27.august- Pirita

Sai siis teisipäevakul käidud, kus sain taas meeldiva kasulikuga ühendada. Nimelt külastasin kiirelt Kristinat enne ja pärast jooksu. Jätsin auto tema juurde ja nii sain kerge soojendusjooksu tehtud.
Päevaku rada oli Tiit Tähnas teinud paraja, 6 km pika. No mul õnnestus ikka tunduvalt pikem rada läbida. Kokkuvõtvalt oli  see üks hirmus pikk sprindirada. Kohe alguses tegin 1 ja 2 punkti minekuga kenad paunad. Samuti etappidega 7-8 ja 8-9 tegin valed teevalikud. Aga samas ajalist kaotust see väga ei toonud, mina oleks lihtsalt teise variandiga  kiiremini jõudnud. Lõdvestusjooksu-kõnniga Kristina juurde tagasi. Ja ikka jätkus juttu kauemaks ja nii pidingi sealt poistele sadamasse vastu minema. Kalasadamas polnudki ma terve igaviku käinud. Samuti on Põhja- Tallinn ikka korralikult segi kaevatud.

25.august- Kurtna sprint

Sprindikarika etapp Kurtnas. Pole eriti aktiivselt selles sarjas osalenud, kuid kaart oli mulle uus ja aeg kah sobilik. Võistluskeskus asus Kurtna Koolis. Olen selles koolis  mingi õpetajatele suunatud ürituse raames käinud ja võib tõdeda- kool on ka seestpoolt vinge.
Startijaid N35 klassis oli päris hea hulk ja käbedaid jooksjaid ka. Stardikoht protokollis oli mulle sobilik. Kuigi seda oli ta eile ka, aga jah, ei õnnestunud eile see jooks niikuis vaja. Aga täna uus võistlus. Sprint on üldjoontes täitsa äge. Loomulikult mitte siis, kui vale punkti võtad või sootuks punkti vahele jätad. Seekord läks kõik õnneks.
Tulemused
Mõtlemiseks.

Õhtul käisin Anija mõisas Tokerajad  pööramäng Anija meeste mälestuseks vaatamas. Tokerjas on takjanupp, tokerdanud karvaga. Eks see eestlane ole maa külge klammerduja. Ole siin teised rahvadki meie kohta öelnud, anna eestlasele maad, tapab end ise tööga ära. Või on see  hoopis kummalisel moel orjapõlvest päritud geenimälu, mis eestlase töökusena avaldub. Kindlasti tasub ja jõuab veel  minna vaatama. Eile oli eriti selge öö, tähistaeva ja kuuga. Tasub ka soojalt riidesse panna.
 Lihtsalt ilus lugu

24.august- Pirgu

Orienteerumine hakkab juba meelest minema, sest rohkem kui nädal pole seda harrastanud. Niisama joosta olen ikka saanud mahti. Täna polnud jooksuvormi ollagi. No veidi seda oli ka, aga kasu sellest polnud. Tegin raja esimeses pooles vea, mis kiujunes 10 minutiliseks, kammisime seal seda võsa ikka hulgakesi.
Teeme sporti

17.august- Päidlapalu

Sõitsime Tartu juba reedel, sest poisid käisid spordiarsti juures terviseuuringul. Veetsime seal oma mitu tundi. Õigemini Märten ja Markus. Mina Mihkliga jalutasime ja tutvusime  linnaga. Kuidagi imelik oli seal Tammelinnas kõndida. Pole seal oma 11 aastat liikunud. Mihkliga külastasime veel polikliiniku sööklat. Terviseuuringud kinnitasid, et poisid võivad piiranguteta sportida. Märtenil on küsimärgiga koormusastma kahtlus ja seda peab veel uurima.
Kasutasime võimalust ja käisime ka Tähtvere pargis Mobo rajal matkamas. Öö veetsime Kambjas.Tegin õhtul väikese jalutuskäigu ja jõudsin Suure- Kambjas asuvasse Peeda jõe-Idaoja hoiualasse, kus kasvavad Euroopa jämedamad lehised. Hommikul olid poisid ka nõus Kambjas tegema väikese tiiru. Vaatasime kirikut, Rahvakooli mälestuskivi ja toredaid puuskulptuure. Mihkel korjas taskud tammetõrusid täis ja ostsime poe juures, toreda mammi käest kotitäie magusaid õunu.
Ja siis sõitsimegi võistluskeskusesse. Tahtsime oma auto parkida nii, et saaksi kohe minekut teha, kui metsast välja jõuame. Nimelt pidid poisid jõudma 19.30 laevale, et osaleda Kotkas sprindi võistlusel. See häirib faktor tekitas juba hommikul stressi. Parkimine ei õnnestunud nii kuis mõtlesin. Õnneks olid startide viidad parklast hästi nähtavad ja oli kohe teada, kuhu peab jooksusammud seadma. Ilves-3-l oli see väheke problemaatiline. Midagi on ikka muutunud.
Seekordne EMV tavarajal ebaõnnestus igati. Esimesse punkti minekuks kulus terve igavik. Kella vaadates tundus, et ma ei jõuagi rada määrustepäraselt läbida. Kui nii edasi läheb, siis pean varem välja tulema, muidu ei jõua ma kella 19-ks Tallinna  Helerohelises rassimine ajas pea täiesti sassi, kohati kõrvenõgesed silmini, samuti kaldumine kord siia ja sinna. Samuti tegin ühe teevaliku nii, et käisin kaardist väljas. Poolel rajal tundsin, et enam ei jaksa. Joogipunktini oli samuti veel aega. Ja noh, enne lõppu polnud sellest enam kasu ka.  Ei tea, kes tuli sellele mõttele joogipunktid ainult kaardi lõuna- ja põhjaossa panna. Kaardi keskel olnuks ju mõistlikum.
Ja kui lõpuks metsast välja sain, siis poisid juba närveldasid. Kiire pesu ja kihutamine läks lahti. Jõudsin sadamasse enne seitset. Noh, midagigi läks paremini kui planeeritud.
Pühapäeval käisin esmaabi koolitusel ja tegin koos Liinaga sörgi Juminda poolsaarel. Lõpuks leidsin veel jõudu õunamoosi keeta.

Töö-, puhke- ja treeninglaager vol 2

5.augustist taas laagerdamas, seekord Läänemaal Riguldis. Tööd oli rohkem, kui puhkust ja treeninguteks jäi ka aega napiks. Kuid mõned jooksutiirud sai siiski tehtud. Roosta ilusas metsas jäi jooks küll ära, aga eelmisel aastal joostud ringid sai taas läbi joostud. Haapsalu Aafrika rannas sai kohvikus käidud ja nädal möödus pea lennates.
Laupäeval käisin koos Mihkliga Viimsi Vabaõhumuuseumis "Kunksmoori" vaatamas. Etendus oli lahe ja näitlejad samuti. Mihklile väga meeldis. Oli laulu, tantsu ja nalja sai ka. Ilm oli väga tuuline. Meil vedas, et olime soojalt riidesse pannud. Õhtul jõudsime veel sünnipäevale, kus Mihkel selgelt igavust tundis.
Sellel nädalal taas päevakutele ei jõudnud. Kolgakülas jooksin pühapäeval siiski. Hea oli, et õigeaegselt rajameister Marguselt  kaardi välja kauplesin. 

29.juuli- 4.august- puhkus

Kuigi puhkus kestab juba mõnda aega, siis otseselt puhata pole saanudki. Siis juuli viimase nädala ja mõned päevad augustiski lihtsalt logelesin. Ei käinud ühelgi päevakul, kuid metsa siiski jõudsin. Kuna sellel nädalal oli mitmeid võistlusjookse, siis nendele registreerimise ajal olin Rõõsa-Aela metsas ja polnud võimalust asjadega kursis olla. Aga suutsin ennast esmaspäeval Männikule testijooksjaks smuugerdada. Neljapäevase päevaku asemel käisin  hoopis Tapal "Titanicu okestrit" vaatamas. Väga tore tükk oli ja näitlejad olid tasemel. Eriti meeldis mulle Guido Kangur, kuid ega Raimo Pass, Margus Prangel, Elina Reinold ning Argo Aadli kehvemad olnud. Kõigil oli super rollid. Arvamust saab lugeda siit.
Laupäeval oli venna matus ja kogu nädala sai tegeletud ka nende asjadega. Leidsin ennast taas olukorras, kus eriti olla ei tahaks, kuid peab. Oli üdini kurb päev.