Valguseteraapia

Talvemasendus kas nüüd on ta siis käes? Lund ei ole, valgust on vähe. Päev on hall ja päike ei paista.
Asjalikul ja praktilisel eestlasel on sageli raske uskuda, et tema väsimuse ja meeleolulanguse põhjuseks on lihtlabane valguse puudus.
Nii käisin uurimas katsetamas valguseteraapiat.Sea oli lihtne teha, sest kolleeg ise tegeleb sellega. Valgusteraapia on omamoodi kunstpäike.
Sügis- ehk talvemasendus ehk sesoonne depressioon ja levinud Skandinaavia riikides. «Sellele seisundile on iseloomulikud väsimustunne, suurenenud isu ja kehakaal, vajadus magusa järele, unisus, ärrituvus, häired inimestevahelistes suhetes,» ütleb psühhiaater Anu Järv.

Väidetakse, et sümptomid ilmnevad tavaliselt pimedal aastaajal ning taanduvad iseenesest kevadel ja suvel. Skandinaavia riikides on see probleemiks 3–4 protsendil elanikest. Suurem risk haigestuda on 20–40aastastel naistel: 60–90 protsenti sesoonse depressiooniga patsientidest on naised.
Tundub, et minagi antud gruppi kuulun.

Miks naised on kaamose vastu meestest tundlikumad, pole selge. Soomes, kus nn. kaamosmasendust on põhjalikult uuritud, on selgunud, et vähene päikesevalgus põhjustab väsimustunnet viiendikul meestest ja kolmandikul naistest, 3 protsendil elanikest aga tekitab juba psüühikahäireid.
Nii, et tuleks aga rutem see lumi. Saaks maa valgeks ja meeleolu paremaks. Aga palju pole vaja, ikka parasjagu.