Harjumaa teade seekord Kõrvemaal, mis on tegelikult vägagi ilus paik. Meenutasin kohe õitsvaid kanarbikuväljasid, kui sai poistega jaögrattamatkal käidud.
Kuid täna see nii ilus ei tundunud. Vihma hakkas sadama ja külm oli oodata seda starti, mis hilines pool tundi. Võinuks kohe start kell 18.30 olla, mitte loota-äkki jõuab kella 18-ks. Kuna ma klubi võistkonda kuidagi kokku ei saa, siis tegime sigri-migri võistkonna: mina, Maris ja Anneli Rämman.
Võistlusele sõites meenutasime just Orioni korraldatud võistlust Paukjärvel. Nüüd tundus, et läheb sarnaseks olukorraks ära. Mingi jama rinnanumbritega ja kaartidega.
Kuna jooksin esimest vahetust, siis ei saanud alguses vedama. Start üles mäkke võttis jalad mõnusasti kangeks. Siis tekkis mul hämming, sest esimest punkti ma ei leidnud kaardilt. Stardist joon läheb, kuid millisesse punkti, kas tõesti 9 punkti. Mingi jama. Lõpuks näen, et number 1-33 on trükitud veesilmade peale. Näen ma jee, seda punast kriipsu tumesinisel. Ka 2- 48, suutsin hooga mööda joosta, neid auke tundus seal ikka rohkem olevat. Nii jäin juhtivast massist maha.
3-35, minnes suutsin läbida punkti 45, mis ma sinna otsisin ma ei tea, kuid kellegile sain abiks olla küll. Samas punktis selgus, et ma pean ikka edasi uhama. Anneli, Liina ja Merike jõuavad ka punkti.
4- 50, olen juba kaardiga veidikene kohanenud, annan takka.
5-36- suhtelislt kerge orvand.
6-57, minekuga teen väikese ringi ja Merike jõuab järgi.
7- 49, jooksen taas läbi 45 punkti, mis ma ei tea. oma leitud.
8-39, Merike ja Anneli pressivad järele.
9-40, jooksen liiga mäkke üles. Mõttetu. Ju kõik nii tegid.
10-41, trügisin veidi soos, mõtlesin, et punkt on kõrgemal, sest rohelist võpsikut polnud kaardil. Anneli ja Merike võtsid punkti ennem.
11-60, jooksin hoobilt 56-sse, mis sobis Merikesela ja Annelile, mulle aga mitte. Mida siis nüüd. Olin kohe vägagi segaduses. paar minutit kulus raudselt, et enanst taas paika panna.
12-53, lihtne lohuke.
13- 46, olin maastikust liialt vaimustunud, et jooksin hoopis punkti 47, täitsa saabas. Siblisin siis tagasi.
14- 47, punkt lipsti võetud.
15- 43, lõpp pole enam kaugel.
16-59, püüdsin Kadi kinni.
17- 44, tõusul ei jaksanud enam joosta, kõndisin. Mäel tekkis veidikene segadust, seda auku oli tõesti raske märgata.
18- 90, mööda teed jooks, oh lõppeks see juba.
Füüsiliselt ikka raske jooks oli. Kuid hea treening Jukolaks ikka. Ilm läks pärast ka ilusaks, kuigi sääski oli metsikult.
Kui mahti saan, tulen siia tagasi ja vaatan neid kaevikuid, auke uuesti, kui kanarbik õitseb.
Märten täna ei jooksnud, tema küpsetas pannkooke. Ja pannkoogid olid väga head.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar