Nädalavahetusel osalesin koos Mihkliga Suunto Games-i Soomes. Mis oli hea harjutus lähenevaks Jukolaks. Erilisi eesmärke ma endale ei seadnud. Põhiline oli rada läbida vigadeta ja jooksule ma väga ei panustanud.
Kogu orgunni tegi Kristina, minul poleks töö ja õppimise kõrvalt olnud küll aega sõitu planeerida. Tänud talle, et mind kaasa kutsus.
Ööbisime Oittaa puhkealal. Mis oli suurepärane valik, noored said järves ujuda ja ööd kaunikesti soojad. Esimesel ööl oli tõeline rahu ja vaikus. Teisel õhtul aga rahu eriti polnud, peale 24-ja otsustasid soome noored ikka kõvasti rääkida ja muusikat kuulata. Kas nüüd ei saagi enam magada?! Siis ma mõtlesin, et Jukolal võib küllalt sarnane olukord tekkida, eriti kui lätlased või venelased telklas naabriteks satuvad. Õnneks tuli keegi vanem härras ja kutsus noored korrale. Muusikat enam ei kuulatud, kuid rääkimine ja seletamine jätkus. Kella 3 aegu hakkasid ka linnud eriliselt kõvasti oma laulu laulma, kuidas ma magama jäin, ei mäleta. Väheseks seda und nüüd ikka jäi.
Esimesel päeval olin suhteliselt hiline startija. Kuid enne rajale minekut sain teada, et Kaarel läbis oma 1,7 kilomeetrise raja 19 minutiga, siis mina peaksin oma raja jooksma 50 minutiga. Seega sai joostud vägagi rahulikult, kuigi jalad tahtsid ikka kiiremini siblida. Rajad venisid kuidagi pikemaks. Võitlusjuhendis kirjutati, et D 35 rada on 3,4 km, siis võistluspäeval võis seinalt lugeda 3,5 km ja kokkuvõtteks oli rada 3, 7 kilomeetrit pikk. Loomulikult tulid lisa kaared veel sisse. Vigu erilisi nagu ei tulnud. Konkurente ei näinud ja ega ma neid ei tundnud ka. Jooksin lihtsalt oma jooksu. Õnnestus isegi oma seatud eesmärki lüüa, joostes oodatust kiiremini. Kaotus võitjale 10 minutit.
Mihkel jooksis mööda nööri ja oli iseendaga ka väga rahul.
Teisel päeval tekkis väike närv sisse. Ja nii tegin esimese punktida 2 minutit viga. No see punkt oli liiga lähedal, et ma ei saanud kaartigi õieti vaadata, kui puntid paistma hakkasid. Siis käisin ikka paar paralleel punkti läbi, enne kui enda oma kätte sain. No mis nüüd, mõtlesin. Kulgesin siis rahulikult edasi. See 6, 7 km rada tundus kohutavalt pikk, suu kuivas juba enne tesit punkti. Õnneks tuli joogipunkt otse minu punkti. Päike küpsetas ikka toredasti. Ma ei kujuta ette kuidas ma Jukolal 8,7 km raja suudan läbida, kui palavus jätkub. Peaks vist joogipudeli kaasa võtmist tõsiset kaaluma.
Peale jooksmist käisime ka shopingutel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar