18. mai 2011

Üks heategu pole ju paha

Eile mõtlesin veel, et võiks Harju MV valikorienteerumisele minna. Kuid poisid osalesid täna Tallinna koolinoorte MV-sel ja üksi nagu polnud erilist mõtet sinna sõita ka. Ja väike puhkus pole ju liiast kunagi.
Poistel läks jooks edukalt Märten M14 klassis esimene ja Markus M12 klassis Kaarli ja Ekvardi järel kolmas.
Otsustasin täna teha mõned pakilised toimetuse enne Märteni Balti MV-le minekut. Rahavahetus ja muu vajaliku staffi ostmine, sest homme enam ei jõua kõike teha. Igatahes on minu poolne utsitamine Märtenile kasuks tulnud. Nüüd on tema see kes mind tuleb õpetama. Muna õpetab kana või oli see nüüd vastupidi.
Lisaks sellele käisin verd andmas ja seda peale 19 aastast pausi. Jah, tõesti nii palju aega on sellest möödas. Kuna vahepeal tekkisid mõned komplitseeritud olukorrad jne. Ja ega see doonori värk polegi nii hull midagi. Nüüdsel ajal mugavad toolid kus pikutada, võid vaadata televiisorit, juua mahala ja süüa küpsikuid. Kõigepealt pidin täitma ühe testi ja siis arstiga vestlema, siis allest jõudis asi nõela torkeni. Verd võetaks 450 ml ja mingit enesetunde muutust, et pea käiks ringi või kõrvus kumiseks ei ilmnenud. Minu üllatuseks oli mu hemoglobiini tase suhteliselt kõrge ja vererõhk suurepärane. Kaal paistis ka arstitädi rahuldavat, kuigi võiks paar kilo vähem kaaluda küll. Naljakas olukord tekkis veregrupi ja reesusega. No veregrupp on jäänud ikka samaks, kuid kas reesus on positiivne või negatiivne? Kunagi määrati mulle reesus positiivne, kuid enne Märteni sündi selgus, et mul on reesus negatiivne. Võta sa siis nüüd kinni, mis ta on. Loodan, et sügiseks saab selgust.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar