7. juuli, Järvi järved

Päevakule minek tuli puhtalt Märteni utsitamise peale. Ja mina ei olnud loomulikult vastu, sest tema siis sõidab ja mina metsas jooksen. Päeval sadas vahelduvalt. Päeva edenedes tundus juba lootus tärkavat, et äkki metsas siiski ei saja. Kuid mida lähemale me jõudsime, seda tugevamaks läks vihm. Võimalus oli veel tagasi pöörata. Märten provakatsioonidele ei allunud. Võtsin kõikide punktidega kaardi. Mõtlesin veel, et kas jõuab kõik punktid võtta. Maastik oli alguses vähe ujuv, ilmastiku tingimusi silmas pidades pole ka ime. Suutsin ikka metsas täiega pusserdada. Peaegu oleksin kaardist välja jooksnuda, viimasel hetkel sain veel pidama. Kaardi lõunapoolsem kant oli huvitavam ja mustikad olid maitsvamad. Punktist 38 teel punkti 37,jäid murakad silma, olid veel toored. Jõudsin veidi enna poolt üheksat metsast välja. Üks punkt jäi küll kripeldama, kuid nüüd on nii.