Kui aastaaeg on selline, et selgust pole olla ja silmapiir on segane
ja sul ei mahu pähe, et millist nägu näidata või et kas üldse olla
ja miks teed näo, et läheb korda see mis teps ei lähe.
Teeb muret kuhu päeval panna räniraske pea
ja kuhu ööseks kammitseda kivinenud keha
ja kuhu tuulde pöörata kui pöörata ei tea
ja mida pöörast ette võtta kui ei tea mis teha.
29. september 2011
28. september 2011
25.september- Sõmerpalu- Soe
Esimene päev ei saanud lõppedagi, kui teine päev juba platsis oli. Nii siis sain hilja mahama ja vara pidin ärkama. Startisin kell 6 hommikul Rakvere Statoili bensiinijaamast Sõmerpalu poole teele. Pole ammu nii vara sõitnud. Oli hämar, kuid lähituledega kuidagi ebameeldiv sõita. Õnneks läks poole tunniga päris valgeks. Hommikune taevas on ikka erakordne.
Teekonnal nägin palju huvitavat, sest mööda seda maanteed ma ka tihti ei sõida. Kaarepere kandis ehitatakse uut viadukti ja kergliiklusteid on palju juurde ehitatud.
Ainuke halb asi hommikuse sõidu juures on see, et ükski söögikoht või pood pole veel avatud. Kuid Savernas sain siiki poepeatuse teha, enne kui Sõmerpalu poole sõitsin.
Teisel päeval oli meie klassi tardid päris varakult. Polnud vaja enam poole päevani oodata.
Starti oli 3 kilomeetrit, hea pool tunnike jalutamist. Vihmake hakkas sabistama. Oli siis seda nüüd tarvis. Minu ees kaks võistlejat ei startinud ja nii ma kedagi metsas ei kohanud. Viiendas punktis nägin Helit ja kui lõpetasin siis nägin Kadrit ja Kristit, kui ka Tanja lõpetas minust hiljem. Jooksin päris hea aja. Peaaegu puhas sooritus, mida väga harva sellel aastal on olnud.
Tegin Ka N21A raja jooksjatele, kes mind eile 1-3 minutiga võitsid 5- 12 minutiga ära. Nüüd polnud nendest enam kelkijaid.
Kokkuvõtteks saavutasin 3 koha ja seda tänu Viivile, kes täna ei startinud. Muidu polnuks mul poodiumile asja.
Märtengi näitas oma kehvemat vormi ja polnud jooksuga rahul. Mihkel oli niisama röömus, sest tema sai ka auhinna. Markus valmistas mulle meelehärmi ja pani o-spordi olemuse enda jaoks kaalule.
Teekonnal nägin palju huvitavat, sest mööda seda maanteed ma ka tihti ei sõida. Kaarepere kandis ehitatakse uut viadukti ja kergliiklusteid on palju juurde ehitatud.
Ainuke halb asi hommikuse sõidu juures on see, et ükski söögikoht või pood pole veel avatud. Kuid Savernas sain siiki poepeatuse teha, enne kui Sõmerpalu poole sõitsin.
Teisel päeval oli meie klassi tardid päris varakult. Polnud vaja enam poole päevani oodata.
Starti oli 3 kilomeetrit, hea pool tunnike jalutamist. Vihmake hakkas sabistama. Oli siis seda nüüd tarvis. Minu ees kaks võistlejat ei startinud ja nii ma kedagi metsas ei kohanud. Viiendas punktis nägin Helit ja kui lõpetasin siis nägin Kadrit ja Kristit, kui ka Tanja lõpetas minust hiljem. Jooksin päris hea aja. Peaaegu puhas sooritus, mida väga harva sellel aastal on olnud.
Tegin Ka N21A raja jooksjatele, kes mind eile 1-3 minutiga võitsid 5- 12 minutiga ära. Nüüd polnud nendest enam kelkijaid.
Kokkuvõtteks saavutasin 3 koha ja seda tänu Viivile, kes täna ei startinud. Muidu polnuks mul poodiumile asja.
Märtengi näitas oma kehvemat vormi ja polnud jooksuga rahul. Mihkel oli niisama röömus, sest tema sai ka auhinna. Markus valmistas mulle meelehärmi ja pani o-spordi olemuse enda jaoks kaalule.
25. september 2011
24.september- Sõmerpalu-Soe
Sügis on käes ja võistlus hooaeg hakkab ka vaikselt ümber saama.
Nüüd tuleks panustada rohkem mahutreeniningutele. Vist.
No, igatahes kujunes päev järjekordselt väga sisukaks ja pikaks. Hommikul sai siis jälle asjad-kotid autosse pakitud ja suund Võru poole teele. Väikese peatuse tegime orienteerujate kohtumispaigas Kärevete Teemajas.
Sõmerpalus Adrenalini Arenal oli Suunto Gamesi võistluskeskus.http://www.blogger.com/img/blank.gif
Esimesel päeval oli rada 7 kilomeetrit pikk ja 16 kontrollpunktiga. Startisin peale kella 15. Selleks ajaks olid poisid kõik juba metsast väljas.
Eeldavasti pidi mets olema hästi joostav, ilmselt tuleb krossijooks. Ja nii oligi. Aga kaua sa jõuad sprinti joosta. Juba raja alguses tegin ühe kena pauna selle asemel, et otse punkti joosta. Teise vea tegin punkti piirkonnas, kus ma seda järsakut võpsikus eriti tähele ei pannud. Kolmanda vea tegin teevalikus. Rassisin rohelises ja kirusin ennast. Kuid üldiselt oli kõik hästi, sest tublid ja veel tublimad olid paremad.
Peale jooksu pakkisime oma kodinad kärmelt kokku ja sõitsime Võru poole. Kadri lahke tüdruk lubas meile öömaja anda. Kahjuks ma ise tema juurde ei jõudnudki, sest pidi sõitma Rakverre juubelile. Kadri pidi selle poistekambaga ise hakkama saama. Sain kell pool kuus sõitma ja kell kaheks olingi kohal.
Juubel oli tore, toimus see villa Theresas ja sisaldas endas nii tantsu, laulu ja head torti. Veidi kurvaks tegi asjaolu, et hilja sai magama ja vara pidi tõusma, et hommikul õigel ajal stardis olla.
Nüüd tuleks panustada rohkem mahutreeniningutele. Vist.
No, igatahes kujunes päev järjekordselt väga sisukaks ja pikaks. Hommikul sai siis jälle asjad-kotid autosse pakitud ja suund Võru poole teele. Väikese peatuse tegime orienteerujate kohtumispaigas Kärevete Teemajas.
Sõmerpalus Adrenalini Arenal oli Suunto Gamesi võistluskeskus.http://www.blogger.com/img/blank.gif
Esimesel päeval oli rada 7 kilomeetrit pikk ja 16 kontrollpunktiga. Startisin peale kella 15. Selleks ajaks olid poisid kõik juba metsast väljas.
Eeldavasti pidi mets olema hästi joostav, ilmselt tuleb krossijooks. Ja nii oligi. Aga kaua sa jõuad sprinti joosta. Juba raja alguses tegin ühe kena pauna selle asemel, et otse punkti joosta. Teise vea tegin punkti piirkonnas, kus ma seda järsakut võpsikus eriti tähele ei pannud. Kolmanda vea tegin teevalikus. Rassisin rohelises ja kirusin ennast. Kuid üldiselt oli kõik hästi, sest tublid ja veel tublimad olid paremad.
Peale jooksu pakkisime oma kodinad kärmelt kokku ja sõitsime Võru poole. Kadri lahke tüdruk lubas meile öömaja anda. Kahjuks ma ise tema juurde ei jõudnudki, sest pidi sõitma Rakverre juubelile. Kadri pidi selle poistekambaga ise hakkama saama. Sain kell pool kuus sõitma ja kell kaheks olingi kohal.
Juubel oli tore, toimus see villa Theresas ja sisaldas endas nii tantsu, laulu ja head torti. Veidi kurvaks tegi asjaolu, et hilja sai magama ja vara pidi tõusma, et hommikul õigel ajal stardis olla.
22. september 2011
22.september- Pae karjäär
Tänane päev tundus nii masendav. Sadas, paistis päike ja jälle sadas. Päev iseenesest oli tegus. Tahtsin õunu korjata, kuid vihm segas ja nii sai hoopis keldrit kraamitud.
Samuti on neljapäev kujunenud koogi küpsetamise päevaks, sest õunu potstab maha palju. Mõned purgid moosi peaks ikka veel tegema. Sest kui pool liitrit moosi igal hommikul pudru peale ära pannakse, siis tuleb kevadeks puudus majja.
Õhtul siis viimane sprindikarika etapp uuel kaardil Pae karjääris.
Igatahs põnev, et milline see karjäär nüüd välja näeb. Lehes ja teles on sellest räägitud küll, kuid oma silmaga pole ju näinud.
Rada oli päris huvitav, midagi väga keerulist polnud. Kuid mina ikka tegin 2 minutit viga, kui tahtsin 7-st otse 10 punkti punuda. Hea, et pidama sain ja 8-sse märkasin joosta. Teel viimasesse punkti üle tühermaa leidsin ühe augu üles, kuhu ma sisse kukkusin. Õnneks polnud auk sügav. Viimasest punktist pidi minema lint finishisse. Mida ma kohe aga ei näinud ju ei jooksnud ma punktist välja rajameistri soovitud suunas. Tuli teha väike lisaring ümber punkti. Ja läbi ta oligi.
Samuti on neljapäev kujunenud koogi küpsetamise päevaks, sest õunu potstab maha palju. Mõned purgid moosi peaks ikka veel tegema. Sest kui pool liitrit moosi igal hommikul pudru peale ära pannakse, siis tuleb kevadeks puudus majja.
Õhtul siis viimane sprindikarika etapp uuel kaardil Pae karjääris.
Igatahs põnev, et milline see karjäär nüüd välja näeb. Lehes ja teles on sellest räägitud küll, kuid oma silmaga pole ju näinud.
Rada oli päris huvitav, midagi väga keerulist polnud. Kuid mina ikka tegin 2 minutit viga, kui tahtsin 7-st otse 10 punkti punuda. Hea, et pidama sain ja 8-sse märkasin joosta. Teel viimasesse punkti üle tühermaa leidsin ühe augu üles, kuhu ma sisse kukkusin. Õnneks polnud auk sügav. Viimasest punktist pidi minema lint finishisse. Mida ma kohe aga ei näinud ju ei jooksnud ma punktist välja rajameistri soovitud suunas. Tuli teha väike lisaring ümber punkti. Ja läbi ta oligi.
19. september 2011
18.september- Kõpu
Pühapäeval sai joostud Hiiumaa KV. Väsimus oli üleüldine. Oma panuse andis ka laupäeva õhtune matk mererannas ja Ristna tuletorni ronimine. Rannas korjasime hulga kenasid kivikesi, nii et Mihklil olid taskud pea maani. Ta oleks tahtnud neid veelgi kaasa võtta, kuid leppis selle teadmisega, et tuleme siia tagasi.
Kindlasti mitte ainult matkast johtuvalt tuli ka vigu ja mitte vähe. Alguses kohe 3-49, 4 minutine viga.
Rada tundus mulle ebasobivalt lühike, et oma tulemust ülepea olnuks võimalik parandada.
Kuid tore oli, et teistel läks paremini.
Järgmisel aastal pidavat toimuma samal kaardil suvejooks. Eks siis saa vigu parandada.
Ja kindlasti on plaan osaleda, siis jõuab Hiiumaal rohkem ringi uidata.
Kindlasti mitte ainult matkast johtuvalt tuli ka vigu ja mitte vähe. Alguses kohe 3-49, 4 minutine viga.
Rada tundus mulle ebasobivalt lühike, et oma tulemust ülepea olnuks võimalik parandada.
Kuid tore oli, et teistel läks paremini.
Järgmisel aastal pidavat toimuma samal kaardil suvejooks. Eks siis saa vigu parandada.
Ja kindlasti on plaan osaleda, siis jõuab Hiiumaal rohkem ringi uidata.
16.september- Polgu- Tareste
Sõitsin Hiiumaale esimest korda. Ja nii tuleb ju seal oldud asjast võtta kõik mis hiidlased pakuvad. Nii sai osaletud MN teates Kärdla lähistel Tareste kaardil. http://www.blogger.com/img/blank.gifEelmisel päeval oli sadanud enneolematu hulk vihma ja täitnud sood, kraavid ja kõik madalamad kohad veega. Oli selge kuivalt sellest metsast välje ei tule keegi.
Jooksin teadet Margusega. Karta võis, et Margus teeb kiire jooksu. Ja nii oligi. Mina jälle pelgasin seda maastiku ja loomulikult teha vigu. Mis osaliselt õnnestus mul suurepäraselt. Pressipunktis küll lohutati mind, et jookse rahulikult lõpuni. Ega ma väga rahulik nüüd polnud küll.
Otsustavaks sai viimane etapp punkti ja üle vee finishisse. Kaart meenutas väga Raeküla kaarti. Soo siilud siin ja seral. Loomulikult palju vett igal pool. Sai ikka mõnuga vees joostud. Peale jooksu hakkasid jalad külmetama. Lootsin oma karastatusele ja mitte haigestumisele. Eks see hommikul paistab. Rikastasime hiidlaste võistlus ja lõhkusime nende argipäeva idülli, saime esikoha. Danilo ja Ingrid olid kolmandad ja Helen ja Toomas Mast auväärsel teisel kohal.
Auhinnaks saime saunalinad.
Tulemused
Pildid HOK kodulehelt
Jooksin teadet Margusega. Karta võis, et Margus teeb kiire jooksu. Ja nii oligi. Mina jälle pelgasin seda maastiku ja loomulikult teha vigu. Mis osaliselt õnnestus mul suurepäraselt. Pressipunktis küll lohutati mind, et jookse rahulikult lõpuni. Ega ma väga rahulik nüüd polnud küll.
Otsustavaks sai viimane etapp punkti ja üle vee finishisse. Kaart meenutas väga Raeküla kaarti. Soo siilud siin ja seral. Loomulikult palju vett igal pool. Sai ikka mõnuga vees joostud. Peale jooksu hakkasid jalad külmetama. Lootsin oma karastatusele ja mitte haigestumisele. Eks see hommikul paistab. Rikastasime hiidlaste võistlus ja lõhkusime nende argipäeva idülli, saime esikoha. Danilo ja Ingrid olid kolmandad ja Helen ja Toomas Mast auväärsel teisel kohal.
Auhinnaks saime saunalinad.
Tulemused
Pildid HOK kodulehelt
17.september- EMV pikal rajal Kõpus
Teise päeva hommikul oli väikene sabin ikka sees. Rada oli pikk ja konkurentidel kuri plaan kolmikvõit võtta. Kuidas sa üksi kolme vastu siis saad. Start anti meile kell 14.oo. Imelik oli, et stardikoridori kutsuti meid viimasena, kuid hiljem kamandati meid ette ritta seisma. Võinuks siis kohe esimeste seass platsile kutsuda, siis poleks vaja teiste vahelt oma ritta trügida. Saime seal paarkümmend sekundit seista, kui lastigi metsa.
Minek oli rahulik, kuigi teised tahtsid kohe teel maha jääda, vaatasin selja taha, ikka tulevad järele. Jooksen ja vaata, et aru ei saa mis tee see on, mida mööda me jookseme. Kaardil ei tahtnud ükski tee suunaga sobida. Jõudsin järelduseni, et olemegi kaardist väljas. Aga kuna kõik meie klassi nasied samal teel, siis muretsemiseks polnud põhjust. selle vea tegime koos läbi.
1-31, jooksime, siis kõik selle suure kivi poole, mis selgus oli ilus suur ja võimas rändrahn. No nüüd sai ühe vaatamisväärsuse jooksupealt ära vaadatud.
2- 33, siblisin siis edasi, hoidisn ümber soo paremale. Hiljem laua taga istudes nägin, et ka vasakult saanuks mööda teed joosta, mis olnuks kiirem. Ju Mercury naised seda varanti kasutasidki.
3-35, otsustasin joosta ringi mööda teed, kuigi ka otse olnuks päris hea joosta, nii ütles Risto. Kindlasti võitnuks nii 6 minutit või isegi rohkem.
4- 36, punkti joostes, olen veidi üllatunud, et Mercury naised punktist juba tulevad. Ju nad tulidki otse üle soo. Olid teised nii väledad, et kadusid ruttu ei tea kuhu.
5-58, pikk etapp, jooksin samale teele tagasi, mida mööda ma juba jooksin. Tee käänakul olin veidi kahe vahel, et kas minna otse või joosta mööda teed edasi. otsustasin joosta mööda teed ja siis visiiri mööda edasi. Ees nagu vilksasid sinised särgid, kuid teisigi kiirjooksjaid suundus sinna kuhu mina. Saingi Mercury naised jälle kätte.
6- 50, tuli jõuga suruda ilusast rohelisest läbi. Pidin lihtsalt eest ära jooksma. Sest iial ei tea kus mõni äpardus võiks juhtuda. Joogipunkt oli täitsa õigel ajal ka olemas. Naised endiselt vaatevälja kaugusel. Surun aina edasi. Välejalg Risto vaateväljas.
7- 56, jooksen, selja taha ei tihka vaadata. Kuid punktist välje joostes ma konkurente siiski ei näe.
8-40, suhteliselt lihtne punkt. Lihtsaks tegid selle ka kaasvõistlejad, kes igas suunas punktile lähenesid. Vaatsin kella, tunnike juba metsas oldud. N35 jooksid M21 ja M55 sama rada. Stardis küsisin Risto käest, et kaua planeerib rajal olla. Ta arvas, et 1.30-1.40. No mul siis kulub 2 tundi. Nüüd siis tunnike joostu, kuid ma pole veel pool radagi läbinud. Raskeks läheb.
9- 41, sellega sai veidi jamatud, hakkasin punkti liiga vara ootama ja mõtlesin, et nüüd olen purgis. Kuid grupp mehi jookis raginaga ja valjult midagi seletades kusagil, nii hoidsin häälte suunas ja näe punkt oligi seal.
10- 42, jälle üks pikemat sorti etapp, jooksin mööda rada, siis väikese soo otsast teeni. Täpset asukohta teel oli raske hinnata, nii jooksin suunaga edasi. Ületasin soo ja jõudsin raiesmiku servale. Mäest alla kabrutas salk noormehi, ju on minugi suud õige. Punkt täpselt seal, kus arvasin.
11- 53, reljeefi rägas otsustasin hoida suunda ja väikese ringiga sain punti kätte.
12- 54, jooksin mööda mäeharja kuni raiesmikuni ja sealt suunaga rohelisse.
13- 55, tundus lihtne punkt, kuid mina arvasin, et mõned lisatõusud kuluksid ikka ära.
14- 51, reljeef oli hästi loetav, nii sain punkti hästi kätte.
15- 49, joogipunkt ja raadiopunkt. olin juba väsinud, kuid 5 punkti veel minna. lappan kaarti ja mis ma näen enne lõppu on ilmatuma pikk etapp. Jubee. Kuid punkt tuli kuidagi ootamatult. Mõtlesi, et see pole minu punkt, aga kui antenni nägin, siis sain aru, et ikka on. Oligi.
16- 60, jooksin otse, kuigi mööda teed olnuks ka variant minna. Saan enne tõusu Merike Paapsoniga kokku. Rühime koos punktini.
17- 59, läheme koos edasi, sest se etapp oligi meil ühine. Koos ikka kindlam.
18- 62, jooksen mäest all soo servani ja sealt teele. Raiesmiku piirjooned on kaugelt hästi nähtavad, võtan suuna. Liini alt läbi ja vasti ongi punkt käes. Üks üksildane pohlaline korjas marju ja vaatas, et tea mis siin sünnib, igast kaarest inimesi jookseb raiesmikule kokku.
19- 64, näen selja tagant Elo Sauet, Marianni ja Elerit tulemas. Minu klassi omi aga mitte. See pikk etapp tundub nii pikk, et kohe ei jõua enam joosta. Aga rebin ikka edasi. Elo selg orientiiriks. Kraavid polnudi nii hullud midagi, sai jalakses vähekene märjaks. Jõuangi varsi lagendikuni.Viimane ponnistus.
20- 69, üle kraavi hüpates tundsin, et vasaku jala sääremari tõmbab krampi. No mida, õnneks kannatas edasi joosta. Ja lõpp oli tõeline pingutus.
Olingi finishis ja sain alla 2 tunniga hakkama. Poisid ergutasid puuotsast, et tubli-tubli. Oled esimene! markus täpsustas, et kas Jana jooksis sama rada. Kui ütlesin, et mitte, oli kindel, et olen ikkagi esimene. No jah, Mercury särke mind lõpusirgel polnud tervitamas. Järelikult olingi esimene.
Täiesti uskumatu lugu.
Minek oli rahulik, kuigi teised tahtsid kohe teel maha jääda, vaatasin selja taha, ikka tulevad järele. Jooksen ja vaata, et aru ei saa mis tee see on, mida mööda me jookseme. Kaardil ei tahtnud ükski tee suunaga sobida. Jõudsin järelduseni, et olemegi kaardist väljas. Aga kuna kõik meie klassi nasied samal teel, siis muretsemiseks polnud põhjust. selle vea tegime koos läbi.
1-31, jooksime, siis kõik selle suure kivi poole, mis selgus oli ilus suur ja võimas rändrahn. No nüüd sai ühe vaatamisväärsuse jooksupealt ära vaadatud.
2- 33, siblisin siis edasi, hoidisn ümber soo paremale. Hiljem laua taga istudes nägin, et ka vasakult saanuks mööda teed joosta, mis olnuks kiirem. Ju Mercury naised seda varanti kasutasidki.
3-35, otsustasin joosta ringi mööda teed, kuigi ka otse olnuks päris hea joosta, nii ütles Risto. Kindlasti võitnuks nii 6 minutit või isegi rohkem.
4- 36, punkti joostes, olen veidi üllatunud, et Mercury naised punktist juba tulevad. Ju nad tulidki otse üle soo. Olid teised nii väledad, et kadusid ruttu ei tea kuhu.
5-58, pikk etapp, jooksin samale teele tagasi, mida mööda ma juba jooksin. Tee käänakul olin veidi kahe vahel, et kas minna otse või joosta mööda teed edasi. otsustasin joosta mööda teed ja siis visiiri mööda edasi. Ees nagu vilksasid sinised särgid, kuid teisigi kiirjooksjaid suundus sinna kuhu mina. Saingi Mercury naised jälle kätte.
6- 50, tuli jõuga suruda ilusast rohelisest läbi. Pidin lihtsalt eest ära jooksma. Sest iial ei tea kus mõni äpardus võiks juhtuda. Joogipunkt oli täitsa õigel ajal ka olemas. Naised endiselt vaatevälja kaugusel. Surun aina edasi. Välejalg Risto vaateväljas.
7- 56, jooksen, selja taha ei tihka vaadata. Kuid punktist välje joostes ma konkurente siiski ei näe.
8-40, suhteliselt lihtne punkt. Lihtsaks tegid selle ka kaasvõistlejad, kes igas suunas punktile lähenesid. Vaatsin kella, tunnike juba metsas oldud. N35 jooksid M21 ja M55 sama rada. Stardis küsisin Risto käest, et kaua planeerib rajal olla. Ta arvas, et 1.30-1.40. No mul siis kulub 2 tundi. Nüüd siis tunnike joostu, kuid ma pole veel pool radagi läbinud. Raskeks läheb.
9- 41, sellega sai veidi jamatud, hakkasin punkti liiga vara ootama ja mõtlesin, et nüüd olen purgis. Kuid grupp mehi jookis raginaga ja valjult midagi seletades kusagil, nii hoidsin häälte suunas ja näe punkt oligi seal.
10- 42, jälle üks pikemat sorti etapp, jooksin mööda rada, siis väikese soo otsast teeni. Täpset asukohta teel oli raske hinnata, nii jooksin suunaga edasi. Ületasin soo ja jõudsin raiesmiku servale. Mäest alla kabrutas salk noormehi, ju on minugi suud õige. Punkt täpselt seal, kus arvasin.
11- 53, reljeefi rägas otsustasin hoida suunda ja väikese ringiga sain punti kätte.
12- 54, jooksin mööda mäeharja kuni raiesmikuni ja sealt suunaga rohelisse.
13- 55, tundus lihtne punkt, kuid mina arvasin, et mõned lisatõusud kuluksid ikka ära.
14- 51, reljeef oli hästi loetav, nii sain punkti hästi kätte.
15- 49, joogipunkt ja raadiopunkt. olin juba väsinud, kuid 5 punkti veel minna. lappan kaarti ja mis ma näen enne lõppu on ilmatuma pikk etapp. Jubee. Kuid punkt tuli kuidagi ootamatult. Mõtlesi, et see pole minu punkt, aga kui antenni nägin, siis sain aru, et ikka on. Oligi.
16- 60, jooksin otse, kuigi mööda teed olnuks ka variant minna. Saan enne tõusu Merike Paapsoniga kokku. Rühime koos punktini.
17- 59, läheme koos edasi, sest se etapp oligi meil ühine. Koos ikka kindlam.
18- 62, jooksen mäest all soo servani ja sealt teele. Raiesmiku piirjooned on kaugelt hästi nähtavad, võtan suuna. Liini alt läbi ja vasti ongi punkt käes. Üks üksildane pohlaline korjas marju ja vaatas, et tea mis siin sünnib, igast kaarest inimesi jookseb raiesmikule kokku.
19- 64, näen selja tagant Elo Sauet, Marianni ja Elerit tulemas. Minu klassi omi aga mitte. See pikk etapp tundub nii pikk, et kohe ei jõua enam joosta. Aga rebin ikka edasi. Elo selg orientiiriks. Kraavid polnudi nii hullud midagi, sai jalakses vähekene märjaks. Jõuangi varsi lagendikuni.Viimane ponnistus.
20- 69, üle kraavi hüpates tundsin, et vasaku jala sääremari tõmbab krampi. No mida, õnneks kannatas edasi joosta. Ja lõpp oli tõeline pingutus.
Olingi finishis ja sain alla 2 tunniga hakkama. Poisid ergutasid puuotsast, et tubli-tubli. Oled esimene! markus täpsustas, et kas Jana jooksis sama rada. Kui ütlesin, et mitte, oli kindel, et olen ikkagi esimene. No jah, Mercury särke mind lõpusirgel polnud tervitamas. Järelikult olingi esimene.
Täiesti uskumatu lugu.
Tellimine:
Postitused (Atom)