ei saa sisse ega välja sõita. Õnneks reede hommikul polnud tarvis autoga sõita ja reede õhtuks ajasid nad selle kraavi kinni, kuigi kõrged tarad piiravad sissesõitmist ikka mõnusasti.

Mulle eriti ei meeldinud, et ma ennast stardiprotokollist esimesena leidsin startivat. Stressasin sellepärast ja muude asjadepärast ka. Nimelt olin ma oma näpukompassi maha kandnud ja pidin vana plaadikaga jooksma.
Start antud, kaart saadud, metsa joostud. Vaatan kaart, suhteliselt kerge punkt 1-73, siblin mööda lageda serva aina edasi, kompassi ma loomulikult ei vaata, milleks.Lageda servas on roheline võsa, nagu oleks, sest tihedamaks aina läks, sihti aga ei tule, kuid mägi tuleb ja raiesmiku alust taimestiku ka. Kõik klapib, kuid punkt mille leian on 31. Olen hämmingus, kuidas? Vaatan ruttu legendiriba üle, klapib minu 5-es punkt. See mida tundsin oli lihtsalt sõnuseletamatu! Milline viga. No vähemasti oli siht nüüd selge kuhu joosta.
2-65 oli lihtne. Tagant startijat Merlet polnud näha. No kindlasti oli ta juba siit läinud.
Võtan suuna 3-70 poole. Kukepea, jooksen teesse kinni,lohust mööda jõuan sihini. pööran vasemale ja edasi. Kuid paremat kätt jääb kuidagi kahtlane maastik. Miski ei klapi. Vaatan kompassi, mis millegi pärast rohkem kaardi all, kui selle peal tahab püsida. Jäme viga, olen sihid sassi ajanud ja jooksma peab itta, mitte läände. Enne kui punkti jõuan tuleb Merle mulle sealt juba vastu. Jälle jamasti.
4-33, jooksen mööda raiesmiku serva sihini, sealt veidi edasi ja kuskil siin peab olema lame orvand võsa sees. Veidi pusimist ja käes. Loomulikult jooksen sihini ja siis selgub, et see oli viga, kuid pole parata tuleb väike ring.
5-31 on juba tuttav punkt.
6-64 lame lohk kuskil kollases kõrbemaastikul. Pole tarvis otsida leitud.
7-71, sinna minek kisub kuidagi kiiva ja kaldun liialt põhja ja koht tundub kuidagi tuttav ja nagu poleks ka. Komistan punkti 36 otsa. Ühel poisil on seda punkti just tarvis, panen ennast paika ja siblin enda punkti.
8-77 võtan suuna ja jõuan sihini, rühin lohust läbi järmise sihini. Kuid neid väljaveoteid on kuidagi rohkem ja tekib segadus. Näen Inkut, tal sama tee. Leiame punkti.
9-39, mingit probleemi.
10-41 milleks minna otse, kui ringi saab ka.
Teel 11-80 näen Heidit. No olen mina ikka kõvasti vigu teinud, mõtlen. Mida rada edasi seda rohkem hilisemaid startijaid hakkasin nägema.
Teel 12-42 näen Triinat.
13-84 oleme kolmekesi punktis.
14-62, jooksen eest ära, et sohu kaduda.
15-54 minek on paras pähkel, kuidagi ei suuda otsustada, kuidas oleks parem minna. Otsustan joosta veidi mööda sihti, siis keeran otse põhja kaduvale sihile suund ikka põhja, kuid kuskilt läheb midagi valesti, nii et korraga selgub, et polegi aimu kus ma olen. Leidub teisigi. Kohtun Triinaga ja siis Heidiga leiame punkti 55, sealt seal paneme ennast paika ja lõpuks leiame punkti ja kohtume veel Anneliga.
16-61 võtame kambaga. Tuleb pikk etapp 17-63 paistab et keegi ei taha eriti kiirustada. Kõik läheb kenasti, kuid joosen punktist üle ja teised ka, jookseme tagasi, punktvõetud. Veel kaks punkti võtta.
18-97 minnes olime juba viiekesi koos. 19-100 päästavad vaid kiired jalad, lõpusprindi tegin kiiremini kui Anneli ja nii õnnestus mul esimesena metsa minna ja sealt ka välja tulla. Kuigi kaotasin metsa 15 minutit. Homme siis tagaajamine. Mis mõnes mõttes on parem, kui jälitatav olla. Eelmisel aastal tegin puhta jooksu, seekord siis vigadega.
Ja et vigu vähem tuleks, siis ostsin endale uue kompassi.
Märtenil läks hästi, oli oma rajal esimene. Markus oli samuti tubli. Mihkel ainult tegi trikke ja tulemust ei saanud.
Peale jooksu sõitsime Rõõsale, kus saunatasime ja ujusime järves. Mõnus. Sai ka elufilosoofiat heietatud.