Ülemiste

Jõulujooks tehtud. Võtsin SK 100 üleskutset sii kuulda ja käisin jooksmas. Mis salata, kahe nädalane paus on jooksmisesse tekkinud küll.
Eilne lumekirme on kadunud. Sajab. Märten õhutas, et lähme jooksma, kuid ise lõpuks ei tulnudki. Kuigi oleksin saanud kodust jookstes kohale minna. Siiski otsustasin autoga minna, et pärast ka surnuaial küünlad süüdata.
Eks sai alguses tempoga metsa mindud, kuid pea 6 kilomeetrine rada tundus täna kuidagi väga pikk. Pikaks venitas raja Ülemiste järve piirav uus aed. Aiaauke polnud enam ollagi. Pidin kaks korda üle aia ronima. Osavamad suutsid aia alt läbi pugeda. Jooksu lõpus pakkus Jüri teed ja kommi, no mis sa veel soovid.
Mõnus väsimus ja parem söögiisu on ju jõulu ajal asendamatud. Väsimust ei tohiks ju endale lubada, kuid siiski hea vaheldus vaimsele tööle.
Nüüd võib rahulikult pidusööki nautida ja jõuluvana oodata.
Häid jõule!