14. mai 2011

14.mai- Piigandi

Võistlus ebaõnnestus, pean siin ennast vähe koguma, et oma rumalusi kommenteerida. Õnneks pole kaarti ka mille põhjal seda teha.
Märten oli siiski tubli ja saavutas II koha M14 klassis. Lootus on, et saadan ta järgmisel nädalal taas võistlustele. Ootame. Oodata tasus, Märten ja Tomi sõidavad Balti MV-le. Loodan, et neil jätkus närvi tehnilisel maastikul hakkama saada.

Mõned asjad mis minu võistlemist ei puuduta, aga siiski olid vajaksid märkimist. Nimelt häirivaks sai võistluse jälgimine. Võistluskeskus oli liialt pilla-palla mööda põldu laiali. Söömine ühes põllu servas, tulemused vähekene eespool. Finishikoridor teises põllu servas ja vaatevälja piirasid korraldajate autod ja külmikauto jäätisega. Ma mõistan Kolja pahameelt, et osalejad tulemuste juures piidlevad ja eliidi lõpetamist vaadata ei taha. Kuid sellele oleks pidanud mõtlema enne. Söögiplats ja tulemused võinuks olla finishi läheduses ja inimesed oleksid saanud operatiivselt kõike jälgida. Lisaks oli võistlusjuhendis kirjas, et autasustamine algab kell 16, aga alustati veidi enne kella 17. Loogiline, et paljud olid juba lahkunud.
Parkimine seevastu oli vägagi kenasti korraldatud.

Õhtul kodus olles saabus ühe tuttava poolt, minu postkasti teade. Õnnitleme Eesti meistrit! No mida!? Hiljem jagasin matsu. AK uudistes öeldi, et lühiraja meistriteks orienteerumisjooksus tulid Sild ja Johanson. Mina olen ju Sild, järelikult meister. No ma pean väga palju pingutama, et selle tiitlini jõuda.

2 kommentaari:

  1. Ka Istanbuli O-jooksul arvati, et sa oled suure sportlase abikaasa ja pidid peale jooksu intervjuud andma. Urmas

    VastaKustuta
  2. Eks see ole märk sellest, et peaks nime ära vahetama, näiteks Purre võiks sobilik olla küll.

    VastaKustuta