Nädalavahetus, mis spordist vaba

Ütleme, et see oli harvadest nädalavahetustest, kus polnud vaja kuhugi sõita ja joosta. Kuigi ilm oli jooksmisek just kui loodud.
Pühendasin palju tunde aias toimetamisele: riisumisele, pühkimisele, saagimisele ja põletamisele. Ütleme, et olen oma tööga rahul. Kuid kindlasti on vaja veel ja veel sahmida.
Samuti mõtlesin kuidas tööl tervist edendada, sest mind on ei tea kelle tahtel kaasatud meeskonda, kes sellega peab tegelema. Kuidas siis seda tervist edendada? Mõtlesin-mõtlesin ja välja mõtlesin. Maailma muuta ma ei saa, niisiis tuleb muuta iseennast. Vanarahvatarkus on ka öelnud, et eeskuju õpetab. Eks ma siis õpeta aga edasi.

7.aprill- Pirita ringrada

Kolmapäeval sai taas öises lumises metsas kahlatud. Lund oli metsas ikka üllatavalt palju. Eriliselt tõmblema ei läinud, võtsin seda kui treeningut. Põhiliselt oli head treeningut tarvis Märtenile. Saatsin ta enne metsa ja andsin talle edumaa 9-10 minutit. Öeldes, et peamine ma ei tohiks teda kohata. Kahjuks nii ei läinud, sest enne 8-dat punkti sain ta kätte. Ise tegin 4-dasse minekul viga, sest vahepeal tahtsin hoopis 12-sse punkti minna. Siis kohtasin Tomit, ise mõtlesin "no küll ma olen ikka rumal". Kuid peamine oli säilitada rahu ja kindel minek. Tulemus polnud ka väga vilets.

6.aprill- Liiva

Kenast männimetsast võis täna vaid unistada. Kogu rada lumes, vaid sõidutee äär oli lumevaba. Lumevabasid laigukesi metsa all ikka oli, kuid jooksmisel need küll abiks olnud.
Reklaamiti iseteenindavat mahalugemise-aparaati. Kasutasime kohe võimalust, lahe. Järjekorda niikuinii ei olnud, ei aparaadi ega auto juures. Tulemusega võib suhtkoht rahule jääda.

orienteerumine vs saalihoki

Täna sai joosta Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis. Tänan, jätan seekord vahele.
Märten jooksis siiski. Mind ei pannud küll miski sinna veteväljadele jooksma. Kuid hetkeks tekkis küll tunne, et tahaks ikka joosta. Aga tunne möödus ruttu. Eelistasin siiski saalihokit mängida. Kogun veidi julgust ja äkki homme proovin uuesti.

4.aprill- Kurzeme Pavasaris II päev

Öö möödus ja vihma sadas ikka. Hommikul tuli pakkida asjad, valmistada hommikusöök. Õnneks ma selles projektis sel hommikul väga aktiivselt ei osalenud. Tegin juba õhtul võileivad valmis, kui öiselt jooksult tulin. Teise päeva stardid hakkasid kella 10-st, nii pidime varakult tõusma. Eelmise päeva õhtul, et külastame mõnda vaatamisväärsust ka. Väike vihma sabin ei heidutanud meid.
Loodan, et tublid pildistajad jagavad oma pilte teistelegi.
Tänane rada oli 6,3 kilomeetrit. Starti 1,4 kilomeetrit. Paras treening. Olin oma klassi esimene startija. Starti minnes hakkasin sügavat muret tundma, et mu kompass jamsib. Juba eile tekitas ta minus segaseid mõtteid ja ajas jooksu alguse täielikult tuksi. Uurisime Riinaga mu kompassi ja selgus, et ta näitab ikka täiesti kalossi, nii tuligi mul kompass heaga tasku panna. Kompassiga on ikka kindlam joosta, eriti kui suunda joosta. Nii sai rajal paar äpardust ikka tehtud, kui väheke punktist mööda silkasin. Õnneks mitte kaugele. No ja sood olid ikka mõnusasti vett täis. Endal õnnestus suuremet vett vältida, kuid aega läks sellega ka kaduma. Kuid vähemasti jalad ei hakanud külmetama. Jooksin täna ikka paremini kui eile.
Poisid olid ka tublid. Märten saavutas 3 koha ja Markus oma klassis esimene. Oma osa mängis siin ka konkurentide ebaõnn. Mihkel ei jooksnud. Tema siblis metsa all ja jõe ääres, uuris-puuris loodust ja inimesi. Igav tal küll pole kunagi. Vette ta otseselt ei kukkunud, kui palju puudu polnud.
Autasustamisele oli asja vaid poistel, teised...
Peale autasutsamist sõitsime Ventspilsi tagasi, sest Anneli oli midagi tähtsat veekeskusesse unustanud. Õnneks unustatud ese leiti ja saime kenasti kätte ka. Kella 14 paiku alustasime tagasiteed. Sõit koju kestis ilamatuma aja. Kiidan Annelit, kes samuti roolis ja nii sain ka veidi puhata. Pool kümme õhtul jõudsin koju.

3.aprill- Kurzeme Pavasaris

Hommikul ekskurseerisime Ventspilsi rannas. No sellistel liivaluidetel peesitaks isegi. Kindlasti on suvel seal meeletult palju rahvast. Meie randadeski võiks olla sellised väikelastele mõeldud aiad. Kus lapsukesed saavad mängida ja vanemad rahulikult päevitada. Minu poisid ei püsiks pudeleiski paigal ja neid see aed vist ei hoiaks ka.Turnimise-kiikumise võimalusi oli seal minu arvares piisavalt. Põhi eesmärk oli minna muulile, kuid rajavalik osutus veidi kehvaks. Nii pidime sõitma autoga veidi edasi, kuid tublimad läbisid sama raja jalutades mööda mereranda. Muulil seisis tore lehm ja teised tegid loomulikult pilti lehmast, koos lehmaga ja lehmata. Võistluskeskusesse hakkasime sõitma kella 11 paiku, et 12 kohal olla. Nii kaua sinna sõit ei kestnud, kuid kohapeal oli sebimist küllaga. Starti oli meil 1,7 kilomeetrit. Poistel vaid 300 meetrit.
Minu esmakordne jooks Kurzeme Pavasarisel polnud just edukas. Ilm oli jahedam võrreldes eilse super sooja ja kevadise ilmaga.
Juba esimesse punkti mineks võttis aega igaviku. Kuid pärast läks paremaks.
Osalesin ka öises orienteerumises. Valisin lihtsa raja D21B. Rada oli lihtne, kuid kahjuks hakkas enne starti vihma sadama ja erilist meeleolu nägu jooksmiseks polnud ka. Äpardusi juhtus kuidagi sageli ja just minuga.

31.märts- Männi park

Täna aprillis kirjutan, et oli rahulik viimane märtsikuu öine jooks. Tegin jooksus kõike muud kui jooksmist. Sain põlve maha panna juba enne 4 punkti. Mitte, et libe olnuks, vaid lihtsalt libastusin enne punkti. Tegelikult ei saanud ma kohe asjale pihta, mida tegema pean. Keskosas juba hakkas looma ja lõpus tegin totaalselt valed valikud. Kuid õppisin seda, et mööda tallamata lund oli parem joosta, kuid jalad said rohkem märjaks. Ja lõpuks hakkasid veidi külmetama ka. Eesmärgiks oligi rahulik treening, mitte spurt ja tagaajamine.