29.aprill- Pirita

Täna sai neljapäevakute avajooksu joosta Pirital.
Ilm oli vesine. Sadas ja ei sadanud ka. Uduvihma tuli. Prr. Rada oli mõnus ja rajameister lasi ka mööda teid veidi siblida. Aga ühe augu oli keegi metsa juurde kaevanud. Ju oli kellegil liiva tarvis. Või pole seda keegi varem märganud. Aga Rein märkas ja pani sinna punkti.
Igatahes mõnus jooks. Jäin endaga rahule, kuigi mõned ülejooksud tulid.

28.aprill- Tallinna MV sprindis

Noor sprinter vaatab, et minagi võin kord nii joosta.

Tänane jooks oli mõnus. Kahest väikesest veast seekord piisas, et tulemusega mitte rahul olla.
Enda lohutuseks võin öelda, et tegin siiski hea soorituse. Jooksmist jalg ei seganud, ning sain enesekindlust Ilves-3-ks. Konkurents tõotab tulla põnev ja madistamist peaks ka jätkuma.

27.aprill-Raudalu

Täna lonkasin raja läbi. Püüdsin jalga mitte koormata ja hoida teist homseks sprindiks. Väga suur kiusatus oli joosta, sest kaarti vaadates tundus, et tuleb jooksukas. Rada ju lihtne.
Kuna kiiret polnud, siis sai etapi 39-38 otse mindud, Üle puude-kivide turnimist poleks ma eriliseks takistuseks pidanud, seekord oli teisiti. Seetõttu oli ka aega rohkem kaarti lugeda ja vigu ei tulnudki. No aga peale 44 punkti läks põnevaks. Punkti 46-de, mis oli väike lagendik sinna ma ringi ei viitsind minna ja läksin suunaga. Soo oli loomulikult laiem ja märjem ja ukerdamist oli piisavalt. 46-48 polnud erilist valikut, pidi aina otse minema. Ja raiesmikul turnimine oli lõbus. Siis tulid peaaegu ujumise etapid. Tugevdasin veidi purret, mis üle kraavi läks. Ise sain kuiva jalaga, kuid üks naine sulpsas purdelt vette. 50-52 oli paras tegu, sest kraavi pidi 2 korda ületama. Esimene kraav oli talutav, sest aega ju oli ning sobiliku koha ületamiseks leidsin ka. Kaart näiitas, et tuleb läbida valge mets, kuid seal oli vett ja mudast pinnast küllaga. Ja see mudamaa ei tahtnud kuidagi lõppeda. Siis ma juba arvasin, et olen liialt põhja ära kaldunud, kuid õnneks leidsin ennast kraavi kaldal ja üks siht otse ees. Nüüd võis mõistatada, kas minna paremale või vasakule. Läksin paremale ja seal ka kraavist ülemineku koht ja punkt terendab ka. Ah jala sain ikka märjaks. Mis parata lõpp polnudki kaugel. Loodan, et suisa viimaseks ei jäänud.

26.aprill- Harku

Minu osaks sai vaid poisid sinna ja tagasi tuua. Joosta-kõndida ei planeerinudki, sest pidin hoopis lastevanemate üldkoosolekule ruttama.
Kuid poisid jäid rahule.

R5 Rada (5): 9 KP 3.28 km

1. 6978 Martin Betlem Tallinna H 00:31:12
2. 6626 Märten Henrik Pais West 00:31:55
3.13566 Tomi-Andre Piirmets West 00:32:57

25.aprill- Tartu Kevad Käärikul II

Täna oli ilm kenam. Päikese käes lausa suurepärane ja palav.
Start oli täna Kääriku järve paadisilla ja staadioni vahelisel alal. Eelnevalt oleksin tahtnud rohkem infot-skeeme internetis, et kus start asub. Kõik ei ole siin Käärikul nii tihedad külalise, et teaksin hoobilt kus ja kuhu tuleb minna. Jäänuks asjata sahmimine ära. Eelmisel päevalgi oli start Harimäel. Loomulikult olen ma seal käinud, kuid talvel ja siis polnud mingit teed näha.
Täna olin eelviimane startija. Raul Laasi õhutusel loobusin soojapesu särgist. Kuid tuul tundus siiki külm ja nii toppisin särgi uuesti selga. Paren kurk soojas , kui hiljem kurk haige. Alustasin rahulikult, olin põlve korralikult teipinud ja rabelama ei hakanud. Võita mul niikuinii ei õnnestu. Loomulikult oli rajameister punktid soo servadesse ja etapid üle soode planeerinud. Kuid mul õnnestus jalgu säästa ja alles punktis 5-47 sain jalad märjaks. Kuid punkti 3-41 auguga oli jamamist. Pendeldasin seal kraavi, sookeste ja tee vahel jupikene aega.
Väike takistus oli ka 6-50-ga. Enne lõppu pidi ikka ronima. Lootsin, et põlv peab siiski vastu. Pidas.
Jäin tulemusega rahule. Kuigi M50 klassi mehed jooksid siiski kiiremini. Jube-jube. Arenguruumi ikka on.
Poisid olid tublid. Märten oli täna võidumees ja Markus oli teine. Temal vaja rohkem jooksutrenni teha, et jaksaks joosta.
Auhinnaks said poisid hulga pudeleid sildiga "Valge Klaar". Ise jäin tublile teisele kohale ja auhinnaks sain kena särgiku. Kahjuks L suurus ja mulle igati suur. Kahju kohe.

24.aprill- Tartu Kevad Käärikul

Hommikul Tallinnast sõitma hakates, oli ilm suurepärane. Tuul oli küll vilu, kuid siiski talutav. Kuna ma eelmisel õhtul ei jõudnud tankida, siis lootsin Mäo Statoilini jõuda. See ka õnnestus, nii sain oma kviitungi auto loosikasti pista. Üks auto veel pole ju paha.
Sõit oli sujuv. üllatus tabas meid siis, kui Võru-Luhamaa maanteelt Otepääle keerasime. Küntud põld auras justkui maaalused geisrid ja teeperved olid lumised. Mida edasi, seda rohkem lund. Peale Pühajärve tundus, et talv on tagasi. Hea, et ma laisk olen olnud ja talverehve vahetada pole viitsinud. Nüüd olid nad abiks, sest Harimäele poleks ilma nendeta küll jõudnud. Parkimine oli põllu peal. Väike segadus oli stardikoha leidmisega. Kahjuks viidad, mis Käärikul väljas olid kuidagi mitmeti tõlgendatavad.
Kogu maa oli lumega kaetud ja väga ei kutsunud sinna metsa mitte. Starti oli alla 2 kilomeetri. Minu ja poiste startide vahe oli nii suur, et Markus jõudis juba oma raja joostud, kui mina minema hakkasin. Märtenit silmasin samuti teel starti jasiis hakkas rahet sadama. Prrr. Õnneks olid mul dressipluusi taskus kindad, mis sai kohe kätte pandud. Kõige rohkem pabistasin oma jala pärast. Oli teine kenasti paranenud, kuid ilma niititeta pole ma jooksnud. Kogu raja püüdsin meeleheitlikult mitte kuskile oksarägastikku sattuda. Kartsi, et kas põlv peab koormusele vastu. Seepärast kasutasin palju teevalikuid, kuid igalpool see ei õnnestunud ja polnud mõttekas ka. Neli esimest punkti olid veatud, kuid nelja järgmisega tegin jama. Minnes punkti 32 tegin teevalikus õige otsuse, kuid ma ei tea miks ma seda vahepeal muutsin. Ka punkti 36 tegin teevalikujooksu, aga... lõigates kaldusin liialt vasakule ja punktist 200 meetrit eemale. Lühikene etapp tundus nii lihtne, et ma pidin seda kohe kauem võtma. 43 tundus lihtne, kuid mina suutsin sellest mööda hiilida. Ülejäänud 5 tulid puhtalt.
Palju oli mäest üles rühkimist. Sadas ja sadas. Ja kui ma autosse istusin märkasin, et põlv on verine. No nii, olin haava lahti tõmmanud. Oh, mis siin enam kiruda, et liiga vara sai põlvele koormust antud. Sõitsime Kääriku Spordikeskusesse pesema ja siva Otepääle apteeki. Sain sealt paremad abivahendid. Igatahes homme teibin põlve hoolsamini kinni.
Magada ei saanud hästi. Põlve kõverdada ei saanud-tahtnud ja voodi oli liiga pehme jne.
Pildi napsasin Kristinalt.

Meie hulgast on lahkunud kauaaegne orienteerumisspordi eestvedaja ja harrastaja ning ühtlasi ka OK West vanim liige Hugo Põder.
09.11.1932-20.04.2010.

Mälestades,
Orienteerumisklubi West