Väike puhkus ei tee ju vahel paha, kuid täna metsas joostes tundsin, et jooksust puhata ikka ei või. Kuigi füüsilise koormuse pärast ma eriti ei muretse, seda on rohkemgi kui vaja.
Ilm täna polnud kuigi rõõmustav, sadas. Õine seekord Pirita kandis, siis sai asjatoimetused korraldatud nii, et jõudis ka veidi Kristina juures külas olla. Hea tee oli väga abiks, sest ma ei kujutanud ettegi, et ma vees sumama hakkan. Kuigi väikesed kahtlused ja kõhklused selles vallas ikkagi olid.
Teed juues ja juteldes, uitas mõte möödunud aasta samasse perioodi ja kuna esmaspäeval taas jooks Rakus, siis ehmatusega tõdesin, et kas ikka tasub sinna minna. Sest eelmisel aastal samal päevakul jooksin endale oksa jalga, mis õmblemist vajas ja Jüriöö jäigi jooksmata. Seekord tahaks ikka osaleda.
Täna jäin suunajooksule kindlaks ja jooksin suunda, kuid jooksud ringi olid paremad valikud. Enne lõppu oli tõeline veetakistusjooks. Joosta sai nii silmaga nähtavas lahtises vees, kui lume all peidus olevas vees. Kraavi-ojakeste veetaset ma seekord ei mõõtnud, kuid peaaegu oleksin seda ka teinud.
Kodus olles on ikka hea teed juua ja Riia palsamit manustada, lisaks mõned ingveritükid suhu pista.
Loota võib, et ka homme olen terve.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar