Sellest saab nüüd 6 aastat, kui viimati Kehras orienteerumas sai käidud.
Mingil põhjusel kolis üks mu sõbranna kunagi Kehrasse. Sai tookord ja sai nüüd tal külas käidud.
Eelmisel korral sai mindud rongiga ja mul on isegi üks pilt, mis rongijaamas tehtud. Poisid sellised päkapikud, väikesed ja ümarad.
Olin noor ja roheline orienteeruja, aga miks ma 21A rajale kakerdasin, ma ei tea. Metsas sai oldud tublisti tund ja kolmveerand. Lappasin arhiivi ja leidsin ennast tulemustes viimasel kohal. Masendav. Seekord läks kiiremini, kuigi rada ei olnud eriti pikem.
Läksime juba varakult Kehrasse, et veeta mõnusasti aega külas ja siis õigel ajal jooksma minna.
Kui tuli aeg, et jooksuriided selga panna, selgus, et olen oma riided ülepea koju jätnud. Autos vaid papud. Mõtlesin, et kas nüüd pean seelikuga jooksma!?
Nii ei jäänud muud üle, helisatsin Riinale, et kas ta laenaks mulle midagi selga. Nii tegin väikese soojendusjooksu Kooli tänavale. Sain Riinalt lühikesed retuusid ja punase t-särgi, usun et number oli XL, sest valge-lillelist särki ma nagu ka ei tahtnud metsa selga panna ja valged sokid. Raske südamega jooksin auto juurde, küsisin siit -sealt, kas kellegil oleks põlvikuid või sokke. No siis ei jäänud mul muud üle, kui Koppa käest ühed rohelised põlvikud osta. Nüüd oli täiskomplekt: punane lotendav särk, rohelised põlvikud, kollane peapael ja mustad põlvpüksid.
Ja kujutage pilti, keegi ei tundnud mind ära ja mõnele tegi minu välja nägemine hirmus palju nalja. Eks ma isegi tundsin ennast naljakalt. Ning kui ma starti jõudsin, teadsid juba paljud, et ma olen jooksuriided koju unustanud. Märten hiljem isegi itsitas, et "jutud levivad ju kiiresti". Metsas oli tegelikult päris vahva, sest sain olla tundmatu. No, paljaste põlvedega on ikka veidi nadi võsas joosta.Paar head kriimustust sain ikka.
Etappidel 54-56, 56-46,46-49, 44-45 ahvatlesid mustikad end korjama, olid teised suured ja mahlased. Võibolla peakski aega leidma ja lihtsalt niisama metsa minema ja mustikaid korjama.
Igatahes selge on see, et oma riietega on ikka parem joosta.
Isegi mina imestasin et metsas on nagu Heidi moodi, aga nii naljakalt riides (T-särgiga ja lühikestes pükstes sellises võsas). Mitu korda vaatasin ega mu silmad ei peta. Nüüd alles sain aru...et tõsi mis tõsi :)
VastaKustutaMarge