Eelmise päeva trennist olid jalad veidi tundlikud. Valisin suunajooksu ja pikema raja. Mõtlesin, et jaksan. Lumes sumpamine andis jalgadele teistmoodi elamuse. Igatahes väsitav oli see jooks.
Paljudes kohtades lumi siiski kandis. Aga kui hakkasid vajuma, siis vajusid ikka mõnuga. Eriti auguliseks oli trambitud punkti piirkond ja polnud mingit võimalust välistada lumme vajumist. Kurvastas veidi aia ületamine, mis põhjustas veidi segadust. Aia ületamine oli paksu lume tõttu veidi kergem, aga sinna kinni jäämine polnud siiki välistatud. Püksid jäid seekord terveks. Raja lõpupoole sain nii palju targemask, et pigem joosta ringi, kui otse. Järve metsas hämmastas, et rahvas pole terviserada aktiivselt kasutanud. Lootsin, et jooksu-suusatee on hästi sissesõidetud, aga ei olnud. Nii sai kasutatud raudteel jooksu ja mööda Pärnu maandtee kõnniteed.
Foto: Arvo Laanemetsalt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar